"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts Valitsus viib ettevõtetega läbi eksperimenti, kes loodusliku valiku korras ellu jäävad (5)
27. detsember 2022
Erakogu

„Naaberriigid toetavad ning otsivad lisavõimalusi oma ettevõtete toetamiseks. Eesti äritarbijaid aga ootab lisaks abi puudumisele uuest aastast ees võrgutasu tõus 13% ja taastuvenergiatasu kerkimine 10%,“ rääkis Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts 19 ettevõtlusorganisatsiooni pöördumisest valitsuse poole, milles käidi välja ettepanekud luua ajutised toetusmeetmed ettevõtetele kõrge elektrihinna hüvitamiseks.

Paltsi sõnul on Eesti ettevõtted keerulises olukorras, kellega loodusliku valiku korras viiakse läbi justkui eksperimenti. „Kui riik appi ei tule, siis väheneb siinsete ettevõtete, eelkõige töötleva tööstuse konkurentsivõime eksporditurgudel. Seda võimendab veelgi nõudluse kahanemine ja võimalik majanduslangus olulisemates sihtriikides.“

Eksportivate ettevõtete raskused võivad omakorda vähendada investeeringuid ja töökohtade arvu, mis vähendab ka riigi maksutulusid ning suurendab riigi sotsiaalkaitsekulusid. „Suuremate tööandjate raskused kanduvad kohe edasi nende töötajate toimetulekusse ja mõjutavad tarneahela kaudu ka väike-ettevõtete käekäiku,“ tõdes ta.

Naaberriigid toetavad

Nii Läti, Leedu kui ka Tšehhi on töötanud välja spetsiaalsed toetusmeetmed energiaintensiivsetele tööstusettevõtetele, tõi ta näiteks. Läti on juba aasta alguses vähendanud võrgutasusid 50% ja Tšehhi valitsus on võtnud 2023. aasta riigieelarves kanda kogu taastuvenergiatasu finantseerimise. Tšehhi on 2023. aastal otsustanud ettevõtteid energiakriisis toetada kokku 1,6 miljardi euroga, Leedu valitsus 2,5 miljardi euroga. Lisaks energiaintensiivsete ettevõtete toetamisele kompenseerib Läti 50% kõigi ettevõtete elektrihinnast, mis ületab 16 senti kWh kohta.

Siinsetele ettevõtetele olulistest sihtturgudest on näiteks Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis välja töötatud erinevad toetusmeetmed tööstusettevõtetele. Riigid vähendavad võrgutasusid, kompenseerivad taastuvenergiatasusid ja on seadnud hinnalae energia hinnale. Pöördumises tuuakse välja, et kui teised riigid otsivad võimalusi oma ettevõtete toetamiseks, siis suurt osa Eesti äritarbijaid ootab lisaks abi puudumisele uuest aastas ees võrgu- ja taastuvenergiatasu tõus.

Ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid on valitsuse liikmetega kohtunud ja neile oma muret ning süvenevaid probleeme seoses kõrgete energiahindadega väljendanud suve lõpust saadik. „Siiski tundub, et neid probleeme ei ole püütud mõista. Ettevõtjad ei küsi rohkem kui on hädavajalik, et säilitada teiste riikide ettevõtetega võrdne konkurentsipositsioon,“ rõhutas Palts.

Läbiproovitud hüvitised

Ühe ettepanekuna esitati valitsusele variant vabastada ettevõtted võrgutasust ja taastuvenergia tasust. Nendest maksudest vabastamine mõjutab kõiki ettevõtteid ning kasu suurus sõltub sellest kui pikakaks perioodiks vabastust antakse ja mis ulatuses. Palts tõi näite selle aasta jaanuarist märtsini kehtinud toetusmeetme, kui riik hüvitas võrguettevõtjale äritarbijatelt võetava võrgutasu. „Tegime ettepaneku, et kuna selline meede on juba praktikas hästi toiminud, siis võiks sarnase meetmega jätkata ka edaspidi. Samuti võib kaaluda lahendust, kus toetuse osakaal ei ole 100 protsenti, vaid näiteks 75 või 50 protsenti.“

Taastuvenergia tasust vabastuse tulemusena oleks elektri lõpphind ettevõtjale 2023. aastal 1,24 senti/kWh ning koos käibemaksuga 1,49 senti/kWh kohta odavam. Eleringi andmetel on taastuvenergia tasu suurus järgmisel aastal kokku ligikaudu 90 miljonit eurot. Kui eeldada, et näiteks tööstusettevõtjate elektritarbimine moodustab järgmisel aastal veerandi Eesti elektritarbimisest, siis oleks tööstusettevõtjate osa sellest umbes 22,5 miljonit eurot.

Võrgutasust vabastamise toetusmeede võiks kehtida vähemalt 2023. aasta jaanuarist kuni märtsi lõpuni. Sealjuures taastuvenergia tasu vabastus võiks ettevõtetele kehtida kasvõi ajutiselt, näiteks 2023. aastal, tõi kaubandus-tööstuskoja juht esile.

Kui aga lubada elektri universaalteenust, mida praegu saavad eratarbijad ja väikeettevõtted ka keskmistele ja suurettevõtetele, siis oleks sellestki suur abi. Keskmised ja suured ettevõtted moodustavad ligikaudu poole Eesti majandusest ja seetõttu maksavad töötaja kohta rohkem makse kui teised ettevõtted kokku. Keskmistest ja suurtest ettevõtetest enamasti sõltub näiteks energia ning toidu varustuskindlus. „Peame õigeks, et kuni pole kasutatud muid meetmeid erakorralise energiahinnatõusu leevendamiseks, tuleb universaalteenust laiendada kõigile ettevõtetele,“ selgitas Palts.

Valitsuse ükskõiksus

Kaubandus-tööstuskoda ja Tööandjate keskliit pöördusid koos 19 ettevõtlusorganisatsiooniga valitsuse poole ettepanekuga luua ajutised toetusmeetmed Eesti ettevõtetele kõrge elektrihinna hüvitamiseks. Seda on hädasti vaja töökohtade ja riigi maksutulu säilitamiseks.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas selgitas, et toetamine on hetkel hädavajalik Eesti ettevõtete konkurentsivõime hoidmiseks, sest valdav enamus Euroopa Liidu riike aitavad oma ettevõtteid. Eelkõige on raskesse olukorda sattunud Eesti energiamahukas ja eksportiv tööstussektor. Eesti valitsuse suhtumine ettevõtete aitamisse on olnud aga ükskõikne ja kohati ka üleolev. “Olukorras, kus kõrge energiahind ja inflatsioon täidab riigikassat miljonite lisaeurodega, ei küsi me muud, kui osa sellest rahast Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimesse tagasi paigutataks,“ märkis Aas. „See oleks mõistlik samm töökohtade, äritegevuse ja maksutulude säilitamiseks.“

Abiraha on olemas

Pöördumises rõhutatakse, et raha ettevõtete abistamiseks on riigil olemas. Näiteks kasvavad riigi maksutulud 2023. aastal prognoositavalt 1,7 miljardi euro võrra ja omanikutulud, sealhulgas riigile kuuluvatest energia- ja võrguettevõtetest võetav dividend, enam kui 100 miljoni euro võrra.

Ettevõtete konkurentsivõime tagamiseks tehakse ettepanekud, mis eraldiseisvalt või kombineerituna aitavad lühiajaliselt leevendada kõrge elektrihinna mõju ettevõtete konkurentsivõimele. „Ettevõtjad ei küsi rohkem kui hädavajalik selleks, et säilitada teiste riikide ettevõtetega võrdne konkurentsipositsioon,“ rõhutatakse pöördumises.

Lisaks soovitatakse valitsusel jätkata tööd elektribörsi Nord Pool hinnakujunduse reformi ja elektrihinna gaasil põhinevast tootmisest lahti sidumise nimel. Samuti tööd Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi reformi nimel, sest süsteem ei ole viimase kahe aasta jooksul stabiilselt ja ettenähtavalt toiminud ning on kõrge elektrihinna üks põhjustest.

„Valitsus peab investoritele ja ettevõtjatele andma selge signaali, et siia tasub investeerida ja oma tulevikuplaane teha. Seetõttu peame õigeks, et kuni pole kasutatud muid meetmeid erakorralise energiahinnatõusu leevendamiseks, tuleb universaalteenust laiendada kõigile ettevõtetele,“ seisab pöördumises.

Kompromissina pakutakse välja, et kui valitsuse hinnangul võiks toetusmeetmeid pakkuda üksnes osale ettevõtetest, siis ollakse valmis kaasa mõtlema ja aitama täiendavate kriteeriumite selgitamisel, et abi jõuaks seda kõige rohkem vajavate ettevõteteni.

Kommentaarid (5)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Arvamus
27. dets. 2022 06:52
Turumajandus ongi üldreeglina looduslik valik. Kui riik hakkab kõike kontrollima, toetama, reguleerima jne. oleme jälle peagi tagasi nõukogude ajas. Ainus millele riik peaks mõtlema ja mille eest hoolitsema on selle sama riigi moodustava kodanikkonna heaolu, toimetulek ja turvalisus ja ettevõtlus mahub selle alla vaid niipalju, kui see on oluline eelmainitud ülesannete, mitte ühe või teise etevõtja kasumi teenimise seisukohast.
tallinnast
28. dets. 2022 21:22
Kas siis teistes Euroopa riikides toimub praegu ka looduslik valik? Miks neis enim toetusmeetmeid juba rakendatud ja meil ainult mõeldakse ja jäädaksegi mõtlema?
Palts , sa oled imelik?
27. dets. 2022 00:45
kas sa siis ei saa aru , et teie reformikate punt sööb teid nüüd ära - REFORMI valitsus teostab REFORME , laasib inimesi mõnuga. Milleks nutt ? Pange see oma Luman paika ! Või valige uus ja lööge minema!
ümbrik
26. dets. 2022 22:12
WSI tõi aga välja, et ümbrikupalk ei pruugi ainult halb olla: nimelt aitavat see ära hoida vaesusesse langemist, mis muidu makse ausalt makstes inimest kiire hinnatõusu ja reaalpalga sula tingimustes tabaks. Küll jääb riigil selle kaudu maksuraha vähem kätte saamata, samas kompenseerib mingi osa sellest jällegi kiire inflatsioon – kui kauba hind on kallim, laekub selle pealt ka suurem maksutulu. https://majandus.postimees.ee/7675985/ullatus-saksamaa-avastas-et-mustalt-tootamine-voib-isegi-hea-olla
tendents
26. dets. 2022 13:21
https://eestinen.fi/2022/12/video-putini-kokk-kutsus-ules-votma-vara-ara-rikastelt-ja-andma-selle-vaestele/