"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
45 aastat linna kujundanud arhitekt: Tülitsege vähem naabritega ja ärge olge kõigele uuele vastu (3)
28. detsember 2022
Dmitri Povilaitis

“Kui kuskile hakkab kerkima viiekümne korteriga maja, on naabrid vastu, sest see võtab ära nende parkimiskoha. Meile aga põhjendavad nad, et suure maja elanikud kasvatavad liikluskoormust, müra ja õhusaastet,” kirjeldab oma igapäevast planeerimistööd linna kauaaegseim töötaja, kesklinna arhitekt Reet Sarv. “Samas ei mõtle nad selle peale, mitme inimese akna tagant nad ise päeva jooksul mööda sõidavad ning müra ja saastet tekitavad.”

14. detsembril andis linnapea Mihhail Kõlvart kauaaegsetele linnateenistujatele pidulikul üritusel üle rinnamärgid ja tänukirjad. Staažikaima linnateenistujana tunnustas ta Reet Sarve, kes on linnateenistuja olnud juba 45 aastat. Sarve töö on planeeringutega tegelemine ja see kütab tihti ühiskonnas kirgi. “Kui ma nimetan mõnda oma käsil olevat planeeringut, siis ilmselt ärritan sellega kogu sealse elanikkonna üles,” naeris Sarv. “Ja järgmine päev saan kõigilt kirju, kuidas nad on kõigele vastu. See on riskibisnes!”

Sarv rääkis, et kõigil on oma huvid ja ei saa ka pahaks panna, kui inimesed nende eest seisavad. Planeeringute puhul on huvitatuid väga palju: on avalik huvi, arendaja huvi, siis on naabri huvi ning eri sõidukitel liiklejate huvid. Sajaprotsendiliselt ei saa kõigi huvidega kunagi arvestada.

Rattasõitja või autojuhi huvid?

“Päris kõigi õuele on õnne väga keeruline tuua,” möönis Sarv. “Kui kuskile peaks kerkima viiekümne korteriga hoone, avastavad naabrid, et oi, seal oli tühi koht, kuhu me kogu aeg parkisime oma autosid. Nad mõtlevad, et mis nüüd saab, kuhu ma nüüd oma auto panen. See on naabrite isiklik huvi,” rääkis Sarv. “Aga meile põhjendavad nad oma vastuseisu, et suure maja elanikud kasvatavad liikluskoormust, müra ja õhusaastet. Samas ei mõtle nad selle peale, mitme inimese akna tagant nad ise päeva jooksul mööda sõidavad ning müra ja saastet tekitavad.”

Sarv on kogenud, et väärtushinnangud, huvid ja arusaamised sõltuvad elustiilist. “Üks sõidab jalgrattaga ja käib jala, teine ei lähe ümber nurga ka ilma autota,” tõi ta näite. “See mõjutab ka, kuidas inimesed planeeringutele hinnangu annavad. On keegi, kes peab ilmtingimata igal pühapäeval pargis jalutamas käima. Ja on teisi, keda see üldse ei huvita. Linn on nii mitmekihiline.”

Kolemaja või äge avangard?

Kuna inimeste arusaamised ja huvid on erinevad, tuleb ette ka vaidlusi ja kismasid kodutänavasse planeeritu pärast. “Arendaja tahab võimalikult suurt ja tulusat maja. Naabrile see ei meeldi. Autosõitjal on omad huvid: tee peab olema lai ja kiiresti läbitav. Jalgratturil on omad huvid,” loetles Sarv. “Tuleb leida kompromiss, mis pole lõpuni kellelegi meele järele. Keegi on pidanud mõnest oma unistusest loobuma, kellelgi kaob ära vaade konkreetsele hoonele, kellelgi kaob ära harjunud jalakäigu teekond. Inimesed on suhteliselt konservatiivsed oma harjumustes ja muudatustega on raske leppida. Aga planeeringuid ju ainult muudatusi kujundavadki.”

Sarve sõnul on kurvastav, kuidas projekteerijad teinekord ei arvesta, et nende kavandatav maja ümbrusse sobiks.  “No ei ole kõik asjad õnnestunud,” on ta kindel. “Aga arhitektuuri üle on väga raske vaielda, sest see on subjektiivne – keegi nimetab kavandatut kolemajaks ja teine leiab, et see on äge avangard. Mingid lahendused on olnud mõnevõrra vältimatud, sest maa on eraomand.”

Arhitekt Reet Sarv pälvis rinnamärgi ka 40. aasta tööjuubeli puhul aastal 2017.
Pilt: Dmitri Povilaitis

Sarve enda lemmikpaik, millega ta linnas rahule jääb, on Rotermanni kvartal. “See on täitsa vahva oma erandlikkuses. Samas ega ka Kadrioru tänaval pole midagi viga, olenemata sellest, on sinna mõni uus hoone ehitatud või mitte. Võib-olla pole mu lemmikhoonet veel ehitatud!”

Arhitekti paneb imestama, et meil pole palju rahvast, ometi kerkib kõikjale uusi kõrghooneid ja kaubanduskeskusi nagu seeni. “Kellega need ärihooned täidetakse?” küsib ta. “Samas kohtab neil palju ka silte “Anda üürile”, järelikult liikumist ikka on. Tegelikult ei ole meil ka sugugi kõigil korteritel omanikku. Küll neid on välja renditud, küll kasutatakse neid majutuskohtadena.”

Sarv alustas tööd 1977. aastal, veel enne, kui toimusid siinsed olümpiamängud. Linna areng on selle ajaga võrreldes olnud tohutu. “Juba olümpiamängude eel toimusid Tallinnas esimesed suured muudatused,” muigab Sarv. “Pärast vabariigi taastamist oli meil hoiak “Investeeringud iga hinna eest” ja arendajaid soositi igatepidi. Praegu on meil roheline pealinn, meil on igasugused kliima soojenemisega seotud probleemid, liikuvusele pannakse tohutut tähelepanu. Vabariigi algusaeg ja praegune aeg erinevad kardinaalselt ja seda tuleb ka planeeringute puhul arvestada. Kui väärtused muutuvad, muutub ka töö iseloom.”

Ajutine putka püsis 30 aastat

1990ndate putkamajandus sai alguse tegelikult just olümpiaregati ajaks. “Küllap mäletavad paljud toitlustuspaviljoni Pärnu maantee ja Vabaduse platsi nurgal, trammipeatuse lähedal, Palace’i hotellist üle tee. See putka rajati enne 1980. aasta olümpiamänge, et linnas oleks ka selliseid toitlustuskohti,” meenutas Sarv. “Sinna krundile rajati see ajutise hoonena. Mulle helistas ajakirjanik Tõnis Erilaid, ja nii ma ka talle rääkisin. Tema kirjutas umbes viierealise nupu, millel oli natuke irooniline alatoon ja minu nimi juures: piirkonna arhitekt ütles nii. Tegelik elu kujunes selliseks, et see “ajutine hoone” püsis seal kolmkümmend aastat. Praegu on seal viimaks uus büroomaja. Nüüd oli küll mul kange tahtmine härra Erilaiuga kontakti võtta ja talle öelda: näete, see ju oligi ajutine hoone! Aga tookord olin noor, vastasin siiralt ja ajakirjaniku irooniline nupp läks hinge. Ega hoone muidugi midagi ilusat ei olnud – see oli ju mingisugune tüüpiline tolle aja jäätisepaviljon, tööstuslik toodang, mille sai ruttu-ruttu üles panna. Alles siis, kui ta oli tõenäoliselt mitu korda omanikku vahetanud, leidus lõpuks keegi, kes sinna täiesti normaalse ja tänavaseina sobiva hoone ehitas. Aga kui kaua see putka seal oma ajutist lõppu ootas…”

Sarv võib loetleda ehitustrende perioodide kaupa. “Oli aeg, kus peaaegu igale teisele krundile tekkis bensiinijaam. Seejärel kerkisid bürood,” lausus ta. “Oli periood, mil kõik tahtsid hostelit või hotelli. Praegu soovitakse ehitada valdavalt elamuid.”

Kontorite ja hotellide ehitamise aeg

Kuna planeeringu menetlemine kestab suhteliselt kaua, võib turusituatsioon sageli selle aja sees muutuda. Seetõttu mõtlevad arendajad planeeringu koostamise ajal sageli ümber. “See kes soovis algatamisel ärihoonet ehitada, tahab aja muutudes hoopis korterelamuid rajada. Või siis keegi tahab algul ehitada hotelli, siis aga kontorit,” tõi Sarv näite.  “Aga erineva otstarbega hoonetel on ju erinevad tingimused: näiteks parkimiskohtade vajadus on erinev, mõju lähiala elanikele on erinev, olenevalt selles, kas teha büroo või hotell.”

45 aastat on Sarve ühes ametis hoidnud töö vaheldusrikkus. Jah, selles on palju nö kuiva tähenärimist. Tuleb arvestada igasuguseid seaduseid, määruseid ja norme. Küll on tervisekaitset, küll parkimist. Tuleb kontrollida, kas kõik ikka neile reeglitele vastab. Samas on töös ka loominguline pool. “Planeeringute puhul tehakse palju otsuseid kaalutlusõiguse alusel,” leiab Sarv.

Sarv valutab hoopis südant, et planeering peaks dokumendina ka selgelt kirjutatud olema. “Selles võiks olla selged laused, reglementeeritud ülesehitusega seletuskirjad jms. Kahjuks on meie planeerijatel raskusi ilusas eesti keeles kirjutamisega, mis mind väga häirib. See tähendab, et mul tuleb ka planeerijate keelekasutust sättida. Komad komadeks, aga see on ikka jube, millist kantseliiti kasutatakse!”

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

paragrahv
20. dets. 2022 20:42
Naabrite aga ka kaasomanike vahelisi suhteid sätestab asjaõigusseadus. https://www.randlegal.ee/category/asjaoigusseadus/
.....
20. dets. 2022 13:12
“Päris kõigi õuele on õnne väga keeruline tuua,” möönis Sarv. “Kui kuskile peaks kerkima viiekümne korteriga hoone, avastavad naabrid, et oi, seal oli tühi koht, kuhu me kogu aeg parkisime oma autosid. Nad mõtlevad, et mis nüüd saab, kuhu ma nüüd oma auto panen. See on naabrite isiklik huvi,” rääkis Sarv. “Aga meile põhjendavad nad oma vastuseisu, et suure maja elanikud kasvatavad liikluskoormust, müra ja õhusaastet. Samas ei mõtle nad selle peale, mitme inimese akna tagant nad ise päeva jooksul mööda sõidavad ning müra ja saastet tekitavad.” ....huvitav arhitekti lause ja arvab siis nii- et kui paneme veel ühe 50 krt. maja tühjale platsile, see nagu vähendaks sõitmist? Ka need 50 või koguni 70 autot hakkavad sõitma eelnevate akende alt läbi? Või on neil lennukid? Arusaam on imelik. Isegi parkla on teatud ajal vaba-hingamise koht majade rägastikus ja kui veel korralik haljastus oleks piirnev. Meil on ikka ainult targutamine. Põhiline, et saaks korrushoonetega päikese varjata ja aknast teisele - tere öelda ja elades ainult kardinate varjus.... Huvitav, et arhitekt tahab muuta kuni 70 aasta tava ja harjumust. Need inimesed ongi varem sinna kolinud ja arvestanud, neile sobiva variandiga. Nüüd muutes seda - näeb tema seda huvi probleemina kui ei taheta uut maja ! Aga korraldagu küsitlus - et parkla asemele tuleb haljak ja vaadaku , kas siis on vastuseis? Siis ilmselt väheneb vastuseis 50%
vot tak
19. dets. 2022 20:17
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikontroll-omavalitsused-ei-tohiks-ebaseaduslikku-ehitamist-taluda?id=67657469