"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
TANTS HOIULAENUÜHISTUTE ÜMBER: kas mõne musta lamba pärast tuleb kõik hukata? (0)
21. detsember 2022

Tuhanded Eesti hoiu-laenuühistute osanikud ootavad erutunult, mis saab edasi, sest rahandusministeerium tahab ühistud sulgeda juhul, kui neil pole rahalist võimekust pankadeks hakata. Muudatuse tekitas soov kaitsta hoiu-laenuühistute kliente. Kuid üllatus-üllatus: ühel „mustal lambal“ ehk Erialil, mis pani rääkima vajadusest ühistute liikmeid kaitsta, läheb täna märksa paremini kui võiks arvata.

Siiski ei pruugi hoiu-laenuühistute reformikava niipea teostuda – kui üldse. Praegune Riigikogu koosseis hakkab tööle joont alla tõmbama. Ja ka valitsuspoliitikud pole ühistute kui ettevõtlusvormi kaotamise ja nende pankadeks sundimise osas kaugeltki ühel meelel.

Kapitalinõudeks miljon eurot

14. detsembril teatas rahandusminister Annely Akkermann mäletatavasti, et järelevalvet hoiu-laenuühistute järele tõhustada. Selleks peavad kõik HLÜd viieaastase üleminekuperioodi jooksul otsustama, kas jätkata ühistupangana või tegevus lõpetada. Pankade üle rakenduks finantsinspektsiooni järelevalve.

Mõistagi külvavad plaanid ühistute osanike seas ärevust. Pangaks muutumise kapitali, ühte miljonit eurot, mida plaanide järgi edaspidi kohustatakse hoidma n-ö passiivselt ehk osakapitalina, pole ühistul sugugi lihtne leida. Seda enam, et majandustegevuses ehk tulu teenimiseks ei saa seda summat kasutada.

Põhjuseks, miks taoline muudatus tahetakse ellu viia, on Eriali ja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu majandusraskused. Seega püütakse nüüd hoiustajaid kaitsta. Ja rahandusministeeriumis välja töötatava eelnõu põhipostulaatide järgi peaks see kõik käima kahes etapis.

Esimeses piiratakse muuhulgas volitamist ja kehtestatakse täiendavad nõuded finantsauditile ning täiendavad sobivus- ja usaldusväärsuse nõuded hoiu-laenuühistute juhtidele. Ühtlasi seatakse keeld hoiuste intressi reklaamimisele, mis jõustuks 2023. aasta 1. juulist.  

Ühistutes hoiul üle 100 mln euro

Teises etapis peavad HLÜd hiljemalt 2027. aasta 31. detsembriks saama finantsinspektsioonilt panga või ühistupanga loa. Vastasel juhul ei saa nad enam peale seda kuupäeva oma tegevusega jätkata. See tähendab, et HLÜdele kohalduvad kõik samad nõuded nagu pankadele. Ainult osakapitali nõutakse väiksema summana kui pangas ehk see võib viie miljoni euro asemel olla üks miljon. Kuid seegi on, eriti väiksemale maaühistule, meeletu raha.

Eestis tegutseb üldse kokku 25 hoiu-laenuühistut. Neist seitse kuulub Eesti Hoiu-laenuühistute Liitu, kes on muide moodustanud ka tagatisfondi majandusraskuste puhuks. Hoiu-laenuühistutesse on Eesti Panga andmetel üldse raha pannud 15 000 inimese ringis. Kokku on seal umbes 110 mln eurot hoiustajate raha, mis on Eesti mõistes märkimisväärne summa.

„Kui see eelnõu peaks Riigikogu kaudu seaduseks saama, likvideeritakse finantsmaailmas terve üks sektor,“ sõnas liidu juhatuse liige Andrus Ristkok. „See oleks väga ebariigimehelik ja ma loodan, et see nii ei lähe.“

Tema sõnul oleks väga ebaõiglane karistada kahe hoiu-laenuühistu murede pärast kõiki ülejäänuid. Ta meenutas, et 2008-09 aasta finantskriisi ajal, kui rida suuri panku varises, oli ühistuline tegevus kõikides kriisist puudutatud maades see, mis püsis ja edasi kestis.

Ühistutegelane Andro Roos on toonud ka näite, et kuigi aktsiaseltse ja osaühinguid läheb alatasa pankrotti, ei taheta neid ettevõtlusvorme ometi selle pärast ära keelata. Ja keegi ei hakka võlausaldajate „kaitsmiseks“ mingeid täiendavaid seadusi vastu võtma, ehkki iga ASi või OÜ pankrotiga käivad tavaliselt kaasas kõikvõimalikud võlgnevused.

Andrus Ristkok meenutas ühtlasi, et meil kehtib Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Selle alusel saavad kõik finantseerimisasutused, teiste seas ka hoiu-laenuühistud, tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt. See politseiasutus peaks järele valvama ka hoiu-laenuühistute tegevuse üle. Sel taustal tekib küsimus, miks peaks allutamine finantsinspektsiooni järelevalvele – nagu ühistu pangaks muutmisega kaasneks – panema kedagi uskuma, et järelevalve kvaliteet tõuseb.

Lisaks ütles Ristkok, et ainuüksi juttudega karmimast regulatsioonist on juba hoiu-laenuühistutele kahju tekitatud. Keegi võtab raha välja, keegi jätab osanikuks astumata jne.

Leiti justkui rahapuu

Hoiu-laenuühistu Erial, mis paljuski on põhjustanud, et taolise ettevõtlusega tegelemine tahetakse lõpetada, alustas tegevust 2018. aastal. Keskkriminaalpolitsei esindajate andmetel, nagu neid üle kahe aasta tagasi meedias esitleti, olid Eriali juhid mitmeid kuritegusid sooritanud. Nad olid omastanud ühistust ligi miljon eurot osanike vara ja toime pannud investeerimiskelmusi. Asi on kohtus pooleli, lõplikku lahendit veel pole. Siiski võib öelda, et kuigi mängus võis olla bluffi, oskamatust ja juhtimisvigu, olid toona kõlanud süüdistused kaugelt rängemad kui tegelikkus.

Teiste hulgas oli ühistu säravat reklaamikampaaniat uskuma jäänud ja sinna 100 000 eurot sääste intressi teenima pannud mitte ainult rahamaailmas kogenematud pensionärid, vaid ka europarlamendi saadik Urmas Paet. Hiilgeaegadel pakuti ju lausa 12% intressi aastas. Miks järele valvajad rahapesu andmebüroost seda kahtlaseks ei pidanud, ja miks osa inimesi ehk hoiustajaid arvas, et raha kasvab nagu puu otsas, on tänaseni arusaamatu. Normaalseks peetakse ehk poole väiksemat intressi. Tõsi, Eriali juhte süüdistati muuhulgas ühe politseiametniku ära ostmises.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on teoreetiliselt võimalik eelnõu, kui see peaks aasta alguses Riigikokku jõudma, veel vana koosseisuga läbi menetleda. Ent seda vaid teoreetiliselt.

 „Kuid tegemist on siin täiesti uue ideega ja uue ideoloogiaga,“ rõhutas Kokk, et jutt on siin sisuliselt ühe ettevõtlusvormi keelustamisest, mistõttu tuleb puudutatud isikud ära kuulata. „Ühistud, milles eelnõus juttu, olid eelmise vabariigi ajal, ja on ka praegu. Mina seda eelnõud igal juhul näinud ei ole ja koalitsioonis seda samuti arutatud ei ole.“

Igal juhul ei ole ka hoiu-laenuühistud ise seda eelnõu veel näinud. Eri parteide esindajate jutust kostub aga pigem kahtlust, et seadus võiks läbi minna.

„Must lammas“ õigemal teel

Mis aga puudutab Eriali, millest jutud vajadusest hoiu-laenuühistute osas kruvide kinni keeramise vajadusest alguse said, siis sellel ettevõttel läheb täna paremini kui võiks arvata.

Ettevõtte saneerija, pankrotihalduri Ly Müürsoo sõnul on ühistu varaks laen tütarfirmale. Tütarfirma tegutsevad aga kinnisvara arendamise osas edasi. Müürsoo sõnul poleks olnud mingit mõtet seega ettevõtet pankrotti viia, sest arendatud kinnisvara maksab rohkem kui arendamata.

Halduri kinnitusel täidab Erial praegu plaani järgi saneerimiskava ning osanikele või hoiustajatele on tehtud kaks korda väljamakseid: juunis ja detsembris. On lootust, et hoiustajad saavad tagasi vähemalt oma põhihoiused. Aga pole välistatud, et asjad arenevad veelgi positiivsemalt

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu on siin märksa kurvem nähtus. Väidetavalt on sellel püramiidskeemi- tunnused, ehk siis erinevalt Erialist polnud siin kinnisvarast koosnevaid tagatisi.

Kas riik suudab kodanikku kõikjal turvata?

Müürsoo kasutas Eriali ümber toimunu kohta ka sõna massipsühhoos. On ju selge, et kui kõik tormavad halva uudise peale raha välja võtma, variseb finantsasutus kokku – ka suur pank, ja ühistust rääkimata. Saneerimisega on Erialis suudetud kõige halvem ära hoida ja ettevõte nüüd juba tavalise tulundusühistuna tõusu poole pöörata.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo sõnul peaks aga hoiduma veel täiendavate riiklike regulatsioonide kehtestamisest.

„Iga äritehing kätkeb endas riski,“ ütles ta. „Kui riik peaks hakkama kõike äritegevuses kontrollima, kõiki võimalikke riske inimese elus elimineerima, kuhu see siis välja viib? Kui midagi ei teata mõne investeerimisvõimaluse kohta, tuleb uurida ja küsida ja ise endale riskid selgeks teha. Inimene peab ka ise teadma ja vastutama oma tegude, sealhulgas rahaliste otsuste eest. Kõige eest ei ole võimalik riiki vastutama panna.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.