"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Sirje Potisepp Ma ei ole oma eluaja jooksul näinud sellist ministrit, kes ütleb, et mingegi pankrotti, mind ei huvita (6)
25. detsember 2022
Sirje Potisepp Foto: Scanpix

„Ma tõesti ei ole näinud oma elu- ja tööaja jooksul sellist majandus- ja ettevõtlusministrit, kes ütleb, et mingegi pankrotti, mind ei huvita,“ tunnistas Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. „Kuhu me niimoodi jõuame? Täna on ettevõtetel vaja lühiajalist plaani, kuidas üldse see karm talv üle elada.“

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit koos 19 ettevõtlusorganisatsiooniga pöördusid Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga luua ajutised toetusmeetmed Eesti ettevõtetele kõrge elektrihinna hüvitamiseks. Ettevõtete toetamine on hetkel hädavajalik, sest paljud teised liikmesriigid on pakkunud ja pakuvad ka edaspidi ettevõtjatele toetusmeetmeid kõrge elektrihinnaga toime tulekuks.

„Kui teised riigid otsivad võimalusi oma ettevõtete toetamiseks, siis Eesti äritarbijaid ootab lisaks abi puudumisele 1. jaanuarist ees võrgutasu tõus 13% ja taastuvenergiatasu kerkimine 10%. Silmakirjalik on ka valitsuse retoorika, et ettevõtjad peavad ise hakkama saama turutõrkest tingitud kriisiga, aga näiteks kodumajapidamisi, omavalitsusi ja sihtasutusi toetatakse,“ seisab pöördumises.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp avaldas lootust, et valitsus võtab pöördumist tõsiselt, kuna olukord on rohkem kui kriitiline. „Kui pöördumisele on alla kirjutanud 21 ettevõtjate esindusorganisatsiooni, siis sellel on väga tõsiseltvõetav taust,“ lausus ta. „Osad töötleva tööstuse sektoritest on täna juba väga kurvas olukorras, üks nendest toidutööstus. Me saime just kätte kolmanda kvartali statistika andmed. Kui muidu öeldakse, et olete liialt emotsionaalsed, siis statistikanumbreid petta ei saa.“

Kõige suurem kahjum on liha- ja pagaritööstuses

Kõige suuremas kahjumis on Potiseppa sõnul lihatööstus ja pagaritööstus. „Ainus, kes kasumit teenib, on praegu joogitööstus ja natukene ka piimatööstus,“ märkis ta. „Ma näen, kuidas meie sektori kahjuminumber kogu aeg suureneb ja võrreldes eelmise aastaga on meie kasum langenud 50 protsenti. See tähendab seda, et me ei suuda inimestel palkasid tõsta, sest muud hinnatõusud on lihtsalt nii suured.“

Kõige suurem probleem on Potiseppa kinnitusel loomulikult energiakandjatega toimuv. „Eelkõige mõeldes eelolevale talvele, on kriitiliseks muutunud ka kättesaadavuse pool, ehk et elektrikatkestused on enam kui tõenäolised – seda on välja öeldud,“ ütles ta. „Gaasi kättesaadavusega võib tulla väga suuri probleeme, kui meil ei lähe kõik nii nagu LNG terminaliga on plaanitud, aga see mis toimub LNG terminali ümber, see juba meenutab naljasahtli saateid.“

Potiseppa hinnangul on valitsuse suhtumine muret tekitav. „Meil on hetkel ministrid, kes üks korrutab, et meil ei ole koalitsioonilepingus ettevõtete ja ettevõtjate aitamise ja kulude tõusu leevendamise punkti, siis mina tahaksin küsida, mis suurepärane koalitsioonilepe see üldse on,“ lausus ta. „Teine ütleb, et mingugi pankrotti. Meil on 70 000 töötut, mida on muuseas väga palju. Mõelge nüüd enda ümber oma tuttavate, oma lähikondlaste, oma sugulaste peale. Siis me hakkame võib-olla ettevõtteid aitama.“

Valimiste eel on poliitikute fookus tarbijal

Potisepp tõdes, et enne valimisi tahetakse tegeleda ennekõike tarbijatega ning seetõttu on tarvis valitsust eraldi ettevõtete abistamise osas survestada. „Inimestele on elektri- ja gaasihindade osas leevendused tehtud, aga kindlasti ei ole see piisav, sest me näeme väga selgelt kuidas inimeste ostuvõime on languses ja me ei näe, et toiduainete hinnatõus peatuks,“ rõhutas ta. „Vastupidi kahjuminumbrid näitavad väga selgelt, et kõik tootmiskomponentide hinnatõusud ei ole lõpphindadesse veel isegi jõudnud. Minul ei ole kahjuks mitte ühtegi positiivset nooti toiduainete hindade osas öelda, sest kui elektrihind jätkab tõusmist ja kui meil kogu aeg on mingi jaam katki, siis see toob kaasa absoluutselt kõikide teiste kaupade ja teenuste kallinemise ja sellest rattast me välja ei saagi.“

Potiseppa sõnul on teistes riikides kohalikele ettevõtetele loodud siseriiklikud toetusmeetmed. „Leedus on toetuste kogumaht näiteks 2,5 miljardit, Soome sai abipaketi loa 684 miljoni peale,“ loetles ta. „Läti – meie kõige lähem ja kõige suurem konkurent eksporditurgudel, on võrgutasusid ettevõtetele leevendanud 50 protsendi ulatuses ja lisaks sellele veel kehtestanud elektril hinnalae, mis on 16 senti kilovatt ja kui sellest läheb üle, siis 50 protsenti kompenseeritakse.“

Potisepp heitis valitsusele ette, et valimiste eel on kõigele pandud külge lipik millel seisab, et „vali meid, meie ju teeme sinu jaoks“. See kõik on aga suunatud valijale, mitte ettevõtjatele, kes on jäetud tuule kätte virelema. „Me ei saa jätta ettevõtjaid talvetuisu ja külmade käte lihtsalt niisama, meie ettevõtted kaotavad praegu ekspordilepinguid, me kaotame oma kohti riiulitelt,“ hoiatas ta. „Sest needsamad Läti, Leedu, Poola importtooted, mida toetatakse siseriiklikult, ongi odavamad ja sellega tuleb arvestada. Me peame küsima kas meil on oma toidutööstus olemas ja kas meil on oma toidujulgeolek garanteeritud ja oluline?“

Ka suuremad ettevõtted on sunnitud uksi sulgema

Potiseppa hinnangul on need vähesed meetmed, mida on ettevõtetele välja pakutud, väga olulised, kuid abi on vaja kohe. „Täna on ettevõtetel vaja lühiajalist plaani, kuidas üldse see karm talv üle elada,“ märkis ta. „Meie ettevõtted on investeerinud Vene gaasist lahti ütlemisse. On mindud üle kütteõlile ja veeldatud gaasile. Meie ettevõtted on tegelikult kandnud ka meie riigi väärtusi edasi, me keegi ju ei taha seda verist gaasi kasutada. Aga millised on alternatiivid? Mida see endaga kaasa toob? Kuidas see mõjub toodete hinnakasvule, kuidas see mõjub ettevõtjatele?“

„Meie sektoris sulgevad oma uksi juba mitte ainult väikesed ettevõtted, keda me sageli võib-olla ei teagi ja kes ei toida suurt mahtu,“ jätkas Potisepp. „Väga lihtsad näited on kohe võtta – Saare Leib, kes on ligi 80 aastat Saaremaal tööd andnud. Nad ütlevad, et energiahinnad panid viimase põntsu, et nad lihtsalt ei suuda selliste energiahindadega kaasa minna. Kusjuures mõelge veel sealt transport mandrile ja nii edasi. Siis üks suurem ettevõte, kes kalakonserve tootis, pakkis pillid kotti.“

Potisepp oli võimukandjate sõnumitest hämmingus. „Kuulus majandusminister ütleb, et need peavadki pankrotti minema, nad ongi vana ärimudeliga,“ märkis ta mõrult. „Ma tõesti ei ole näinud oma elu ja tööaja jooksul sellist majandus- ja ettevõtlusministrit, kes ütleb, et mingegi pankrotti, mind ei huvita. Kuhu me niimoodi jõuame?“

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Priit Lavits
27. dets. 2022 11:49
Üldisele kriitikale ja emotsionaalsete üld umbritega vehivad paljud aga sellest pole abi. Ilmselt oleks heaks sihiks kui tehakse ära reaalsete kulude ja ka effektiivse põhjendatud tootmise ja väärtusahela arvestus. Sasks aru tegelikust probleemist. Paraku Eesti on täis ebaeffektiivselt tőőtavaid etteõtteid. Ning oluline oleks presenteerida infot mis aitab ehk millised majandus ja ärimudelid on perspektiivis konkurentsivõimelised.
tallinnast
26. dets. 2022 16:30
Kas "Minu Arvamuse" arvates ajavad ettevõtjad ainult udujuttu? Kas siis ka hr Mait Palts ja Arto Aas?
....
27. dets. 2022 01:36
vastus on ju lihtne - viimased 20 aastat on riigivalitsemisel aetud ainult UDU! See on ühene vastus , ja need valitud sinna on olnud ju ka varem töölised:) irw:) Seega pole vaja isikustada sul oma näites. Ansip - sellises kriisis tahangi elada ja Kallas - minu vanemad on ka pensionärid See on stiil .
Minu Arvamus
25. dets. 2022 16:56
Aga kelle arvelt peaks hüvitama ettevõtetele nende saamata jäänud tulu? Võibolla vaataks üle, kuhu ja kuidas on nad "investeerinud" oma eelmiste aastate tulud? Sest kui ettevõte saab sel aastal viiskümmend protsenti vähem tulu kui eelmisel aastal, väidab ta, et on viiekümne protsendiga kahjumis.
Ei suuda, ei suuda
25. dets. 2022 11:29
Kuidas on võimalik kellelegi seda prouat üldse tõsiselt võtta? Tema facebooki konto tegemiste järgi on tegu ühe suurima praeguse valitsuse pooldajaga. ISE ta on seda olukorda nii väga soovinud ja selle nimel pingutanud, MIDA nüüd halada? Imelik, et inimesel piinlik pole?!
miks piinlik?
25. dets. 2022 14:37
ta räägibki nagu momendil vaja või temale pildis olekul sobib