"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Ivar Raig: Inimesed jäävad praegu vaeseks, astmelisest tulumaksust pole enam pääsu (3)
22. detsember 2022
Ivar Raig Foto: Scanpix

„Koorona ajal on vaid raha juurde trükitud. See on tekitanud uut nõudlust, sest inimestel on olnud palju vaba raha käes. „See omakorda surub majanduse kinni ja hinnatõus ei pidurdu, vaid hoopis jätkub,“ leidis majandusteadlane Ivar Raig, et intresside tõstmine hinnatõusu ei ohjelda.

Euroopa keskpank on otsustanud hakata järk-järgult tõstma intressimäärasid, et raha väärtuse langust ohjeldada. Majandusteadlane Ivar Raig arvas, et see ei aita Eestis hinnatõusu peatada, pigem hoopis vastupidi. Raigi väitel oleme me võrreldes suurte arenenud Euroopa riikidega teistsuguses majandustsüklis, aga Euroopa keskpank teeb majanduspoliitikat nii, et see vastaks just Prantsusmaa ja Saksamaa huvidele.

Eesti on jäänud siin aga sõnatult kaasalohisevasse olukorda ja see selgitab ka paljuski meie rekordilisi hinnatõuse. „Euroopas võimul olevad erakonnad viljelevad neoliberaalset majanduspoliitikat,“ nentis Raig. „Neoliberalistide lootus on, et intressimäärade tõstmine jahutab maha majandust. Ja maha jahtunud majandus toob kaasa inflatsiooni pidurdumise ehk hindade languse. Aga See ei pruugi ju üldse nii minna, sest koorona ajal on pidevalt vaid raha juurde trükitud. See on tekitanud uut nõudlust, inimestel on olnud palju vaba raha käes. See omakorda surub majanduse kinni ja hinnatõus ei pidurdu, vaid hoopis jätkub.“

Ringluses on liiga suur rahamass. Niisiis ei anna Raigi arvates inflatsioon nii suure rahamassi puhul veel nii peagi järele. „See on sügavam probleem, kui ainult inflatsiooniga võitlemine,“ arvas teadlane. „Intresse tõstetakse praegu Euroopas Ameerika eeskujul. Aga Euroopa majandus ja sotsiaalne elukorraldus on teistsugune. Meil pole siin Ameerika majandust. Eurooplaste ootused sotsiaalpoliitikale on hoopis teistsugused kui ameeriklastel. Need ootused on palju suuremad.“

Pidev intresside tõstmine, mis nüüd plaanis on, võib Raigi arvates tuua paljudele inimestele kaasa pidevaid makseraskusi. „Seda esiteks. Pikemas perspektiivis toob see endaga kaasa ka vajaduse diferentseerida makse.“ Astmelisest tulumaksust pole ka üldiselt Raigi sõnul enam pääsu „Maksuvabastuste määra on vaja veelgi tõsta, tuleb kas siis alandada käibemaksu või tulumaksu väiksema sissetulekuga inimestel, samas aga suurendada makse rikkamatel, mis ongi astmeline tulumaks, mille abil saab tulusid ümber jaotada,“ ütles ta.

Hädas just väikse sissetulekuga inimesed

Raig on kindel, et  kui kõik jääks endiseks, siis väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesed kaotavad väga palju. „Nad jäävad suisa vaesteks,“ märkis Raig. „Meie praegune maksupoliitika on ikkagi üles ehitatud põhimõttel, et kõik on võrdsed ja see on muidugi rikaste huvides nii seatud. Rikkad võidavad meil praegu kõige rohkem.“

Raig ei usu ka, et intresside tõstmisest oleks kasu kütuse hinna langusele. „Praegune ajutine nafta hinna langus ei ole  tingitud intressimäärade tõstmise uudisest, vaid siin on mängus teised mõjud.  Pigem aitaks see, kui piirata üldse nafta ja gaasi hinna tõusu.“

Raig ütles, et kui räägime Eestist, siis meie paistame silma igasuguste erandite ja üleminekuperioodide puudumisega. “Me oleme kaua aega olnud Euroopa keskmisest madalama hinnatasemega. Ja see , kui me nüüd oleme jõudmas Euroopa tasemega hindade poolest, mitte palkade poolest, tähendab, et mingit hindade allatulemist enam oodata ei ole,” lausus ta. “Muidugi on ka meil mõned võimalused, eriti toiduainete kiire hinnatõusu puhul. Teised riigid on seda teinud – et on alandatud toiduainete käibemaksu.”

Vaja on ka piirkondlikke erisusi

Raigi sõnul on vaesemate inimeste jaoks hädavajalik, et toiduainete käibemaks alaneks. “See on Euroopa Liidus lubatud ja seda paljud riigid on juba teinud,” lausus ta. “Seepärast ei ole mujal ka nii suurt inflatsiooni nagu meil. Meil on ikkagi konkurents kaubanduskettide vahel ja hinnaga annab ostjaid poodi meelitada. Kaubanduses konkurents toimib, me näeme poodides eri hinu. Teine olukord on meie tanklates. Neis toimuvad kõik muudatused igal pool korraga. Selles osas valitseb nagu mingi seni tuvastamata kartellikokkulepe. Meie tarbijakaitsjad pole olnud võimelised tuvastama, mis toimub kütuseturul, miks seal alati vähem kui tunniga kõik hinnad igal poole ühtemoodi tõusevad või langevad.”

Raig ütles, et ilma oma kompensatsioonimehhanismideta me enam toime ei tule. “Ükskõik, kas nimetame seda siis sotsiaalpoliitikaks või regionaalpoliitikaks,” lausus ta. “Meil on isegi väikese riigi sees vaja hakata rakendama eri poliitikat. Meil on rikas põhi ja vaene lõuna. Mõlemad vajavad erinevat lähenemist. Tallinna on koondunud üle poole Eesti SKPst, 40% töökohtadest, aga ainult 33% elanikest.”

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Hea, Ivar, õigus aga osaliselt
28. dets. 2022 19:51
Kui riik on jõudnud maailma esimese 5 hulka jõukuselt - nagu Reformivalitsus soovis, siis vaeste % pole enam oluline , lubadus on täidetud. Ma küll ei tea Tallinna tööealiste ja töökohtade arvu, tegelikkuses näitab eraettevõtjate bussiliinide(eribussid) ja autode voog - et Tallinnast käiakse põhiliselt tööle Harjumaale- Kiili, Harku, Jõelähtme, Rae Aga tavainimesed ei peagi arusaama - sest meil on ju riigis tavaks öelda vahel pealinn Tallinn, siis Harjumaa linn- Tallinn nagu Keila ja Maardu ... Kes ja kuidas arvestust peab ? Igaljuhul politseireformiga pole Harju politseid vaid on Lääne-Harju, Ida-Harju jne. , kes teenindavad Tallinna ja Harju maakond saagu kuidagi hakkama. Kes väljamõtles - tuletage meelde, milline erakond - et kolmikasutus:-piirivalve, politsei, kod.migr.amet ja kogum sai suurima maakonna arvelt tegelikult ja ülejäänud kohustusi jagati veel teistele , 4 ppa vabariigi osakonnale. Tallinnas on lisaks olemas MuPo. Abipolitseinikud on väga tublid - seda kuuleme aina, aga politseil jõudu pole ja palk on väike , kuid töö olevat 24/7. Seega, sa võiksid kirjutada ühe pikema analüütilise loo sellest EV - aga palun , nõue pane - et kõikjal meedias , Onlines , peab see olema tervikuna loetava ja tasuta! Milline info varjamine tegelikkuses toimub ja kuidas meedias lastakse osta lugemist onlines , milline korrutab vana ja paberil olnut ning paberil poolikuid lugusid, et lugege onlines (tasuliselt edasi!) Vabariik libiseb kui kannikaga jääl.
Oda
22. dets. 2022 12:19
Autor räägib tõele vastavat juttu. Braavo! Siiski on see vaid osa tõest. Kuidas aeglustada raha väärtuse minetumist (meenutagem nõukogude rubla lõpuperioodi ja Weimari vabariigi marka) ja jaotada olemassolevat veidi ümber on mõjus tegevus. Siinjuures võiks katsuda teha nii, et EV ei oleks hinnanumbrite tõusul esimeste vaid tagumiste hulgas (nagu Gruusia NSV varasemal suurel kodumaal). Kohe saaks nagu parem. Aga sel medalil on veel ka teine külg, millest ei räägita. Kuidas teha nii, et iga eesti residendi tulud oleksid märksa suuremad EU taustal. Nagu Gruusia NSV-s omal ajal. Kohe saaks hoopis parem.
tallinnast
26. dets. 2022 17:32
Kui meil rakendataks kompensatsioonimeetmeid majanduse abistamiseks ja elavdamiseks märksa kiiremini ja suuremal määral, kui seda teevad naaberriigid, oleks nüüd edumaa olemas, aga kahjuks sabassörkimine muudab olukorda halvemas suunas edasi.