"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
JÕULUTARKUSED POSTKASTI Kalamaja muuseum saadab elanikele verivorsti ja piparkoogi retsepte (5)
23. detsember 2022
Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi Foto Albert Truuväärt

Kalamaja muuseumi postkastidest leiab tarvilikke jõuluretsepte, linnaosa valitsuse infosaalis on välja pandud kooliõpilaste jõulukaardid ja Vabaduse väljaku tunnelis aasta parimad fotosähvatused.

Kalamaja muuseumi juhataja Kristi Paatsi sõnul on külastajad ja kohalik kogukond muuseumi väga hästi vastu võtnud.

„Enamus asju on Kalamaja muuseumi toonud kohalikud elanikud ja neid saab ka katsuda ja vaadata,“ ütles Paatsi.

Suuresti on omakandi inimeste meenutuste põhjal kokku pandud ka kogu pühadeaja kättesaadav postkastide väljapanek. Jõulunädalal leiab Kalamaja muuseumi postkastidest nii verivorsti valmistamise kui piparkoogiretsepte, samuti saab värvilistesse postkastidesse poetada oma jõulusoovi või leida helkuri. Erksates põhivärvides puidust postkastid leiab muuseumi värava kõrvalt aia pealt, kastide avamiseks võtit tarvis ei lähe.

Piparkoodiretseptis lisab krõbedust tainasse segatud viina- või konjakisorts

Rõõmsavärvilistest postkastidest saab soetada näiteks helkuri ja kõrvalt kaasa võtta piparkoodiretsepti, millele krõbedust lisamas tainasse segatud viina- või konjakisorts.  Verivorsti valmistamise oskusi jagab Kalamaja elaniku Anneliisi kokaraamatu retsept. Selleks on vaja varuda 400 g pekki või liha, pool kuni kolmveerand liitrist verd ja 500 g soolikaid. Maitseaineist läheb vaja veerand teelusikatäit pipart, pool teelusikat vürsti, pool teelusikat majoraani ja paar sibulat.

Neli klaasi odrakruupe tuleb külma veega soolaga maitsestatud kahe liitrise veega keema panna. Pekk tuleb lõigata kuubikuteks ja praadida kõrgel tulel, lisada tükeldatud sibul ja praadida läbipaistvaks. Sisu saab soolikatesse vorstilehtri ja pulga abil. Verivorstide sidumiseks läheb vaja ka niiti. Vorstid valmivad tasasel tulel ja nad kui torgates enam verd välja ei anna, võib nad jahtuma panna. Ennem lauale andmist tuleb vorstid rasvas krõbedaks praadida.

Postkastist leiab ka peojärgse laualina looduslikul viisil puhastamise õpetuse. Taas valgeks saab lina sidruniviilude abil, millega vett keeta ja mis enne linale valamist parajal määral jahutada. Päevase leotamise järel saab lina tavalisel viisil pestes hõlpsamini puhtaks. Kangasse kogunenud toidujääke aitab lahustada ka äädikas. Sooda lisamine pesupulbrile muudab kangad pehmemaks.  

Nostalgilisse punasesse valgetäpilisse mannatopsi või siis musta viltsaapasse, kuidas parasjagu rohkem meeldib, saab poetada oma jõulusoovid. Kes soovib Kalamaja muuseumi tulla autoga, peab arvestama Kotzebue tänava ja Vana-Kalamaja tänava ehitustöödega, mistõttu muuseumile väga lähedale sõita ei saa. Sõiduk on soovitav parkida Balti jaama turu parklasse. 

Õpilased valmistasid jõulukaarte

Põhja-Tallinna valitsuse infosaalis (Kari 13) avati näitus, mis on kokku pandud jõulukaardi konkursile laekunud õpilastöödest.

„Põhja-Tallinna valitsuse jõulukaart valitakse igal aastal läbi traditsioonilise koolinoorte kunstikonkursi, millest saavad osa võtta loosi tahtel välja valitud kooli õpilased. Sel aastal soosis loos Pelgulinna Gümnaasiumi noori,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap, kelle sõnul laekus konkursi korras üle 70 õpilase töö noortelt vanuses 7-18 eluaastat. „Väljavalituks osutus Pelgulinna gümnaasiumi 10. klassi õpilase Miiliisa Matsoo joonistus, mis kaunistab sel aastal Põhja-Tallinna valitsuse jõulukaarti.“

Jõulukaardi konkursile laekunud kunstitöid saab infosaalis näha Põhja-Tallinna jaanuari lõpuni. Sääse raamatukogus on kultuurihuviline Mati Vihman välja pannud talle 50 aasta jooksul saadetud jõulukaardid.

„Valisin välja endiste pangakolleegide ja koolitusfirmade poolt saadetud kaardid nagu Eesti Pank, Bank of England, Banque de France, Suomen Pankki, Bank for International Settlement, Latvijas Banka, Lietuvos Bankas, Banka Slovenije, Narodowy Bank Polski, Oesterreichische Nationalbank, Hansapank, Ühispank, Forekspank, Eesti, Läti ja Belgia pangaliidud,“ sõnas Vihman. “Näha saab jõulusoove Eestist, Soomest, Rootsist, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist jt. riikidest sh. Iirimaalt, Argentinast, Jaapanist, Hiinast, Taiwanilt, Prantsusmaalt, Hispaaniast (ka Gran Canarialt), Portugalist, Poolast, Ungarist, Inglismaalt, Šotimaalt (mh Shetlandi saartelt), Iisraelist, Guatemalast, Mauritiuselt ja Austraaliast.”

Esimene kommertslik jõulukaart trükiti Londonis 1843. aastal. Jõulukaardi kujundas John Callcott Horsley oma sõbra sir Henry Cole´i palvel.

„Eestis hakkas see ilus komme levima 1880. aastate paiku ja 20. sajandi alguseks oli jõulukaartide saatmine muutunud linnades juba levinud traditsiooniks,“ lisas Vihman.

Komme hakkas vaikselt imbuma ka maarahava hulka ning hoogustus kõikjal Eestis 1920-1930. aastatel. Nõukogude perioodi näärikaartidel levisid näärikombed, talvemaastikud, ehitud kuusepuud, õllekapp ja toit laual või eestluse seisukohalt olulised raamatud (A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus”), uue aasta number või öötundi näitav kell. Kaarte kujundasid kunstnikud Ülle Meister, Viive Noor, Vive Tolli, Regina Lukk-Toompere, Evi Tihemets, Kai-Mai Olbri, Heinz Valk, Orest Kormašov, Raivo Järvi jt. 1980 — 1990. aastatel hakati poodides taas pakkuma jõulupostkaarte kristliku jõulusümboolikaga. Tulid müügile Unicef-i jõulukaardid. Ülevaatlik näitus jääb avatuks kolmekuningapäevani 6. jaanuarini.

Aasta lõpuni esitleb botaanikaaed Palmimajas jõulutaimede näitust

Vabaduse väljaku tunnelis 4. jaanuarini ning 4. märtsist kuni 31. maini vaadata näitust „Aastaring Tallinnas 2022“ fotovõistlusel tunnustatud töödest. Traditsioonilise fotokonkursiga innustab linn inimesi märkama linnaruumi ja looduse seoseid. Konkursile esitasid töid 61 fotograafi, kokku laekus 217 tööd. Võitjaks tuli hindamiskomisjoni otsusel foto „Tormine loojang“, mille autoriks on Indrek Lori. Rahva lemmiku preemia pälvis töö „Seenele!“, mille autoriks on 9-aastane Alex Mälk.

Aasta lõpuni esitleb botaanikaaed Palmimajas näitust, mis tutvustab eri maade jõulutaimi. Vaadata saab nii Euroopa kui Aafrika päritolu astelpõõsast, Austraalia jõulupuud ehk araukaariat, piimalillelistest tuttavat jõulutähte ehk kaunist piimalille ning palju teisi huvitavaid ja ebatavalisi jõuludega seotud liike ja sorte.

Botaanikaaed on kell 11-16 avatud iga päev. Jõulupühadel 24.-26. detsembrini on botaanikaaed suletud.

Kalamaja muuseumi loengusarjas räägivad oma ala spetsialistid, ajaloolased, arheoloogid Kalamaja aja- ja kultuuriloost. Uue aasta esimeses loengus 12. jaanuaril kell 18 tutvustab tekstiiliajaloolane Jaana Ratas Kalamaja muuseumis arheoloogilisi tekstiilileide Jahu tänavalt, kus 2018. aastal avastati majaehitusel suur hiliskeskaegne prügimägi.

Ratas räägib, milliseid tekstiile kasutasid inimesed hiliskeskaegses linnas ja milline võis olla nende eluring enne prügiauku jõudmist. Arheoloogilised kaevamised tõid toona välja ligi 40 tuhat leidu, sealhulgas paar tuhat tekstiilikatket. Loengule saab registreeruda

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSe9ANOYuJ8GdaBoPp9nk1VIQsi_j15jAln97HZsUVrqMl5Qcw/viewform

Loengut pääseb kuulama muuseumipiletiga, mille saab soetada kohapealt.

Linnamuuseumi sünnipäeva-aasta kava jätkub uuelgi aastal. Kuni 23. jaanuarini saab Fotomuuseumis vaadata veel aastanäitust Eesti 1930. aastate tippfotograaf Carl Sarapi fotopärandist. Ühe läinud sajandi suurema haardega piltniku, Eesti kultuurimälu olulise kandja töö jäädvustas noore Eesti vabariigi ajavaimu ja elu edenemist.

Jätkub ka „Apteeker Melchiori“ publikuprogramm. Mäluaasta raames avatakse näitus „Minu Tallinn“ arhitekt Aleksandr Vladovski loomingust ja Fotomuuseumi loodusfoto aasta näitus. Linnamuuseumi seitsme muuseumi aastapilet on 50 eurot (perepilet 70 eurot – kaks täiskasvanut ja alaealised lapsed).Muuseumi pääsevad tasuta koolieelikud kuni 6. eluaastani.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

jul
26. dets. 2022 21:41
https://www.youtube.com/watch?v=N2BSCtbutA8 Bumsen, fressen und besoffen sein.
Kalamaja seltsile palve
25. dets. 2022 14:45
Palun tehke oma generatsioonile, harimatuile ja meediale ning ERR selgeks- eile vaadates saadet saadet Jõulusokk , see oli šokk. Mitte saate pealkiri aga saate juhtijad - kuidas öeldi välismaalasele vastuseks nääride kohta - need läksid prügikasti koos eelneva ajaga! Milline vale , vabandust , meie tatikatel pole absoluutselt aju! Jõulud on kirikukalender. Näärid on olnud alati. Tegelikkuses on Näärisokk olemas ja Jõuludel on päkapikud. Võiksid need tatikad pisut õppida ajalugu, ei hakka siin kordama - lugegu kasvõi vikipeediast lühidalt. Teie olete tugev selts ja palun selgitage seda vale ideoloogiat, plära ja ajalugu õiges osas , meedias pikema looga!
to eelnev
26. dets. 2022 13:14
Jõulud ei ole kirikukalender, pööripäeva ja päikese sündi on tähistatud alati. Lihtsalt kirik paigutas oma püha samale ajale, et populariseerida kirikupühi.
billingen
26. dets. 2022 21:53
Maausulistel algas 25. detsembril aasta 10236.
aastalõpuviktoriin
25. dets. 2022 13:40
https://novaator.err.ee/1608829510/pane-oma-teadmised-proovile-novaatori-aastalopuviktoriinis