"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
PARKIMISLAHINGUD Osa linlasi on pahased ruumi röövivate või valesti parkivate rendiautode üle (1)
28. detsember 2022
Foto Scanpix

„Üksteisega arvestamine on kuidagi lappama läinud,“ arvas sageli kitsastel asumitänavatel liiklev Aet, miks kasutajad jätavad rendisõiduautosid tihti kohtadesse, kus need teisi segavad. Hädas pole ainult puit- või aedasumite elanikud. Mupo on saanud ainuüksi viimase kuu aja jooksul 72 kõnet üle linna kaebustega rendisõidukite kohta, milles üldiselt teemaks parkimine.

Kui nõmmelane Mait Metsur kergitas Nõmmekate Facebooki grupis https://www.facebook.com/groups/207280756113653 küsimuse, mida arvatakse pärast kasutamist kellegi aia taha jäetud rendisõidukitest, kujunes teemaalgatus üllatavalt menukaks.

Pseudoteema või tõsine peavalu?

Leidub neid, kes peavad küsimust pseudoks. Teisalt aga on hulk linlasi pahased, sest Bolti või CityBee autosid jäetakse näiteks tänavaservadesse, mille majaomanikud on enda autode tarbeks lumest puhtaks rookinud. Või siis segavad need sõidukid lumekoristust ja sahad peavad ümber tiiru tegema. Asi on eriti teravaks muutunud, sest äsja sadanud suur lumekogus võtab kuhjadesse lükatuna juba ise füüsiliselt palju ruumi ja parkimiskohti on kõikjal veelgi vähem.

„Kuidas teie suhtute aia taha sokutatud Bolti, Citybee autodesse olukorras, kus olete ilusasti lume ära ajanud jalakäiatele,“ küsis Metsur oma postituses. „Paluks kasutajatel ikka oma aia taha koht leida ausalt.“

„Tahtsin lihtsalt inimeste suhtumist testida,“ rääkis Metsur hiljem. „Ajasin naabriga lume kõnniteelt jalakäijate jaoks ära ja sinna pargiti auto. Mul pole rendiautode vastu loomulikult midagi, paraku mured nende parkimisega süvenevad ajapikku. Ja siin on siis valida, kas oled nagu jobu ja kiuslik ning hakkad vastu, või siis oled tolerantne ja lepid selle kõigega.“

Metsuri sõnul on kitsamatel tänavatel normaalne, kui naabrid küsivad üksteiselt luba, kui tulemas on rohkem külalisi ja vaja kellegi majaesist parkimisruumi korraks tarvitada. Siin aga luba ei küsita, koht võetakse ära, jäetakse auto pärast tarvitamist maha ning jalutatakse minema. Tõsi, esineb lootus, et sõiduk leiab järgmise tunni jooksul uue kasutaja ja sõidutatakse minema.  

Metsuri postituse all leidub Facebookis igasuguseid reaktsioone ja üle 200 kommentaari näitab seinast seina suhtumist.

Mõni kirjeldab, kuidas on näinud rendiauto ära lohistamist maasturiga kinnistuomaniku aia tagant omakohtu korras. Puksiirköis külge ja minema kuhugi kaugemale, kus ei sega.

Väga kahtlase väärtusega on arvamus või soovitus, et kui meelepäraselt mitte parkival rendiautol peegel küljest lüüa, on võimalik riskida vaid väikese trahviga, kuid see tasuvat ära, sest distsiplineerivat omanikku ehk rendifirmat kõigile sobivaid parkimisalasid välja mõtlema.

Ilmselt laheneksid taolised konfliktiolukorrad märksa lihtsamalt ja ei paneks inimesi esitama (pool)vägivaldseid soovitusi kui rendifirmadest saaks kellegagi kiiresti ja otse suhelda. Paraku eelistab Bolt üldiselt elektroonilist asjaajamist, mis inimesi, kes millegagi rahul pole, tigedaks ajab. Teisalt, kui oledki näiteks aedlinnas oma maja ees tänava ääres koha oma autole puhtaks rookinud ja sinna platseerub platvormisõiduk, polegi mõtet näiteks Boltile teatada. Formaaljuriidiliselt on ju kõik korras: linna maa.

Tegemist suurema korraldamatusega

„Ega rendiautode juhid ei ole ju alati süüdi, tegemist on suurema korraldamatusega,“ arvas Mait Metsur.

Kui rakendus näitab rohelist ala, kus võib auto pärast kasutamist parkida, siis usutaksegi rakendust – sageli aimamata, et koht, kuhu jäetakse, on kellegi „oma“. Jutumärkides just selletõttu, et tänavaääred ongi formaaljuriidiliselt avalik parkimisala, kuhu tegelikult ongi lubatud parkida – kui just keelumärke pole. Näiteks aedlinnaosades lõpeb kinnistu piir aiaga.

Suurema hooviga korrusmajadel on lihtsam: sissesõidu ühistu maa-alale ehk hoovi saab tõkkepuuga sulgeda. Üldse – kui tegemist on eraterritooriumiga, ei tohi sinna ilma omaniku nõusolekuta parkida. Tavaliselt on selle kohta üleval ka märgid. Siiski trügib mõnigi platvormisõiduk sageli ka eramaale.

Valdavalt on näiteks linlase Aeti arvates, kes elab Põhja-Tallinnas, kuid käib tihti Nõmmel, asi just viisakuses või selle puudumises. Isegi kui formaalselt liikluseeskirja ei rikuta, võiks siiski vaadata ja mõelda kaugemale kui vaid enda isiklik mugavus, kuhu auto pärast kasutamist maha jätta.

Veebiajastu veebimentaliteet

„Üksteisega arvestamine on kuidagi lappama läinud,“ ütles ta. „Me elame veebiajastul veebimentaliteediga, kus võõrast vara ei austata. Enda oma asja paned küll ilusasti ära või hoolitsed selle eest – olgu see jalgratas või auto. Teisalt on siin küsimus ka, et kuidas üldse suhtuda ületarbimisse. Kas igasuguste rendisõidukite kasutamine on kokkuhoid, või ületarbimine?“

Kui hakata mõtlema, siis jah – kõikvõimalike rendiliikurite ilmumine ei ole ju autostumist vähendanud. Rendiautod, mida linnas sadade viisi, on vaid järjekordne panus autostumisse, ja ei enamat. Kuigi see vajaks pikemat ja sisulist uuringut, näitab pealiskaudne vaatlus pigem, et rendiautodesse istuvad rohkem inimesed, kel varem autot ei olnud ja load tehtud n-ö igaks juhuks või sugulaselt või sõbralt auto laenamiseks. Samamoodi konkureerivad tõuksid soojemal ajal vaid ühistranspordiga.

„Liiklust saab korraldada vaid tee omanik,“ sõnas liiklusjurist, vandeadvokaat Indrek Sirk, et igasugused peatust ja parkimist keelavad märgid kinnistute aedadel on seaduse mõttes vaid infoedastajad. Need annavad teada kinnistuomaniku soovist, aga loomulikult ei saa olla trahvimise aluseks. Seega ongi rendiautodel formaaljuriidiliselt õigus parkida kõikjal linna tänavate ääres, kus see pole liikluskorraldusvahenditega keelatud.

„Rendisõidukite puhul on lihtne äriline põhimõte, et neid ei peaks pikaks ajaks seisma jääma,“ märkis Sirk. Siin pole teha muud kui loota kasutajate viisakale käitumisele, kui auto enne uut kasutajat kuhugi pargitakse. Teisalt on rendisõidukite puhul, kui seadust rikutakse, kasutajaid muidugi märksa lihtsam kindlaks teha kui tavaliste sõiduautode puhul, sest ennast ju registreeritakse operaatori juures.

Valesti parkija peab siiski trahvi maksma

Kuigi parkimisküsimuste kohta lubas kommentaare ka üks rendiautode ettevõtetest, et mida teha, et kõik oleksid rahul, jäid need siiski tulemata, mis näitab, et laiema avalikkusega suhtlemist ei peeta kuigi oluliseks. Küsimus ongi valdavalt moraalis ja eetikas, kui kelleltki parkimiskohad võetakse. Kui otseselt valesti ehk liiklusseaduse vastaselt pargitakse, peab sõidukit kasutanud isik vahele jäämise järel muidugi trahvi maksma. Siiski kui rendiautode parkimine hakkama riivama juba liiga paljude õiglustunnet, peaks mingit lahendust hakkama välja mõtlema.

Mupo pressiesindaja Meeli Hunti sõnul tuleb Bolti sõidukitega seoses korrapidajale palju kaebusi ja seda just valesti parkimisega seoses.

Kasvõi perioodil 19.11-19.12 helistati korrapidaja infotelefonile rendiautode asjus 72 korda. „Lisaks teevad meie inspektorid igapäevaselt kümneid trahve valesti parkimise pärast,“ ütles Hunt.  „Hädas ei ole mitte ainult aedlinnade elanikud, linnas on probleeme korteriühistute territooriumile või elanike isiklikele parkimiskohtadele pargitud sõidukitega. Niigi väheste parkimiskohtadega tänavatel ja piirkondades on rendiautod parkimisel suured konkurendid.“

Meeli Hundi sõnul ei vasta tõele, et rendiautodega valesti parkijaid karistada ei saa  – koostöös näiteks Bolti juhtkonnaga edastatakse kõikidele valesti parkijatele trahviteated. „Protsess on vaid veidi aeganõudvam, sest isiku kindlaks tegemiseks tuleb vastav info rendifirmalt saada, aga koostöö firmadega toimib,“ ütles ta.

Siinkohal mõned väljavõtted korrapidajale edastatud telefonikõnedest:

  • Bolti auto pargib keelumärgi mõjupiirkonnas.
  • Maja hoovile on tekkinud Bolti autoparkla, majaelanikel pole ruumi.
  • Käivitatakse Bolti sõidukit ja helistaja peab kahjulikku gaasi sisse hingama.
  • Viru tänaval seisavad taksopeatuses Bolti sõidukid, kellel ei ole seal seismiseks õigust.
  • Haljasalal pargib vilkuvate tuledega Bolti kirjadega sõiduk.
  • Valesti pargitud  Bolt Drive`i Toyota xx pargib ilma loata pikemalt meie klientidele mõeldud parklas. Parkla aadress Sütiste tee xx.
  • Ala on tähistatud parkimist keelava märgiga + lisatahvel, mis keelab ilma loata parkimise.
  • Prügivedu takistavad CityBee ja Bolti autod.
  • Xx tänava kinnistul pargib Bolti kirjadega sõiduk. Nimetatud sõiduk pargib kinnistul õigusvastaselt. Kinnistule on paigaldatud selged märgistused parkimise keelu kohta va omaniku loal ja samuti on paigaldatud teisaldamise märgid.
  • Bolt Drive auto pargib KÜ alal. Antud kontaktid.
  • Bolt Drive auto töötab tund aega akna all.
  • Meie hoovi xx tänaval blokeerivad kolm autot. Kollane joon olemas ning Bolti autod on pargitud kõnniteele ja blokeerivad hoovi sissesõitu.
  • Maha jäetud Bolti sõiduk keset teed parkimas. Edastatud Bolt valveliinile tel teel.
  • xx bussipeatuses pargib Bolt numbrimärgiga xxx, sahk ei saa lund lükata.
  • Bolt Drive VW xx  on pargitud jalakäijate ülekäigurajale.
  • Bolt Drive auto xxx Volkswagen võttis ära firma parkimiskoha.
  • Bolt Drive xx Skoda ja Honda xx on pargitud värava ette. Patrull kontrollis. 
Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

tallinnast
28. dets. 2022 20:50
See ei ole pseudoteema ka Kesklinna tasulise parkimise kohtadel. Kortermajadele vajaliku teenindamise ja operatiivsõidukite ligipääsu tagamiseks tuleb Transpordiametil hakata lõpuks korraldama parkimist sellisel moel, et kinnistu piires lubatud ainult valdaja loal. Ka on vaja linnal koostöö eraparklate ja parkimismajadega kohtade broneeringuks neile parkijatele, kellele on väljastatud alalise elaniku parkimisluba tsooni äranäitamisega (kui tsoonis ei leiagi parkimiskohta). Sel viisil on võimalik korraldada ka tasuliste parkimiskohtade plaanipärast hooldust, kui on tagatud hooldustööde tegemise ajaks parkimine mujal etteantud kohas.