"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Tallinn panustab üha rohkem jalakäijate mugavusse ja rohealadesse (1)
23. detsember 2022
Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Tänavu alustas linn Vanasadama trammiliini ettevalmistustöödega, lisaks ehitati turvalisemaks mitmed koolideni viivad teed, jätkati jalgrattastrateegia elluviimisega ning alustati Jõe ja Pronksi ning Vana-Kalamaja tänavate rekonstrueerimisega.

Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on keskkonna- ja kommunaalameti peamiseks ülesandeks kvaliteetse linnaruumi loomine ning linnalooduse hoidmine. „Iga inimene on eeskätt jalakäija ning on hea meel selle üle, et tänavate rekonstrueerimisel seame esikohale eelkõige jalakäijate vajadused. Alustasime täiesti uue, kvaliteetse ja rohelise linnaruumi loomisega, mille parim näide on Vana-Kalamaja tänav,“ märkis Svet. „Ühtlasi laiendab linn inimeste võimalusi ühistranspordi kasutamiseks: pärast rekonstrueerimist tulevad bussipeatused Pronksi tänavale ning sõlmitud lepingu kohaselt alustatakse peagi Vanasadama trammiliini rajamisega. Järgmisel aastal on Tallinn Euroopa roheline pealinn, seega on oluline nii mitmekesiste liikumisvõimaluste loomine kui ka süsteemne panustamine looduskeskkonda.”

Tallinn on üks väheseid Euroopa pealinnu, millel on omad rabad ja seepärast on eriti märgiline Pääsküla raba osaline taastamine, millega tänavu alustati. Lisaks algatas linn kaitsealade loomist Kakumäel ja Astangul. Tänavu valmis Tallinna Loomaaias Kagu-Aasia troopilise vihmametsa ekspositsioonihoone ning alustasime Tiigrioru rajamisega, mis toob loomaaeda juurde uusi liike. Tänavu botaanikaaias avatud rekonstrueeritud alpinaarium oli aga üks suuremaid investeeringuid, mis aitab botaanikaaial jätkata kõrgetasemelist tööd ja külastajatel uudistada selle tulemusi.

Suurimad teetööd Tallinnas olid tänavu Pronksi ja Vana-Kalamaja tänaval, kuid alustati ka mitme olulise objekti projekteerimisega. Samuti jätkati jalgrattastrateegia elluviimisega ja rajati mitmeid eraldatud rattateid, mis tõstavad liiklejate ohutust. Olulisemateks tee-ehituse objektideks oli veel Rannamõisa tee teine etapp, sealhulgas rajati linnast väljuval suunal uus kergliiklustee. Ühtlasi valmisid mitme suuremate objektide ehitusprojektid, mis järgnevatel aastatel töösse lähevad. Näiteks Tondi eritasandiline ristmik, Lastekodu tänav ning Peterburi tee rekonstrueerimise esimene etapp. Kooliümbruse turvalisemaks muutmiseks ehitati ümber Arte gümnaasiumi ja Kivimäe põhikooli juurdepääsuteed.

Rattastrateegia elluviimiseks valmis Kalaranna tänavat Reidi teega ühendav sadamaala kergliiklustee. Valmis ka Kadrioru-Tondiraba jalg- ja jalgrattatee esimene etapp, samuti alustati Lasnamäe rattatee teise etapi ehitustöödega. Lisaks kergliiklusteede rajamisele ja olemasolevate korrastamisele paigaldati tänavu koolide ja kultuuriasutuste ette sadu rattahoidjaid.

Energia kokkuhoiuks ja keskkonnaeesmarkide saavutamiseks jätkas Tallinn üleminekut  LED-valgustitele. Sel aastal paigaldati linna üle 5000 LED-valgusti.

2022. aastal tehti korda Õismäe tiigi ümbrus, valmis uus Vabaduse pargi peremänguväljak ning Ingliranna mänguväljaku uus ala, Mustakivi tee koerteväljak ning mitmeid jõulinnakuid. Linnaaianduse populaarsus kasvab samuti aasta-aastalt. Tänavu toetas linn ligi saja kogukonna- ja õppeaia rajamist, muuhulgas loodi 31 uut aeda.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

küsimus
23. dets. 2022 22:28
miks nendele rohelistele ja jalgratturite jaoks ei tehtud eraldi linnaosasid - Harku järve, Tiskre, Kakumäe. Seal oleks võinud olla maantee ääres ratta- parklad ja sõidukitele ning sõidukite sisenemine oleks tulnud keelata elamute alasse kella 07.00....21.00. Las sõidavad ratastega, lund on hea sahata ja milline rahu! Ainult ÜT võinuks läbida samuti piirkonda piiratud ajal. Milleks linn laseb omale kukile istuda ja miljonite eest ehitada ratta-kergteid ning planeerida kõrghooneid kui selline virisemine. las arendajad ehitavad. Nt. Soomes on sellised lahendused olemas - on ainult kauba toomise registreerimine, ülejäänud aja jalutad kuskile parklasse või lähed jalgrattaga. Ei ole vaja kõigil iniseda pidevalt sõidukite omanike kallal kui üks arhitekt planeerib nii ja teine laseb kinnitada planeeringu ja kolmas hakkab uuesti määgima - kui vastikud on need sõidukite omanikud oma isiklike huvidega ? Kas EV on hullude riik ja inimesed peavad sellist jama taluma- kord aetakse kodust välja , siis tehakse 3* järjest rahareformi , siis lastakse inimesi varastada- vastavad ametid ei kontrolli finantsasutusi, keelatakse asju nimetada õigete nimedega(andmekitsede amet), kõik seadused on lünklikud - ainult terendavad vastused, pöörduge kohtusse... , 300000 kodaniku(kodaniku!) sissetulekud on vaesuses(-piiril), üle riigi on kodutud aga sõjapagulaste jaoks leiti tühjasid pindasid(suunake need kodutud kuskile elama ja pange sinna bussiteenus - et need maasikate kasvatajad ja muud vingujad, saavad sealt käia- osta tööjõudu ning see on kodutute elamiskulude katteks ja jäägis nende nimelisel arvel(leiab omale uue elu, saab selle raha kaasa). Meil on ainult riigiametite vingumine riigis ja õhumüük ning endale preemiate ja hüvitiste maksmine. Me pole suutnud tagada isegi Eestis 20 aastat tagasi Saksamaal olnud min. tunnitasu 8.- eur või Prantsusmaa minimaalpensioni 800.- . Türgi tõstab nüüd 50% miinimume. Mina kutsuks inimesi üldse mitte minna valima- see oleks lahe värk kui siis alustavad üksteise peksmist kõik kandidaadid ja nende sugulastest ametnikud, kes saab ruttu ennast paika panna - oleks lahe vaadata , kuidas see kindel ring jagab omale MATUSEID. Etendus oleks nagu "Kuulsuse narrid" teoses. Lennukiehitajad kuurikatusel.