"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
MIDA AASTA JOOKSUL ÄRA TEHTI? Linnavõim avas Ukraina kooli, tõstis sotsiaaltoetusi, algatas muuseumipühapäevad, korrastas koole ja spordihooneid (0)
27. detsember 2022

„Rasketele aegadele vaatamata oleme sotsiaaltoetusi tõstnud ja kavatseme seda teha ka järgmisel aastal,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart. „Kriisi ajal näeme eriti selgelt, kuidas linnatranspordist on tänaseks saanud üks oluline osa inimeste sotsiaalsest toest. On väga oluline, et inimesed saaksid liigelda linnas tasuta ja vabalt. Ilma isikliku sõiduvahendi omamise kohustuseta.“

Vaata galeriid (66)

Kõlvart nentis lõppevat aastat kokku võttes, et aeg on olnud kõigile raske. Seepärast on linnapea sõnul saabuval aastal jätkuvalt esiplaanil inimeste igakülgne sotsiaalne toetamine, tõstes toetusi ja võimaldades erinevate sotsiaalhoolekande teenuste säilimist.

„Rasketele aegadele vaatamata oleme sotsiaaltoetusi tõstnud ja kavatseme seda teha ka järgmisel aastal,“ rääkis Kõlvart. „Tallinna ühistranspordiga saame jätkuvalt tasuta sõita, kuigi kütuse hinnad aina tõusevad. Just seepärast olemegi järgmiseks aastaks ette näinud vahendid, mis linnatransporti veelgi tugevdaksid. Kriisi ajal näeme eriti selgelt, kuidas linnatranspordist on tänaseks saanud üks oluline osa inimeste sotsiaalsest toest. On väga oluline, et inimesed saaksid liigelda linnas tasuta ja vabalt. Ilma isikliku sõiduvahendi omamise kohustuseta.“

Suurimateks lõppeva aasta saavutusteks peab Kõlvart Iru hooldekodu laienduse avamist, millega tekkis juurde ligi sada voodikohta hoolt vajavatele vanemaealistele. Sealhulgas dementsusega patsientidele, mis on olnud vägagi oodatud. Lisaks paranesid ka personali töötingimused.

Meeliülendava arenguna osutas Kõlvart ka linnateatri uue hoone tempokale ehitusele, mille lõpusiht juba terendab. Uus teatrihoone peaks valmima järgmise aasta lõpuks. „Kuni inimesed teatris käivad ja etendused on välja müüdud, seni pole mul mitte ainult lootud, vaid lausa kindel tunne, et ühiskond areneb ja vaatamata kriisidele tulevad ka positiivsed muutused,“ leidis linnapea

Uhkust tasub Kõlvarti sõnul tunda ka selle üle, kuidas ühe aasta jooksul saab linn rääkida lausa kolmest tiitlist. „Tallinn on juba terve aasta olnud UNESCO muusikalinn. Järgmisel aastal saame aga kanda Euroopa rohepealinna väärikat positsiooni. Hiljuti selgus ka, et 2025. aastal kinnitatakse Tallinn Euroopa spordipealinnaks,“ rõõmustas linnapea.

Jätkuvad renoveerimistööd nii lasteaedades, koolides kui ka spordiobjektidel

Ka abilinnapea Vadim Belobrovtsev möönis, et peagi lõppev aasta möödus raskelt.

„Üheks põhiteemaks said loomulikult Ukraina põgenikud ja nende lapsed, kelle puhul tuli lahendada küsimus, kuidas nad oma haridusteed jätkata saavad,“ rääkis Belobrovtsev. Abilinnapea tunnistas, et keegi polnud valmis nii paljude sõjapõgenike tulekuks.

„Päeva lõpuks on meie koolides nüüd rohkem kui 2000 Ukraina last,“ rääkis abilinnapea, kes on rahul sellega, kuidas linn suutis olukorrale operatiivselt reageerida. „Eraldi on loodud ka Räägu kool, mis asub Lilleküla gümnaasiumi filiaalis. Seal õpib ca 500 Ukraina last. Lisaks on avatud ka riigikool, kus saab õppida alates 7. klassist. Meie pakume lastele haridust esimesest klassist kuni gümnaasiumini.“

Positiivsena osutas Belobrovtsev ka sellele, et hoolimata ehitusturu kõrgetest hindadest tegeldakse jõudsalt ka renoveerimiste ning uute hoonete ehitamisega. „See puudutab ka lasteaedasid ning koole. Järgmiseks aastaks on palju positiivset plaanis.“

Spordipealinna tiitli tulekuga kaasneb ka kõikvõimalike spordihoonete renoveerimine ja palju spordiüritusi. „Kõige akuutsemaks on Tallinna spordihall Herne tänaval. See läbib praegu renoveerimiskuuri ja avab oma uksed uuenenud spordikeskusena juba järgmisel aastal. Järgmiseks aastaks planeerime ka Kadrioru staadioni valgustuse renoveerimine. Nii et objektidega tegeleme edasi vaatamata raskele majanduslikule olukorrale.“

Oluline on tasuta ühistransport ja energiakriisi mõjude maandamine

Abilinnapea Tanel Kiige sõnul väärib lõppevast aastast esile tõstmist tasuta ühistranspordi säilitamine ning ka kasutajate arvu suurendamine. „Tänavu on juba tehtud üle 10 miljoni sõidu rohkem kui 2021. aastal samal ajal,“ rääkis abilinnapea. „Kokku panustame järgmisel aastal linnatranspordi tegevuskuludeks ligi 130 miljonit eurot.“

Palju tööd on abilinnapea sõnul tehtud ka energiakriisi mõjude maandamisel. Seetõttu töötati välja ka energiasäästu juhend kõigile linnaasutustele, korraldades sellega seonduvalt ka viis infotundi. Lisaks viis linnavaraamet läbi hoonete küttelahenduste analüüsi, et tuvastada suuremad gaasitarbijad. „Oleme alustanud ettevalmistusi nende üleviimiseks alternatiivsetele küttelahendustele. Valmistuma ka paljudele hoonetele päikesepaneelide paigaldamiseks.“

Järgmisel aastal soovib Kiik tegeleda senisest enam liiklusohutuse küsimustega. „See eeldab nii piirkiiruste ülevaatamist tihedama asustusega piirkondades kui jalakäijate ja jalgratturite liikumisteekondade turvalisemaks muutmist,“ selgitas abilinnapea. „Ühistranspordi arendamisega tahame vähendada ka autostumist, et väheneks õhu- ja mürasaaste.“

15-minuti linn, uued trammid ja kliimamuutuste ületamine

Abilinnapea Madle Lippus osutab peagi lõppeva aasta oluliste saavutustena säästvale liiklusele, mille hulka kuulub ka jalakäijate ja ratturite olukorra parandamine.

„Sellele eesmärgile aitab kahtlemata kaasa ka tihedam lume lükkamine jalakäijate radadelt ja kergliiklusteedelt,“ leidis abilinnapea. Eeskuju väärivana osutas Lippus ka 15-minuti linna“ ideele, mida pealinnas üha rohkem juurutatakse. „Oluline on, et sellised esmavajalikud teenused nagu lasteaed, kool või kauplus oleksid kodu lähedal ka kättesaadavad,“ selgitas abilinnapea.

Lippus osutas olulise arenguna ka peagi algavale Vanasadama trammitee ehitusele. Samuti jalgrattateede põhivõrgustiku välja ehitamisele, millega on juba ka algust tehtud. Kesklinna põhivõrgustik peaks abilinnapea sõnul valmima juba järgneva kolme aasta jooksul.

„Järgneva aasta suureks väljakutseks on, kuidas viia ellu linna strateegilisi eesmärke kliimakavade täitmise raamis,“ rõhutas abilinnapea. „Selle käigus tuleks kujundada linnaelu mõnusaks, meeldivaks ning jätkusuutlikuks. Tähtis on ka koos püsida ning toetada igapäevaselt neid, kes sõja keskel peavad hakkama saama.“

Toetused tõusevad, raha leitakse nii pensionäridele kui puudega inimestele

Ka abilinnapea Betina Beškina toonitas, et lõppeval aastal oli positiivsust paraku vähe. „Energiakriis, koroonakriis ja lõpuks veel sõda,“ loetles abilinnapea murekohtasid. Samas rõhutas Beškina, et selle kõige taustal tehti ikka ka plaanipärast tööd: korrastati õigusakte ja planeeriti uusi toetusi. Järgmisel aastal on plaanis jätkata samas vaimus.

„Saavutusena tooksin välja Tallinna lastekodu Mustamäe üksuse renoveerimise,“ rääkis abilinnapea. Muu hulgas sai lasteasutuses avatud ka ainulaadne miljööteraapia aed. „Eestis polegi veel tegelikult eriti palju samalaadseid kohti. Aiad on välja töötatud lastekodu töötajate, psühholoogide ja teiste asjaomaste spetsialistide poolt. Need ongi mõeldud just vanemliku hooleta jäänud lastele, kel pole oma maakodu. Ometi tahaksid nemadki kevadel, sügisel ja suvel näha, kuidas loodus ärkab ja õitsele puhkeb. See koht on väga terapeutilise mõjuga.“

Teenuste ja toetuste osas tõi abilinnapea positiivsena välja pensionilisa kasvu. Samuti õppeaasta alguse toetuse, mida hakati tänavu maksma kõigile põhikooli-, gümnaasiumi- ja kutsehariduse õpilastele.

„Tallinnas on sotsiaalvaldkond ka uuel aastal jätkuvalt prioriteediks. Seda näitab ka eelarve,“ kinnitas abilinnapea. „Nii näiteks pole riik raske ja sügava puudega laste tugiisiku teenuse jätkamiseks vajalikke vahendeid leidnud. Seepärast eraldasime linna poolt puudu jäävad miljon eurot, et tagada peredele, kus kasvavad raske ja sügava puudega lapsed, endisega samaväärne toetus.“

Beškina sõnul on linna kindlaks prioriteediks jätkuvalt kõigi linlaste heaolu sõltumata vanusest, sissetuleku suurusest või puudest.

Muuseumipühapäevad, festivalide tagasitulek ja elava muusika toetus

Abilinnapea Kaarel Oja leidis eelmist aastat kokku võttes, et hea ja halb on omavahel alati seotud.

„Olen veendunud, et COVIDi järellainetuste ja suuremate majandusmurede eellainetuste valguses on kultuuri oluliseimaks märksõnaks saanud kättesaadavus,“ ütles Oja. „Peame tegutsema selle nimel, et pandeemia aegsed kultuurikatkeskused ei jääks kestma ning majanduslikud mured uusi ei tekitaks.“

Abilinnapea osutas näitena muusuemipühapäevadele, mis tõid aasta jooksul linnamuuseumi filiaalidesse ja Kadrioru kirjandusmuuseumitesse kokku 60 000 külastust. „Seejuures pole märgata olulisi muutusi teiste päevade külastustes,“ kinnitas Oja. „Seega kõnetame tõepoolest neid inimesi, kes muidu muuseumitesse ei jõuaks.“

Abilinnapea tõi olulisena välja ka linnamuuseumide püsiväljapanekute uuendamine. „Eelmine aasta valmisid täiesti uue kontseptsiooniga Kalamaja muuseum ning Vilde kirjandusmuuseumi uus püsiekspositsioon. Käesoleva aasta lõpus sai aga allkirjad alla Miiamilla lastemuuseumi uuendus. Plaanis on linnamuuseumidele nii öelda ring peale teha: järge ootavad Kiek in de Köki kindlustustemuuseum ning Undi ning Tammsaare muuseumid.“

Positiivne on Oja sõnul seegi, et üle mitme aasta toimusid taas korralikult Birgitta festival ning Merepäevad. Muusikalinna raames on käivitatud ka elava muusika kontsertpaikade toetuse. Aasta jooksul valmisid ka Jaan Krossi ja Konstantin Pätsi mälestusmonumendid.

Filmilinnak valmib oodatust varem, turiste hakatakse meelitama konverentside toetusega

Abilinnapea Joosep Vimmi sõnul maksab välja tuua, et Eesti linateoste arendamiseks mõeldud filmilinnakut hakatakse välja ehitama plaanitust oluliselt varem. „Veel aasta alguses võis oodata, et linnakut hakatakse Kulka rahadega ehitama kümne kuni viieteistkümne aasta pärast. Tänaseks oleme jõudnud selleni, et esimese stuudio ehitamine läheb lahti juba tuleval suvel. See peaks valmima 2024. aastaks.“

Arenguruumi on abilinnapea sõnul aga turismisektoris. See olevat pandeemiaaegsete piirangute kaotamise järel küll kõvasti kosunud, aga endisega võrreldavat taset pole veel saavutatud.

„Jõudsime lõppeval aastal COVIDi eelsele ajale küll väga lähedale, aga kindlasti peab asjaga järgmisel aastal edasi töötama,“ ütles Vimm. Abilinnapea sõnul peaks sellele kaasa aitama ka uuest aastast käivituv konverentside toetusmeede, mille eesmärgiks on tuua siia rohkem konverentsituriste. Kuna tegemist on mitmeid päevi kestvate sündmustega, siis on ka oodata, et selle valdkonna turistid jätavad meie majandusse ühepäevaturistidest suurema panuse.

Riik peab määrama, milline on linna roll julgeolekus ja kriisiolukordades

Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on lõppev aasta olnud positiivne just kvaliteetse linnaruumi arendamise mõttes. Olulisemate arengutena tõi abilinnapea välja Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise ja arendamise, nii et tänav saab muu hulgas üle Jaama platsi vanalinnaga ühendatud. Samuti Jõe ja Pronksi tänava ulatusliku korrastamise.

“Oleme alustanud ka Pääsküla raba kaitsekorralduskava välja töötamist. Selle käigus toimuvad raba veerežiimi taastamiseks ette nähtud talgud,” rääkis Svet keskkonnakaitse edenemisest linnas. “Loomisel on ka Astangu-Mäeküla kaitseala.”

Lõppeva aasta pahupoolena osutas abilinnapea kõikvõimalikele kriisidele, mis on tekitanud muu hulgas tarneraskusi, suurendanud investeeringute maksumust ja ka munitsipaalpolitsei töökoormust. “Hetkel on riigi poolt reguleerimata linna õigused ja kohustused siis, kui häda majja tuleb,” nentis Svet. “Me peame teadma, mida teha näiteks pommivarjenditega. Või kuidas käituda ulatuslike elektrikatkestuste korral ja määrata üksikisiku ning kogukondade vastutusala kriisiolukordades.”

Samas rõhutas abilinnapea, et tulevikku ei pea nägema ainult mustades värvides. “Järgmine aasta on ka rohelise pealinna aasta,” rõõmustas Svet. “Sellega seoses on meil kavas palju, et linlastel oleks kasutada rohkem rohealasid ja puhast elukeskkonda. Soodustame ka jala käimist ning ühistranspordi kasutamist soodustavaid liiklemisvõimalusi. Meie sooviks on, et linlastel oleks puhtam õhk ja vesi, veel parem transport ja ülepea ikka paremad elamistingimused. Seepärast vaatan ka uude aastasse optimismi ja lootusega.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.