"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Gripilaine ummistab haiglaid ja EMO-sid, oluline on haigusest varakult teada saada (2)
28. detsember 2022
See, et mõned meist gripi kergemalt põevad, ei anna kahjuks kindlust, et ka meie lähedased, eriti vanemaealised, põevad seda sama kergelt, kinnitavad arstid Albert Truuväärt

„Selle aasta jõulude erilisus on COVID ja A-gripp. Neid esineb rohkelt,“ rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Vassili Novak. EMOsse pöörduvad sellised haiged respiratoorsete probleemidega.

Käesoleval talvel on üheaegselt ringi liikumas erakordselt palju mitmesuguseid viirushaigusi, sealhulgas Covid-19, A-gripp, paragripp, rotaviirus jm. Detsembri teisel nädalal registreeriti Eestis üle 5300 ägeda respiratoorse nakkuse, millest ligemale 3000 olid koroonajuhtumid. Ülejäänud olid tingitud teistest viirushaigustest, kusjuures 41% haigestunutest olid terviseameti sõnul lapsed.

Ka pühadeaeg möödus nakkuste laine all, nagu kinnitatakse ka erakorralise meditsiini töötajate poolt.

„Selle aasta jõulude erilisus on COVID ja A-gripp. Neid esineb rohkelt,“ rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Vassili Novak. EMOsse pöörduvad sellised haiged respiratoorsete probleemidega.

A-gripis lapsele voodikohta ei leidunud

Tallinlanna Liisa kirjeldas aga, kuidas teda tabas tohutu nõrkus, peapööritus ja iiveldustunne.

„Ma ei suutnud püstigi seista ja tuli kutsuda kiirabi, kes mu ära viis,“ rääkis Liisa. Paraku tuli tal EMOsse pääsemiseks mitu tundi autos oodata, kus kiirabi talle vaid iiveldusvastase süsti tegi.

Seejärel tabasid samad sümptomid ka naise poega. „Tal oli tohutu nõrkus ja iiveldustunne, poeg tahtis ainult oksendada,“ rääkis Liisa. Perearst tuvastas poisil A-gripi, aga lakkamatu oksendamine pole sellele haigusele siiski üldiselt omane. Kõrge palavik ei tahtnud ära minna ka pärast nädala möödumist. Viimases hädas viis ema oma poja Merimetsa nakkuskliinikusse.

„Sinna ei lastud meid aga sissegi, öeldes, et maja olevat covidit põdevaid lapsi täis,“ rääkis Liisa. Ka lastehaiglast olevat öeldud, et neil pole poisi jaoks kohta.

Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku ülemarsti doktor Kai Zilmeri sõnul on infektsioonihaigustesse jäämine viimase kuu jooksul hüppeliselt kasvanud.

„Seega on oluliselt suurenenud ka nende patsientide arv, kes vajavad raske haigestumise tõttu haiglaravi,“ rääkis Zilmer. „Suur koormus on muutnud olukorra haiglas erakordselt keeruliseks. Enamiku Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku patsientidest moodustavad praegu rasked COVID-19 haiged.“

Kuna Merimetsa nakkuskliinik on Põhja-Eestis piirkondlik nakkushaigla, siis on neil haiglate ühise kokkuleppe alusel kohustus luua juurde täiendavaid COVID-19 voodikohti.

„Sellest tingitult on aga paratamatult vähenenud võimekus võtta vastu muude nakkushaigustega patsiente,“ nentis Zilmer. „Samuti võib suure koormuse tõttu ooteaeg tavapärasest pikem olla. Arst või õde võib soovitada patsiendil võimalusel teise haiglasse pöörduda.“

Nakkuskliiniku ülemarsti sõnul on patsiente arvukus praegu kõikjal haiglates murettekitav. „Meil on väga kahju, kui seetõttu on keegi loodetud abist ilma jäänud,“ kahetses Zilmer.

Tallinna lastehaiglast kinnitati seevastu, et seni pole ühtegi haiglaravi vajavat last tagasi saadetud.

„Lapse hospitaliseerimise vajaduse otsustab reeglina EMO valvearst erinevate objektiivsete näidustuste põhjal. Seni ei ole ühtegi haiglaravi vajavat last tagasi saadetud,“ ütles lastehaigla kommunikatsioonijuht Ülo Veldre. Vaatamata nakkushaiguste hooajale ja kohtade nappusele hospitaliseeriti eelmisel nädalal lastehaiglasse üle saja lapse, sealhulgas paljud patsiendid koos saatjaga.

„Kõige enam, 130 pöördumist EMOsse tehti reedel, jõululaupäeval, mil hospitaliseeriti üle 20 lapse,“ kinnitas Veldre. „Väide, et keegi oleks kohtade puudusel hospitaliseerimata jäänud, ei vasta lihtsalt tõele.“

Sellegipoolest väitis Liisa, et ei saanud oma lapsele vajalikku abi. Lahku võisid minna ka ema ja arstide arvamused selles osas, millal on olukord sealmaal, et laps tuleb haiglasse panna ja kodustest ravivõimalustest enam ei piisa. Naise pojal diagnoositud A-gripi puhul on eriti oluline ka see, et võimalikult kiiresti haigus tuvastada ja selle ravimist alustada.

Ravi tuleb alustada 48 tunni jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist

„A-gripi puhul kasutatakse retseptiravimit, mille toimeaineks on oseltamiviir ja mis pärsib viirusrakkude paljunemist organismis. Oluline on raviga alustada kahe päeva jooksul pärast esimeste haigusnähtude ilmnemist,“ ütles Südameapteegi farmatseut Helika Sikk. Samas nentis ta, et kuigi tavapäraselt algab gripp äkiliselt, kõrge palaviku ja lihasvaluga, siis sel gripihooajal on tulnud ette ka seda, et viirus hiilib ligi vaikselt ning esmasteks sümptomiteks on vaid väike kehatemperatuuri tõus ja kurguvalu.

Ka doktor Karmen Vilde kinnitas, et A-gripp, mis praegu laialt levib, on oluline tuvastada sümptomite tekkimisest alates juba enne 48 tunni möödumist. „Siis on võimalik kasutusele võtta retseptiravim, mis aitab väga hästi võidelda just A-gripiga ja kiirendab oluliselt paranemist,“ selgitas Vilde.

Doktori sõnul on sportlik eluviis, hea D-vitamiini tase ja piisavalt C-vitamiini toidusedelis kindlasti faktorid, mis aitavad vähendada võimalust haigestuda hooajalistesse ülemiste hingamisteede haigustesse.

„Gripi puhul annab veel suurema kindluse vaktsineerimine,“ soovitas Vilde. „Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, kuna immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist. Parim aeg vaktsineerimiseks on tavaliselt oktoobrist detsembrini, kui gripihooaeg pole veel alanud. Tänavusel aastal on see siiski praegusel hetkel täies jõus. Kui riskirühma kuuluvad inimesed veel vaktsineerima pole jõudnud, tasub eriti just neil ikkagi seda võimalikult kohe teha, kuna hooaja tipp on alles ees.“

Vilde sõnul tasub sümptomite tekkimisel – palavik, kurguvalu – püsida kodus ning teha ka kiirtest, et haigust efektiivsemalt ravida. „Viirushaiguste puhul on ravi sümptomaatiline ning suunatud eelkõige haige vaevuste leevendamisele,“ selgitas arst. Vilde soovitab haigestumise puhul tarbida rohkelt vedelikku ja võtta C-vitamiini. Üle 38-kraadise palaviku puhul kasutada paratsetamooli 500 mg 1-2 tabletti 6 tunnise vahega ja kui palavik ei alane, siis vastunäidustustuste puudumisel (nagu näiteks väljendunud neerupuudulikkus, gastriit või haavandtõbi) võib lisaks kasutada ka ibuprofeeni 400 mg 1 tablett iga 8 tunni tagant.

„See, et mõned meist gripi kergemalt põevad, ei anna kahjuks kindlust, et ka meie lähedased, eriti vanemaealised, põevad seda sama kergelt,“ tõdes farmatseut Helika Sikk. Ta rõhutas, et gripp ei ole lihtsalt tavaline külmetushaigus, vaid gripi tüsistused on tihti hullemadki kui paljukardetud Covid-19 puhul. Gripp võib tekitada tõsiseid tüsistusi nagu kopsupõletik, neeruvaagnapõletik, krooniliste haiguste ägenemine jm. Sikk nentis, et kuigi gripi vastu on olemas ka ravimid, on parim ennetus siiski vaktsineerimine.

„Sel aastal on tegemist erakordse gripilainega ning ilmselt jätkub see ka uue aasta alguses,“ rõhutas Sikk. Farmatseudi sõnul saavad kõik soovijad ennast nii gripi kui Covid-19 vastu vaktsineerida valitud Südameapteekides üle Eesti.

Gripi vastu saavad end tasuta vaktsineerida 60+ vanuses inimesed ja lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat. Covid-19 vastu vaktsineerimine on kõigile tasuta. Vaktsineerimispunktide kohta saab täpsemat infot vaadata Südameapteegi kodulehelt. Haigusnähtude tekkimise korral pidage aga nõu oma perearstiga, koduapteegi apteekriga või helistage perearsti nõuandeliinil 1220.

Nädala jooksul lisandus 1333 gripiviiruse ja 2582 COVID-19 juhtu

51. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 5193 inimest, 37,2% nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 1333 gripijuhtu, COVID-19 juhtumeid lisandus 2582.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova kinnitusel on grippi haigestumine jätkuvalt tõusutrendil, haigestumuse kasv on aeglustunud. „Viimase nädala jooksul kasvas laboratoorselt kinnitatud grippi haigestunute arv 64% võrra. Ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse pöördunute arv vähenes 27% võrra, mis suure tõenäosusega on tingitud pühadest ja alanud koolivaheajast,“ selgitas Sadikova.

Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab  haigestumuse intensiivsus hinnata kõrgeks, gripiviiruse levikut laialdaseks. A-gripiviiruste osakaal moodustab 46,8% kõikidest uuritud sentinel-proovidest. Gripi viirusega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt.

SARS-CoV-2 ja HMPV (Human metapneumoviirus) viiruste osakaal moodustab vastavalt 15,9% ja 14,3%. SARS-CoV-2 viirustega seotud haigestumisi on kõikides vanusrühmades võrdselt. Kolmandik HMPV-ga seotud haigestumisi on registreeritud koolilaste seas. RSV osakaal moodustab 7,9%, peamiselt haigestuvad kuni 4-aastased lapsed.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esialgsetel andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 58 patsienti, juurdekasv on 52%. Viimase kahe nädala jooksul hospitaliseeriti 82 inimest. Viimasel nädalal suurenes oluliselt haiglaravi vajadus üle 65-aastaste seas. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 220 inimest.

Nädala jooksul kinnitati 2582 COVID-19 haigusjuhtu. Eelmise nädalaga võrreldes vähenes registreeritud haigusjuhtude arv 17,4% võrra. Haigestumus vähenes kõikides vanuserühmades. Pühadejärgselt registreeriti hoolekandeasutustes 46 nakatunut. Hospitaliseerimisi ja surmajuhte hoolekandeasutustes ei lisandunud. Haigestunute kasv on seotud pühadeaegse hoolekandealuste küllastamisega.

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 261 COVID-19 patsienti, kellest 100 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri 17 inimest vanuses 64-103, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.  Kolmenädalane koolivaheaeg võib pidurda viiruste levikut. Jätkub aeglane kasv, haiglakoormuse kasvu prognoosime jaanuari lõpu või veebruari algusesse.

Sadikova tuletab meelde, et nii gripp kui ka COVID-19 raske kuluga haigused. „Eriti ohustatud on väikesed lapsed, rasedad, kroonilised haiged ja vanemaealised,“ selgitas ta ja lisas, et ka kergete sümptomitega inimene võib viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks võib haigestumine kujuneda eluohtlikuks. „Viirusleviku kõrghooajal tuleb vältida tõbisena riskirühmade külastamist,“ sõnas ta.

Sadikova sõnul tuleb ka kergete haigustunnuste ilmnemisel püsida kodus. „Haiguste vältimiseks tuleb järgida üldiseid ennetusmeetmeid: vältida rahvarohkeid kohti ja hoida distantsi, pesta tihti käsi, aevastades ja köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga,“ lisas ta.

Viirushaiguste meelespea:

•            Haigena püsi kodus!

•            Riskirühma inimesi külasta vaid siis, kui oled terve

•            Kahtluse korral testi ennast.

•            Haigestumise korral võta ühendist perearstiga või nõuandeliiniga 1220.

•            Riskirühma inimesena väldi rahvarohkeid kohti või kanna seal maski.

•            Vaktsineeri ennast, kui pole seda veel jõudnud teha.

•            Järgi üldiseid hügieenireegleid!

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kas vastuvõtu osakonnad on likvideeritud ?
29. dets. 2022 06:35
palju siis vabariigis on covid ja palju gripiga hospidaliseeritud? Äkki ei jagu enam kohti või on tegemist survega - haiglad täidavad kohti , et Haigekassast saada punkti-pearaha voodikohale erimääruse järgi ? reklaamitakse pandeemiat aga kõikjal , kõik töötab niisama nagu tavalisel kunagisel külmetuste esinemise perioodil
diggy
28. dets. 2022 19:25
https://tervise.geenius.ee/eksklusiiv/geenius-testib-digikliinikut-kas-arstikabinetti-astumata-saab-terviseprobleemid-lahendatud/