"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
President Karis jättis perehüvitiste seaduse välja kuulutamata (1)
22. detsember 2022
Alar Karis Foto: Mats Õun

President Alar Karis jättis riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, leides, et see sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega, vahendab BNS.

Riigipea selgitab otsuses, et vastuvõetud seaduse paragrahv 2 lõige 1 teine lause on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse paragrahviga 13 lõikega 2, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest, teatas presidendi kantselei pressiesindaja neljapäeval.

Seadusega lisatakse perekonnaseaduse paragrahv 101 lõikele 5 teine ja kolmas lause järgmises sõnastuses: “Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.“. Viimasele lausele ei ole ka tavapäraste tõlgendamismeetodite abil võimalik anda ühemõttelist sisu.

“Seetõttu jätsin perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ning saadan selle tagasi Riigikogusse,“ sõnas Karis. Ta pidas vajalikuks, et parlamendiliikmed arutaksid seadust uuest ja viiksid selle kooskõlla põhiseadusega.

“Mainin aga teisigi kaalutlusi, mis ei puuduta vastuolu põhiseadusega, ent sunnivad mind siiski seadust mitte välja kuulutama,“ sõnas Karis. “Riigikogu poolt vastuvõetud seadus näeb ette lasterikka pere toetuse indekseerimise, mis tekitab erinevuse lapsetoetusega, mida ei indekseerita. Samuti ei indekseerita üksikvanema lapse toetust. Tekib küsimus, millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Teisisõnu pole selge, miks peab riigi eriline hool hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust,“ rääkis president.

“Nagu kinnitavad mulle saabunud rohked kirjad, tajuvad puudutatud vanemad valikulist indekseerimist terava ebaõiglusena,“ sõnas riigipea. Ta leiab, et niisuguses olukorras oleks seaduse seletuskirjas pidanud põhjendama, miks ei saa soodsamalt kohelda ka ühe või kahe lapsega peresid. “Põhjendamise üks eesmärk on vähendada ühiskonnas tekkivat ebaõigluse tunnet, mis võib kaasneda ebavõrdse kohtlemisega ka siis, kui see on kooskõlas põhiseadusega,“ lausus Karis.

“Möönan, et riigikogult ei saa nõuda üksikasjalikke põhjendusi toetuse suuruse kohta ega uuringuid, mis kinnitaks, et üks või teine soodustus sündimust ka tegelikult suurendab. Riigikogul on õigus katsetada meetmeid, mille kohta on teada vaid see, et need võivad valitud eesmärke edendada. Teisalt ei saa ma Vabariigi Presidendina sallida sellist seadusloomet, mille puhul põhjendamisest hoidutakse täielikult, tuues ettekäändeks koalitsioonilepingut,“ lisas Karis.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Harrien
22. dets. 2022 12:40
Avaldan presidendile minu lugupidamist. Argumendid on selged, veenvad ja asjakohased. Häid jõulupühi härra president!