"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Eksperdid Eakatele on ohtlikum alatoitumine kui väike ülekaal, tihtipeale tabab vanemaid inimesi insult või südameinfarkt (3)
28. detsember 2022
Meditsiiniuudised

“Suureks ohuks vanematele inimestele on näiteks insult. Tegemist on seisundiga, kus aju tegevus on osaliselt takistatud aju veresoone sulguse või ajusse voolanud vere tõttu. Insuldile on olemas hea ravi, aga edukate tulemuste saavutamiseks tuleb seisund õigel ajal tuvastada,” rõhutas Tallinna kiirabi peaarst Raul  Adlas.

Teabepäevale tulnud eakatele jagas toitumisalaseid soovitusi Ida-Tallinna keskhaigla sisehaiguste arst Susan Sündema. Arst toonitas, et eakatel on sageli probleeme alatoitumusega, samuti liiga vähese vee tarbimisega.

“Põhjuseks võivad olla kaasuvad haigused, mis toovas kaasa isutust või seedimisprobleeme,” rääkis Sündema. “Samuti muutused kehakoostises, nii et väheneb lihasmass ja energiavajadus. Sellega kaasuvalt ka isu. Lisaks võivad inimesel olla ka mälumishäired, nii et söömine on raskendatud või valus. Samuti psühhosotsiaalsed probleemid nagu meeleoluhäired ja depressioon. Toidukorrad võivad vahele jääda ka kognitiivsete võimete languse tõttu, näiteks dementsuse pärast. Siis inimene lihtsalt unustab süüa või ei pööra sellele tähelepanu.”

Sündema nentis, et vähese söömise põhjuseks on aeg-ajalt ka madalam sissetulek, mis ei võimalda piisavalt toitu osta.

Paradoksaalsel kombel on koos alatoitumise kasvuga tõusnud ka rasvumise osakaal eakate hulgas. Sündema rõhutas aga, et pigem olla mõne liigse kiloga kui alakaaluline. “Alatoitumus suurendab otseselt eakate suremuseriski. Erinevalt mõnest juurde tulnud lisakilost,” selgitas Sündema.

Seepärast tasub eakatel oma kaalul silma peal hoida. Kui poole aasta jooksul on kaotatud 5-10% oma tavapärasest kaalust, siis maksab ka spetsialistiga konsulteerida. Põhjuseks võib olla näiteks depressioon või ka vähktõbi.

Sündema sõnul on eakate hulgas vähenenud ka kohastumus- ja taastumisvõime. See tähendab, et on väiksem tõenäosus pärast ägedat haigestumist iseseisvasse või haiguse-eelsesse olekusse naasta. “Meie ravimid on läinud paremaks, aga inimesel peab olema ka isiklik reserv. Seda tugevdatakse just hea toitumisega,” selgitas Sündema.

Alarmeeriv on, et haiglasse sattuvatest eakatest on lausa kaks kolmandikku alatoitumusega või siis kujuneb neil alatoitumus välja haiglaperioodi jooksul. Pikalt liiga vähese sööma peal olles tekivad lõpuks ka uued haigused, näiteks mõne organi puudulikkus või sisemine põletik, mis keha reserve sööb.

“Vana hea toidupüramiid kehtib ikka veel,” kinnitas Sündema. “Meie vajadustest peaksid 50-60 protsenti katma süsivesikud, nagu teraviljatooted ja kartul. Need annavad eeskätt energiat. Siis 25-35 protsenti rasvad, millel on eriline roll kehaprotsesside juhtimises. Lõpuks 15-20 protsenti valgud, mis toetavad organismi struktuurset ülesehitust.”

Oluline on mõista, et vanematel inimestel läheb valke noorematest veidi rohkem vaja. Samuti tuleb proteiinide omastamisele eriti palju tähelepanu pöörata siis, kui on kannatatud alatoitumise all.

“Väga tähtsad on ka kiudained, mis aitavad ära hoida kõhukinnisust ja soodustavad seedimist,” rääkis Sündema. “Lisaks veel vee joomine. Pole vaja uskuda moodsaid tervisenõustajaid jutuga kahest kuni kolmest liitrist veest päevas. Aga kolm-neli klaasi puhast vett tuleks päeva jooksul ära juua küll, et kehas kõik protsessid hästi toimiksid.”

Levinumateks vitamiinivaegusteks eakate hulgas on arsti sõnul aga B12 vitamiini, D-vitamiini ja kaltsiumi puudus.

Alatoitumuse riski vähendamiseks tuleks süüa regulaarselt ning toidukordi mitte vahele jätta. Söömist tuleks ka ette planeerida, minnes poodi juba valmis toidunimekirjaga. Samuti jälgida, et söödaks iga päev midagi kõigist viiest toidupüramiidis märgitud grupist – teraviljatooteid, puu- ja juurvilju, rasvu jm.

Ida-Tallinna keskhaigla sisehaiguste arsti sõnul tuleks eakaid alatoitumuse riski suhtes senisest paremini jälgima hakkama.

“Parima tervise tagab hea toitumine koos mõõduka füüsilise koormusega,” pani Sündema lõpetuseks kõigile südamele.

Insuldi puhul peab tegutsema kiiresti

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas tutvustas kuulajatele levinumaid haigusi, mis eakaid kimbutavad. Samuti seda, kuidas selliseid seisundeid ära tunda. “Suureks ohuks vanematele inimestele on näiteks insult. Tegemist on seisundiga, kus aju tegevus on osaliselt takistatud aju veresoone sulguse või ajusse voolanud vere tõttu. Insuldile on olemas hea ravi, aga edukate tulemuste saavutamiseks tuleb seisund õigel ajal tuvastada,” rõhutas Adlas.

Kiirabiarsti sõnul tuleb pöörata tähelepanu sellele, kui tekivad ootamatud ja järsud enesetundemuutused. “Oluline on tähele panna, kui tekib selline tunne, mida kunagi varem olnud pole. Näiteks käe või jala nõrkus. Või ootamatu kõnehäire. Või vaatavad kodused, et ilme on kuidagi muutunud. Üks pool näost paistab teistsugune kui teine. See kõik võiks panna mõtlema, et äkki on tekkinud insult. Sellisel juhul on kiire reageerimine äärmiselt oluline.”

Kiirabi peaarsti sõnul on õigeaegse reageerimise korral suur tõenäosus, et haigusest saadakse jagu ja suurt muret inimesele ei teki.

Teine oluline haigus, mis vajab kiiret reageerimist, on südameinfarkt. Sellest annab märku ootamatult tekkinud rindkerevalu.

“Mitte iga piste rinnas ei tähenda kohe infarkti,” rahustas Tallinna kiirabi peaarst kuulajaid. “Kui on aga imelik valu ja tunne, mida kunagi varem pole kogetud, siis tasuks kindlasti kohe reageerida. Ja tasuks ka arstile öelda, kui tegemist on valuga, mida varasemalt pole tuntud.”

Õigeaegse reageerimise ja ravi korral saab ka südameinfarkti tagajärgedega suhteliselt edukalt toime.

Ehkki kaheksakümnendates eluaastates hakkab vähirisk vähenema, tuleb ka sellele võimalusele ikkagi tähelepanu pöörata.

“Pahaloomuliste kasvajate riskid on sarnased ka insuldi ja teiste tervisehädade riskidega,” rääkis Adlas. “Nendeks on siis suitsetamine, alkoholitarvitamine, ülekaalulisus ja vähene liikumine. Samuti infektsioonid.”

Lisaks ohustavad vanemaid inimesi ka traumad, eriti kodus kukkumine.

“Kukkumise käigus toimub eakal inimesel enamasti reieluu murdumine,” rääkis Adlas. “Luu saab veel ära parandada. Kuid kui katkiläinud luutükiga vigastatakse veresoont, siis on paranemine kehva. Juhul, kui patsient manustab kõrvale veel verevedeldajaid, siis on ka verejooksu peatamine keerukam.”

Lõpetuseks pani kiirabi peaarst kõigile südamele oma tervist jälgida ning ootamatute kaebuste korral kiiresti reageerida. “Tähelepanu tuleb pöörata ootamatutele ja senitundmatutele valudele. Samuti käe või jala ära “suremisele”, mis peale kehaasendi muutmist ei kao. Ja ka ootamatule kõne- või nägemishäirele. Kõik need seisundid peaksid panema meid ruttu kiirabisse pöörduma, olgu siis tegemist meie enda või mõne meie lähedasega.”

Kui on tekkinud ohtlik olukord, siis tuleb helistada kohe 112. Lihtsalt kahtluste korral tasub helistada oma perearstile või nõuandetelefonil 1220.

“Oluline on säilitada rahu,” rõhutas Adlas. “Paanitsemine on tervisele kahjulik. Tervisemure korral tuleb rahulikult tegutseda. Meenutada kõike, mida on õpitud, ning otsustada juba nende teadmiste alusel, kas kutsuda kohe kiirabi või piisab ka lihtsalt perearstilt nõu küsimiseks.”

Vanemaealistele, kes üksi elavad, soovitab kiirabi peaarst ka kõik käigud läbi mõelda, mis kiirabi kutsumise korral vajalikud on. Kus hoitakse oma võtmeid, kus dokumente. Mõistlik on värvata ka nö kontaktisik, kes kõigi nende detailidega kursis on ja õnnetuse korral aitab.

Ära saab hoida nii insulti kui kodus kukkumist

Doktor Katrin Gross-Paju Lääne-Tallinna keskhaiglast rääkis lähemalt insuldist ja selle tekkepõhjustest. “Insult on haigus, mida on võimalik õige kohtlemise korral nii ära hoida kui ka edukalt ravida,” rääkis arst. “Väga oluliseks mõjuteguriks on vererõhk, eriti kõikuv vererõhk. Seepärast tasub ka vererõhupäevikut pidada ja seda oma arstile visiitidel näidata.”

Olulisteks mõjuteguriteks on ka toitumine ja ülekaal, eriti vöö ümbermõõt. Lisaks veel suitsetamine, diabeet, psühholoogiline stress, depressioon, vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi kuritarvitamine ja südame rütmihäired. “Kõik see on üldiselt ammu läbi räägitud, aga psühholoogiliste faktorite olulisust on hakatud alles viimastel aastatel rohkem toonitama,” selgitas Gross-Paju. “Nüüd on meil juba ka hulk teadusuuringuid, kus tõenduspõhiselt kinnitatakse, et positiivne suhtumine aitab ka kauem elada.”

Kui insuldi sümptomid on tekkinud, siis on oluline eeskätt kiire reageerimine. “Veel 22 aastat tagasi jäeti insuldi saanud inimene enamasti koju,” rääkis Gross-Paju. “Praeguseks hetkeks on olukord tunduvalt paranenud. Me oleme õpetanud inimesi insulte ära tundma ning kiiresti tegutsema.”

Arst rõhutas, et kui suudetakse õigeaegselt reageerida, siis on ka ravi võimalused head. “Trombolüüsiga sisestame verre ravimit, mis hakkab tekkinud trombi lõhustama,” rääkis Gross. “On juhtumeid, kus meile tuuakse pooleldi halvatud patsient. Pärast ravi saamist on pilt järgmisel hommikul aga täiesti teine ja jalutatakse omal jalal minema.”

Ehkki tulemused alati nii kiired ja efektsed pole, siis on trombolüüsil igatahes hea mõju insuldist üle saamisel ja ka järelravil. Teine võimalus on trombektoomia, mis tähendab mehhaanilist trombi eemaldamist peaajuveresoonest.  “Insuldile reageerimine ja selle ravi on praeguseks hetkeks kõvasti paranenud,” kinnitas Gross. “Probleeme on veel sellega, et mis saab patsiendist hiljem ja kuidas liigutakse meditsiinisüsteemist sotsiaalteenuste valdkonda. Uuest aastast võtame aga tööle insuldi koordinaatori. Tema hakkab jälgima just seda, et inimesed saaksid ka pärast haiglast koju minekut vajalikke teenuseid edasi ja oma eluga toime.”

Doktor Anu Parvelo rääkis eakatele sellest, kuidas mure erakorralisusest aru saada. Piret Veskimäe Päästeametist selgitas jällegi, kuidas tulekahju ära hoida. “Oluline on mõelda ka sellele, et kodu oleks kukkumiste suhtes ohutu,” toonitas Veskimäe. Eelmisel aastal oli Päästeametil seoses kukkumistega 943 väljakutset, kusjuures 178 inimest suri juhusliku kukkumise tagajärjel.

“Tegemist on jätkuva trendiga,” nentis Veskimäe. “Tihtipeale on tegemist just daamide õnnetusega. Abikaasad on siit ilmast juba lahkunud ning lapsedki pesast välja lennanud, seepärast elabki inimene üksi ja võib kukkudes abitusse olukorda sattuda.”

Seepärast tasub alati mõelda, et kodu oleks ohutu ja kui midagi juhtubki, siis peavad päästetöötajad kergesti korterisse pääsema.

Päevakeskus kui päiksekiir eaka argipäevas

“Meil on olnud raske aasta,” ütles eakaid tervitama tulnud abilinnapea Betina Beškina. “Aasta alguses lootsid ehk paljud, et covidi-aeg hakkab läbi saama ja varsti saab kergemalt hinnata. Aga seejärel tulid juba elektriarved. Peale nende laekumist algas sõda.”

Kõigi kriisidega samaaegselt toime tulemine on keerukas, mõjutades nii nooremate kui vanemate inimeste tervist. Abilinnapea sõnul on lisaks tervisele oluline ka majanduslik toimetulek.

“Suhtelises vaesuses elas eelmisel aastal 23 protsenti inimesi. Selle peamiseks põhjuseks olid just madalad pensionid,” nentis Beškina. Tema sõnul tunnevad vaesust kõige rohkem kindlasti üksikud pensionärid, kellest lausa 83 protsenti elab suhtelises vaesuses. Toimetuleku parandamiseks jagatakse toiduabipakke ning tõusnud on ka üksiku eaka toetus.

“Arenenud on ka nõnda nimetatud häirenupu-teenus,” rääkis Beškina. “Kui varasemalt pidi enda küljes käepaela kandma, siis nüüd paigaldatakse kodudesse seireandurid. Need aitavad täpselt samamoodi tuvastada eaka inimese kukkumise või muud ebatavalist, mis kiirelt abi kohale kutsub.”

Abilinnapea julgustas kõiki oma murega linnaosavalitsustesse pöörduma, et kõrge eaga kaasnevatele toimetulekuprobleemidele ka leevendust leida.

Päevakeskus kui päiksekiir eaka argielus

Hoidmaks keha ja vaimu ka vanemas eas virgena, selleks on üle Tallinna kõigisse kaheksasse linnaosasse ka päevakeskused rajatud. Eakaid oodatakse sinna küll kontserditele, loengutele, huviringidesse, väljasõitudele või muid teenuseid kasutama. Kõik pakutav on üldjuhul täiesti tasuta. Üksikute ringide eest peab maksma sümboolse tasu 2 kuni 5 eurot kuus.

“Tahame olla päikesekiireks eakama inimese argipäevas,” selgitas Haabersti päevakeskuse juhataja Ruth Ojatalu. “Meie huviringides saab õppida erinevaid keeli või osaleda mälutreeningus. Populaarsed on ka tantsu-, laulu- või käsitööoskustele keskendunud ringid. Samuti igasugune võimlemine, joogast vabastava hingamiseni välja.”

Haabersti päevakeskuses on värskelt valminud ka puutöötuba, mis on mõeldud eeskätt vanematele härrasmeestele. Oodatud on loomulikult kõik. “Elu on näidanud, et kui laul ja tants pole varasemas eas huvi äratanud, siis ei teki seda huvi ka vanemana,” selgitas Ojatalu. “Seepärast oleme väga uhked äsja valminud puutöötoa üle, kus on meisterdamiseks kasutada ka suurepärased vahendid. Miks mitte tulla ka koos lapselapsega ühiselt aega veetma, kui elementaarsed oskused on juba omandatud.”

Igal kolmapäeval toimub Haabersti päevakeskuses ka tasuta üritus. Selleks võib olla kontsert, loeng, väljasõit, seminar või midagi muud huvitavat.

“Igas päevakeskuses on veidi erinev suund,” rääkis Ojatalu. “Meil Haaberstis on põhirõhk näiteks ringidel, mida ka mõnevõrra rohkem korraldatakse kui mujal. Mustamäel jällegi on fookus ekskursioonidel, võrreldes teistega toimub seal rohkem väljasõite. Seepärast tasub alati vaadata ka teiste linnaosade päevakeskustes toimuvat. Meie sissekirjutust ei küsi, seepärast võib käia sõltumata elukohast kõikide linna päevakeskuste teenustest osa saamas.”

Lisaks pakutakse päevakeskuses erinevaid teenuseid, näiteks eakate hingeabi ja nõustamist. Samuti internetipunkti võimalust, arvutialast konsultatsiooni või koguni individuaalset nutiseadme koolitust. Saab ka paljundamise või koopiate tegemise teenust kasutada. Lisaks võib tuua pesu pesta ja kuivatada, kasutada juuksuri, massaaži, käte- ja jalgade hooldusteenuseid või pesemisvõimalusi, millel olemas ka invavõimekus. Päevakeskustes mõõdetakse ka vererõhku ning tehakse eakate kaalumist. Tegutseb ka taaskasutustuba, kus saab muu hulgas raamatuid lugeda või laenutada. Lisaks saab välja rentida ruume, et tähistada näiteks sünnipäeva või muud olulist sündmust.

“Meie keskuse kaudu suunatakse kodudesse ka hooldusteenust, kui üksikuna elaval eakal on vaja igapäevatoimingutega hakkama saamisel abi,” selgitas Ojatalu. Abiline saab tuge pakkuda näiteks koristamisel, pesu pesemisel või toidu valmistamisel. Teenuse saamiseks tuleb kõigepealt käia linnaosavalitsuses, kus määratakse ka abivajaduse määr.

“Paljud eakad vajavad näiteks libedal ajal abi poes käimisega,” rääkis Ojatalu. “Vajadusel tuuakse kolm korda nädalas eakatele ka sooja toitu koju. Mõnes teises päevakeskuses pakutakse sooja sööki jällegi kohapeal.”

Lisaks on Haabersti päevakeskuses ka värskelt valminud saun, kusjuures saunad on olemas suuremas osas teistestki linna päevakeskustest. Samuti saab tasuta mängida piljardit või koroonat, lõdvestuda massaažitoolides või minna jõusaali, kus on kasutamiseks mõned trenažöörid ja hantlid.

“Meie keskuses tegutseb kokku 42 huviringi, mida külastati eelmise kuu jooksul peaaegu seitse tuhat korda,” rääkis Ojatalu Haabersti ja teiste päevakeskuste rohketest võimalustest ja populaarsusest.

Lõpetuseks tutvustati eakatele ka erinevaid abivahendeid, mille järele vanemasse ikka jõudes vajadus võib tekkida. Ikka selleks, et elada oleks lihtsam ja rõõmsam. Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti kinnitusel hakatakse nüüd, kus covidi-piirangud enam elu ei takista, eakatele taas tihemini ka teabe- ja infopäevasid korraldama.

Kaja kultuurikeskuses tutvustati eakatele pühendatud ülelinnalise teabepäeva raames Tallinnas tegutsevate päevakeskuste tööd ja teenuseid, jagati teadmisi toitumisest ning tõsisemate tervisemurede ennetamisest ja varajasest märkamisest. Samuti koduohutusest ja abivahendite kasutamisest igapäevatoimingute läbi viimiseks. Kõik eakad, kes soovisid, said ka tasuta piletid linnavalitsuse poolt 22. detsembril Estonia kontserdisaalis korraldatavale kontserdile “Händel ja Vivaldi”.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nentija
28. dets. 2022 19:26
https://tervise.geenius.ee/eksklusiiv/neuroloog-katrin-gross-paju-mida-paremini-ravime-teisi-haigusi-seda-rohkem-ahvardavad-meid-ajuhaigused/
ja heatujuliselt küsimus, mõtlemist
28. dets. 2022 18:09
kas Tallinnas on EV ainult eakad? pole väga kuulnud , et mujal saaks teatrisse või puuet omavad ekskursioonile jms.?
tähelepanek
18. dets. 2022 10:23
Suur osa eakatest pole kunagi tundnud huvi nende nippide vastu, kuidas tervis korras hoida. Vajalik info oli olemas ka nõukogude ajal, tänapäevast rääkimata.