"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Keskerakonna pakutud haigushüvitiste maksmise jätkamine alates teisest haiguspäevast sai Riigikogu heakskiidu (0)
28. detsember 2022
Helmen Kütt Foto Scanpix

Kui seda eelnõu ei oleks tulnud, siis peaksid inimesed haigena köha ja nohuga tööle minema ning nakatama sellega ka kõiki teisi. Kõike seda selleks, et oma laenumaksete või muude kuludega mitte hätta jääda,“ rääkis Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt parlamendi erakorralisel istungil, kus oli arutusel Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu haigushüvitiste ajutise korra pikendamisest.

Kütt väljendas heameelt, et see saab tehtud. „Inimestel on vaja kindlustunnet, eriti sellel raskel ajal, kus haigused on tõusuteel, nii viirushaigused kui kroonviirus, aga ka teised haigused, mis ei sunni inimesi minema haigena tööle, et oma sissetulekutes mitte kaotada. Väga vastutustundlik on mõelda sellele, et kui uus valitsus ja Riigikogu alustavad oma tööd, siis tuleb need otsused kiirelt langetada ja otsustada, kuidas asjaga edasi minnakse,“ märkis ta.

Kütt tõi esile, et praegune eelnõu näeb ette hüvitiste maksmise korra kehtimist kuni 1. juulini ehk siis kuus kuud. „See, mis juhtub peale seda, on juba järgmise valitsuse ja Riigikogu käes. Ega ka siis ei kao tõesti nakkushaigused ega muud haigused, aga vajalik on analüüs, mis näitab seda, kuidas minnakse edasi.“

Eesmärgiks ajutine tähtajatuks

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Siret Kotka meenutas, et eelnõu algatas Keskerakonna fraktsioon juba oktoobris ja selle eesmärk oli, et ajutine haiguspäevade hüvitamise kord muutuks tähtajatuks. Ilma muudatust tegemata taastuks haigushüvitise maksmise vana kord 1. jaanuarist 2023 ehk töötaja saaks hüvitist alates neljandast haiguspäevast tööandja poolt ja haigekassa poolt alates üheksandast haiguspäevast. Ajutine ehk praegune kord näeb ette, et haiguspäevade hüvitamine tööandja poolt oleks teisest päevast alates ja haigekassa poolt alates kuuendast päevast.

„Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Teiste isikute nakatamine haigustesse ning ühes sellega haiguste risk meil väheneks,“ kinnitas ta.

Reformierakonna fraktsiooni liige Margit Sutrop tõi esile, et toetab teisest päevast haiguspäevade hüvitamise kuue kuu võrra pikendamist põhjusel, et praegune olukord seda nõuab. Hetkel on PCR-positiivne iga 70. ja potentsiaalselt nakkusohtlik iga 24. täisealine. Nakkusohtlikest isikutest 60% ainult omab haigusnähte, mis tähendab, et nad ei teagi haiguse olemasolust.

„COVID-19 ei ole tõesti kuhugi kadunud ja gripi levik kogub hoogu. On ülimalt tähtis, et nakkushaigust põdev inimene püsiks kodus ja raviks end terveks, enne kui tagasi tööle läheb. Ja on tõsi see, et muretsemine oma sissetuleku pärast ei aita kindlasti kaasa inimese tervenemisele. Meil on haiglaravil praegu 275 COVID-19 patsienti, neist 11 intensiivravil.“

Tema sõnul on oluline ka see, et grippi haigestumine on tõusutrendil. Viimase nädala jooksul kasvas grippi haigestunute arv 64% võrra ja gripiviirusega on hospitaliseeritud 220 inimest. Hetkel domineerib gripiviiruse alamtüüp A, aga ringlusse on jõudnud ka B-gripiviirused, mis võivad olukorda halvendada.

Haigekassal raha olemas

Riigikogu kiitis täna 54 poolthäälega heaks Keskerakonna fraktsiooni algatatud seadusemuudatused, mille kohaselt pikeneb praegune ajutine haiguspäevade hüvitamise regulatsioon kuue kuu võrra, 30. juunini 2023. Algselt nägi eelnõu ette praeguse regulatsiooni alaliseks muutmise, kuid sotsiaalkomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt pikeneb see tuleva aasta juuni lõpuni.

2021. aasta algusest kehtinud haigushüvitiste maksmise ajutise korra kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutusel, tööandja maksab hüvitist teisest kuni viienda ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. Varem maksis tööandja hüvitist neljandast kaheksanda päevani ja haigekassa alates üheksandast päevast ning esimese kolme päeva eest töötaja hüvitist ei saanud.

Algatajate sõnul aitab muudatus piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, võimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata koju jääda ja end ravida. Muudatus nõuab haigekassa eelarvest 16 miljonit eurot lisaraha. Haigekassa sõnul on nad selle kuluga oma eelarves juba arvestanud. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.