"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Riigikontroll: riik piirab omavalitsuste valikut raha kasutamisel eelkõige hariduse ja taristu valdkonnas (0)
20. detsember 2022
Janar Holm Foto Albert Truuväärt

Riigikontroll leiab teisipäeval avaldatud auditis, et riik piirab linnade ja valdade valikuvabadust raha kasutamisel ja kokkulepped tegevusvabaduse suurendamiseks eelkõige hariduse ja taristu valdkonnas on ellu viimata.

Riigikontrolli hinnangul ei ole rahakasutuse piirangutega jätkamiseks kaalukaid argumente ning kui riik soovib anda haldusreformile sisulise jätku, tuleb hakata omavalitsusi ka rahaasjades rohkem usaldama.

„Rahandusministeerium ja erinevad valitsused on korduvalt maininud, et vaja pole üksnes suuremaid, vaid ka võimekamaid ja suuremat vastutust võtvaid omavalitsusi,“ tuletas riigikontrolör Janar Holm meelde. „Seda, et linnadele ja valdadele tuleb anda suurem roll ja vastutus avalike ülesannete täitmisel, on kõlanud nii ekspertide kui ka poliitikute suust. See tähendab ühtlasi omavalitsuste laiemat vabadust raha kasutamisel ja riigieelarvest nii-öelda sildiga raha jagamise vähendamist.“

Linnad ja vallad saavad praegu ligi viiendiku oma tuludest toetusfondist, mille kasutamisreeglid on riik ette kindlaks määranud ja omavalitsused neid muuta ei saa. Fondist toetatakse näiteks kooliõpetajate palga maksmist, kohalikku teehoidu, teatud sotsiaalteenuste ja huvihariduse pakkumist. 2017. aastal algatati rahandusministeeriumi eestvedamisel ja valitsuse heakskiidul ühes valdade liitmisega plaan suurendada linnade ja valdade finantsautonoomiat, kaotades riigilt tuleva toetusfondi kasutamise piirangud. Kava Põhjamaade eeskujul toetusraha sildistamisest loobuda ja suunata see raha omavalitsuste üldisesse tulubaasi pole siiski teoks saanud, kuigi seda on arutanud pea kõik valitsused alates 2017. aastast. 

Riik ei usalda omavalitsuste valikuid

„Toetusraha kasutamise piirangud näitavad, et riik ei usalda omavalitsuste valikuid, sest kõik need valdkonnad, kus toetusraha kasutada saab, puudutavad kohalikku elu,“ kommenteeris riigikontrolör Janar Holm. Protsess on kaotanud aja jooksul oma eesmärkides konkreetsust ja tähtaegu on lükatud üha kaugemasse tulevikku. Algne tähtaeg 2021. aastal on möödas ja uue üldise tähtajana on aruteludest läbi käinud suisa 2035. aasta. 

Riigikontroll leiab, et osa ministeeriume lükkab toetusfondi küsimuses otsuseid pidevalt edasi. Suhtlusest ministeeriumidega ilmneb, et nad on lõppematus analüüsi ja seisukohtade kujundamise faasis, ehkki protsessi algusest on möödas juba viis aastat. Toetusfondi raha kasutamise piirangu eemaldamine on mitmel korral olnud rahandusministeeriumi algatusel Vabariigi Valitsuse laual, ent muudatusi pole see kaasa toonud, sest nii haridus- ja teadus-ministeerium kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kõhklevad. Kõhklev on olnud varem ka sotsiaalministeerium, ent hiljuti jõuti otsuseni kaotada aastaks 2024 kasutuspiirangud asendus- ja järelhooldusteenuse toetuselt ja matusetoetuselt ning vastavalt ka sotsiaalhoolekande seadust muuta. 

Kõhklev hoiak ministeeriumites tuleneb kartusest, et piirangute kaotamise järel läheb see raha omavalitsuses edaspidi mujale, märkis riigikontroll. Omavalitsused kardavad omakorda seda, et riik kehtestab sihtotstarvete kaotamise järel nendes valdkondades täiendavaid nõudeid, millega rahastamismudel edaspidi ei arvesta. 

Kaalukaid argumente toetusraha kasutus-piirangutega jätkamise kasuks ei ole

Riigikontroll tõdeb auditi põhjal, et kaalukaid argumente toetusraha kasutus-piirangutega jätkamise kasuks ei ole. Pole andmeid, mis näitaks, et positiivsed arengud toetatavates kohaliku elu valdkondades – näiteks palgakasv, teenuse saajate arvu kasv – oleks toimunud just seetõttu, et omavalitsuste vabadust toetusraha kasutamisel piiratakse.

Ainus kasutuspiirangutest tulenev mõõdetav mõju on rahakulu toetatud valdkonnas, kuid omavalitsused rahastavad neid valdkondi juba praegu enamasti suuremas mahus, kui saavad riigilt toetust, ja omapanus on viimastel aastatel kasvanud. Nii on näiteks omavalitsuste endi osa õpetajate palgakulude katmisel kasvanud viimastel aastatel ca 10 protsenti kiiremini kui riigilt saadud toetus, kohalike teede rahastamisel on omavalitsuste panus kasvanud aga ligi 95 protsenti ehk ligi kaks korda kiiremini. 

„Kartus, et toetustelt kasutuspiiranguid kaotades muutuks valdkondade rahastamine omavalitsustes drastiliselt, ei paista olevat põhjendatud,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. Samas avardab piirangute kaotamine pikemas perspektiivis võimalusi suunata raha sinna, kus sellest on kogukonna vajadusi arvestades kõige enam kasu, mis loob ühtlasi eeldused parandada avaliku raha kasutamise tõhusust. Mõistlikud valikud kohaliku elu erinevates valdkondades peaksid riigikontrolli hinnangul sündima eelkõige läbi kogukondliku arutelu. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.