"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja: mõtleme asutuse sulgemisele, sest rahaga ei tule enam välja (8)
28. detsember 2022
Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiveri sõnul mõeldakse raske südamega asutuse võimalikule sulgemisele, kuna riigi toetus pole 2018. aastast alates kröömu võrragi suurenenud Albert Truuväärt

„Arved on tõusnud vähemalt neli korda,“ kinnitas Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiver. „Samal ajal on meil kriisikodu rahastamiseks ette nähtud täpselt sama summa nagu alates 2018. aasta lepingutega on olnud. Seepärast olemegi hakanud mõtlema, et peame asutuse ilmselt järgmisel aastal sulgema.“ Kuigi enamik vägivallast juhtub just peredes ja naiste vastu, pole riik kriisikodule vajalikku lisaraha andnud.

Tallinna Naiste Kriisikodu mõtleb raske südamega asutuse võimalikule sulgemisele, kuna riigi toetus pole 2018. aastast alates kriimu võrragi suurenenud. Küll aga on kasvanud kohtade arv kriisikodus, kommunaalkuludest rääkimata.

„Arved on tõusnud vähemalt neli korda,“ kinnitas Tallinna Naiste Kriisikodu juhataja Inga Mikiver. „Samal ajal on meil kriisikodu rahastamiseks ette nähtud täpselt sama summa nagu alates 2018. aasta lepingutega on olnud. Seepärast olemegi hakanud mõtlema, et peame asutuse ilmselt järgmise aasta sügisel sulgema. See on raske otsus, aga kui toetust ei suurendata, siis ei jää meil midagi muud enam üle. Enamik siin töötavatest inimestest on juba sellises vanuses, et tahaksid oma töö nii 20 aastat nooremale põlvkonnale üle anda. Aga praeguses olukorras peame mõtlema hoopis võimalusele, et me ei saa enam edasi tegutseda ja peame asutuse sulgema.“

Kriisikodu juhataja on teisalt väga tänulik Tallinna linnale, kes on andnud kriisikodule kasutamiseks ruumid täiesti tasuta. „See on olnud suur abi,“ kinnitas Mikiver. „Aga meil on vaja ka riigi lisatuge.“

Kriisikodu juhataja sõnul on vahepealsetel aastatel 14-le majutuskohale veel 8 juurde tekkinud. Riigi rahastus on aga endiselt sama väike. Samal ajal on vajadus naiste varjupaikade ja kriisikeskuste järele endiselt kõrge. Möödunud aastal registreeritud vägivallajuhtudest olid 52% just perekonnas aset leidnud. Kokku registreeriti selliseid juhtumeid 3760. Kannatajatest ligi kaheksakümmend protsenti ehk neli viiendikku olid naised, toimepanijatest aga 84% ehk üle nelja viiendiku mehed. Selliste kuritegude ohvritele on vaja just kohta, kust kaitset ja tuge leida.

Kuhu kadus 168 000 eurot?

Kuigi naiste varjupaigad on end juba aastaid vaid ühe miljoni euroga ära elatanud, siis paistab paberitelt, nagu riigi toetus järgmisel aastal hoopis kasvaks. Nimelt on naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvritele suunatud teenuste ülal pidamiseks järgmisel aastal ette nähtud 1 649 420 eurot. Asjasse süvenedes selgub aga, et käesolevast rahast vaid 1 218 105 läheb naiste tugikeskustele. Sellest 1 168 000 eurot moodustab baasrahastus, mille juurde tulevad veel lisavahendid 50 105 euro ulatuses.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhi Eha Reitelmanni sõnul on üllatav, et naiste tugikeskustele ette nähtud baaskulude summaks on 1 168 000 eurot. „Me oleme kogu aeg teadnud, et baaskulude summa on täpselt üks miljon nagu see on olnud 2019. aastast saadik. Vähemalt 10 piirkonna tugikeskustega on järgmiseks aastaks lepinguid pikendatud just selliste summade piires. Lisarahast on lubatud rääkida järgmise aasta alguses, aga kui suur see täpselt saab olema, me kindlalt ei tea. Nüüd siis kuuleme ajakirjanikult, et see olevat kokku 218 tuhat eurot, aga seni on avalikult räägitud 50 tuhandest.“

Ka Mikiver kinnitas, et neil on riikliku rahastuse osas sõlmitud täpselt samasugused lepingud nagu igal aastal – juurde pole tulnud aga midagi. „Kuna kulud kasvavad, siis on võimalik kokku hoida ainult tööjõu ja palkade pealt,“ nentis Mikiver. „Palku ei saa aga igavesti alandada. Meil on ametis väga head spetsialistid ning nende töö on emotsionaalselt väga raske.“

Ligi neljandik teenuste rahast läheb ametkondadele

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kommunikatsiooninõuniku Kristina Kuke sõnul on praegu naiste tugiteenustega sõlmitud lepingud tõepoolest samas summas, nagu see on olnud alates 2019. aastast saadik. See tähendab, et lepingud on sõlmitud ligemale miljoni euro piires. Naiste tugiteenuste pakkujad on hämmingus, sest kadunud on neile mõeldud enam kui 160 000 eurot. Kukk kinnitab, et, teenusepakkujatele on teada antud võimalikest muudatustest rahastuses tavaliselt siis, kui eelarve saab kinnitatud. „SKA poolt on 5. detsembril läinud kõikidele lepingupartneritele kiri, milles märgitakse, et kui riigieelarve saab kinnitatud, siis saame aasta alguses teha lepingutes eelarvelisi muudatusi,“ rääkis Kukk.

Samas ei teadnud Naiste Varjupaikade Liidu juht Eha Reitelmann lisaraha täit suurust, tema sõnul on avalikult räägitud seni vaid 50 000 euro suurusest lisarahast. „See summa on kirjas ohvriabi seaduse seletuskirjas, samuti räägiti sellest Riigikogu instungil,“ ütles Reitelmann.

Lisaks naiste varjupaikade rahastamisele läheb naistevastase ja perevägivalla ohvrite teenuste rahast 130 000 eurot prostitutsiooni kaasatute abiks. Ülejäänud 344 662 eurot moodustavad kaudkulud, mis olevat riigi sõnul vajalikud teenuse kui sellise ülal pidamiseks. „Lisaks otsekuludele on eelarves ette nähtud vahendid ka kaudkulude katteks,“ rääkis Kukk. „Kaudkulud tulevad SKA üldistest tegevuskuludest ja TEHIKu tegevuskuludest. Arvestatud on nii ohvriabi osakonna töötajate kui ka SKA tugiteenustega seotud töötajate palga ja majanduskuludega, lisaks veel Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) kuludega.“

IT kulud tugiteenuste pakkujatele uudiseks

Küsimuse peale, kes täpselt mille jaoks raha saab, vastab Kukk, et „kaudkulude suurus sõltub nende kulude jaotamise reeglite kokkuleppest kõigi asutuse poolt osutavate teenuste vahel asutuse sees.“ Seevastu TEHIK tagavat naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenusele toimimiseks IKT toe. „Sealhulgas sotsiaalkindlustuse infosüsteemis SKAIS-is nimetatud e-teenuse ülalpidamise, teenusega seotud töötajate IT töökohtad ja teised IKT teenused, mis on vajalikud antud teenuste toimimiseks,“ rääkis Kukk.

Võttes, et selle aasta 3. kvartali keskmine palk on koos maksudega 2246,5 eurot kuus, mis tähendaks 26958 eurot aastas, siis makstakse otseselt teenuse osutamisega tegelemise kõrval kinni ka 10 Eesti keskmise palga jagu SKA ja TEHIKu ametnike tööd. SKA ei nõustu aga sellega, et kaudkuludeks loetav raha läheb lihtsalt palkadena ametnike taskusse. „See on mõeldud teenuse üldiseks käigushoidmiseks,“ kinnitas Kukk.

„Naiste tugikeskustega tegelevad regulaarselt kaks SKA ametnikku. See, et teenuse käigushoidmisega on SKA-l  seotud nii suured kulud, sh IT kulud on meile uudis. Tugikeskused nimelt ei pääse riiklikele infosüsteemidele ligi ja ei esita sinna oma andmeid,” rääkis Eha Reitelmann.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo nentis aga, et riigi rahakott ongi paraku piiratud. Samas leidis ta, et ehkki rahastust pole enam võimalik suurendada, siis on tema kabinet varjupaikade juhatajatele avatud. „Kui varjupaikadel on mure, kuidas toime tulla, siis soovitan tulla minu kui sotsiaalkaitseministri jutule,“ ütles sotsiaalkaitseminister. „Soovime kuulata ära tegelikud murekohad ja otsida neile lahendusi.“

Samal ajal, kui varjupaigad siplevad rahapuuduses, kinnitavad spetsialistid, et naistevastase vägivalla aktid leiavad Eestis aset igapäevaselt. Loodetavasti jõuavad need 218 105 eurot, mis on naiste tugiteenuste tavapärasele rahastamisele lisandunud, järgmisel aastal ka õigetesse kohtadesse.

Kommentaarid (8)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Maarika meltsas
16. jaan. 2023 13:21
Ma ei soovi et naiste Kriisikodu kinni pannakse ma olen ise vägivalla ohver et soovin varjupaika
Harrien
27. dets. 2022 21:52
Pekstud naiste varjupaikade sobivust tuleks hinnata kulutõhususe põhimõttel. Nimelt jagada kogukulud kundede viibitud päevade arvuga ja saadud päeva omahinda võrrelda näituseks diakoonia haigla (olgu siis pealegi, et lausa haigla) päeva omahinnaga. Pelgan, et varjupaiga kulud per päev on suuremad. Siis on asi küll viltu. Või äkki ei jätku pekstud naisi?
Miks peab olema üldse Varjupaikade Liit Naistele eraldi Kriisikodudest ja kus on Meeste Kriisikodud ja ....Liit ?
27. dets. 2022 19:39
Palju neid Naiste Kriisikodusid on siis vabariigis? Meil tundub olema liigitamine - naistel on kriis suhetes aga meestel ei ole ? Naised vajavad tugikeskust ja ööbimiskohta, mehed on aga töötud BOMZ? ja neile on tänav või leitakse ööbimiskoht... Panete tähele , naised peavad olema meestega võrdsed aga on meestest 1 sammu võrra ees ja mehed on pidevas süüdistuses .... Selline käsitlus on haigele ühiskonnale omane.
njah
28. dets. 2022 00:11
huvitav tähelepanek sul, et hädas naistes nähakse tugikeskuse klienti, hädas meestes nähakse aga töötuid bomze.
to njah
28. dets. 2022 11:57
vaata, seal oli lisatud märk - ? Kui nüüd loed , saad aru, mitte ei võrreldud, vaid kas tegu on meestega antud klassi arvates ja neile pakutavat pole või need juhused on nii mehised , et polegi vaja käsitleda? Neid juhuseid ei käsitleta meedias aga loe politsei krimi teateid ja näed, kuidas on ka omavoli naistel meeste üle ja isegi kus mees peaks koos lastega lahkuma.
Muidugi kasvatab reff popuplaarsust
27. dets. 2022 18:02
Eestlased on paras sado-maso rahvas, rumalusega seda enam välja ei vabanda. Eestlasele meeldib see, mis praegu toimub. Kevadest kehtestab reform e-valimiste abil kõige puhtakujulisema diktatuuri (eesti200, sotsid ja reff - seda ei saa kuidagi teisiti nimetada). Nii et meeldib see ajupestud eestlasele täpselt nõndasamuti kui ajupestud venelase kremli diktatuur. Vahet ei ole.
Eluvaatleja
27. dets. 2022 12:06
Ja Reformierakond ikka kasvatab populaarsust .Kaua veel ? Inimesed lõpetage Refi poolt hääletamine.
Maeru kõrts
27. dets. 2022 10:31
Eha Reitelmann on tuntud tegelane juba Vasalemma sovhoosi aegadest ja eriti riigimajandis põllumajandusreformi läbiviimisest. Ka omaaegse Keila valla volikogus ja valitsuses ligi olnutele on ta värvika suunamudijana ja mitte ainult sellena meelde jäänud. Peaaegu nagu Aino Kiiver. T