„Koorona ajal on vaid raha juurde trükitud. See on tekitanud uut nõudlust, sest inimestel on olnud palju vaba raha käes. „See omakorda surub majanduse kinni ja hinnatõus ei pidurdu, vaid hoopis jätkub,“ leidis majandusteadlane Ivar Raig, et intresside tõstmine hinnatõusu ei ohjelda.

Euroopa keskpank on otsustanud hakata järk-järgult tõstma intressimäärasid, et raha väärtuse langust ohjeldada. Majandusteadlane Ivar Raig arvas, et see ei aita Eestis hinnatõusu peatada, pigem hoopis vastupidi. Raigi väitel oleme me võrreldes suurte arenenud Euroopa riikidega teistsuguses majandustsüklis, aga Euroopa keskpank teeb majanduspoliitikat nii, et see vastaks just Prantsusmaa ja Saksamaa huvidele.

Eesti on jäänud siin aga sõnatult kaasalohisevasse olukorda ja see selgitab ka paljuski meie rekordilisi hinnatõuse. „Euroopas võimul olevad erakonnad viljelevad neoliberaalset majanduspoliitikat,“ nentis Raig. „Neoliberalistide lootus on, et intressimäärade tõstmine jahutab maha majandust. Ja maha jahtunud majandus toob kaasa inflatsiooni pidurdumise ehk hindade languse. Aga See ei pruugi ju üldse nii minna, sest koorona ajal on pidevalt vaid raha juurde trükitud. See on tekitanud uut nõudlust, inimestel on olnud palju vaba raha käes. See omakorda surub majanduse kinni ja hinnatõus ei pidurdu, vaid hoopis jätkub.“

Ringluses on liiga suur rahamass. Niisiis ei anna Raigi arvates inflatsioon nii suure rahamassi puhul veel nii peagi järele. „See on sügavam probleem, kui ainult inflatsiooniga võitlemine,“ arvas teadlane. „Intresse tõstetakse praegu Euroopas Ameerika eeskujul. Aga Euroopa majandus ja sotsiaalne elukorraldus on teistsugune. Meil pole siin Ameerika majandust. Eurooplaste ootused sotsiaalpoliitikale on hoopis teistsugused kui ameeriklastel. Need ootused on palju suuremad.“

Pidev intresside tõstmine, mis nüüd plaanis on, võib Raigi arvates tuua paljudele inimestele kaasa pidevaid makseraskusi. „Seda esiteks. Pikemas perspektiivis toob see endaga kaasa ka vajaduse diferentseerida makse.“ Astmelisest tulumaksust pole ka üldiselt Raigi sõnul enam pääsu „Maksuvabastuste määra on vaja veelgi tõsta, tuleb kas siis alandada käibemaksu või tulumaksu väiksema sissetulekuga inimestel, samas aga suurendada makse rikkamatel, mis ongi astmeline tulumaks, mille abil saab tulusid ümber jaotada,“ ütles ta.

Hädas just väikse sissetulekuga inimesed

Raig on kindel, et  kui kõik jääks endiseks, siis väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesed kaotavad väga palju. „Nad jäävad suisa vaesteks,“ märkis Raig. „Meie praegune maksupoliitika on ikkagi üles ehitatud põhimõttel, et kõik on võrdsed ja see on muidugi rikaste huvides nii seatud. Rikkad võidavad meil praegu kõige rohkem.“

Raig ei usu ka, et intresside tõstmisest oleks kasu kütuse hinna langusele. „Praegune ajutine nafta hinna langus ei ole  tingitud intressimäärade tõstmise uudisest, vaid siin on mängus teised mõjud.  Pigem aitaks see, kui piirata üldse nafta ja gaasi hinna tõusu.“

Raig ütles, et kui räägime Eestist, siis meie paistame silma igasuguste erandite ja üleminekuperioodide puudumisega. “Me oleme kaua aega olnud Euroopa keskmisest madalama hinnatasemega. Ja see , kui me nüüd oleme jõudmas Euroopa tasemega hindade poolest, mitte palkade poolest, tähendab, et mingit hindade allatulemist enam oodata ei ole,” lausus ta. “Muidugi on ka meil mõned võimalused, eriti toiduainete kiire hinnatõusu puhul. Teised riigid on seda teinud – et on alandatud toiduainete käibemaksu.”

Vaja on ka piirkondlikke erisusi

Raigi sõnul on vaesemate inimeste jaoks hädavajalik, et toiduainete käibemaks alaneks. “See on Euroopa Liidus lubatud ja seda paljud riigid on juba teinud,” lausus ta. “Seepärast ei ole mujal ka nii suurt inflatsiooni nagu meil. Meil on ikkagi konkurents kaubanduskettide vahel ja hinnaga annab ostjaid poodi meelitada. Kaubanduses konkurents toimib, me näeme poodides eri hinu. Teine olukord on meie tanklates. Neis toimuvad kõik muudatused igal pool korraga. Selles osas valitseb nagu mingi seni tuvastamata kartellikokkulepe. Meie tarbijakaitsjad pole olnud võimelised tuvastama, mis toimub kütuseturul, miks seal alati vähem kui tunniga kõik hinnad igal poole ühtemoodi tõusevad või langevad.”

Raig ütles, et ilma oma kompensatsioonimehhanismideta me enam toime ei tule. “Ükskõik, kas nimetame seda siis sotsiaalpoliitikaks või regionaalpoliitikaks,” lausus ta. “Meil on isegi väikese riigi sees vaja hakata rakendama eri poliitikat. Meil on rikas põhi ja vaene lõuna. Mõlemad vajavad erinevat lähenemist. Tallinna on koondunud üle poole Eesti SKPst, 40% töökohtadest, aga ainult 33% elanikest.”