"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Sotsioloog Juhan Kivirähk: Kriisi ajal hakkab ühiskonna kihistumine jälle suurenema, inimesed taluvad suurt ebaõiglust (3)
30. detsember 2022
Juhan Kivirähk Foto Albert Truuväärt

“Oli üks keeruline aasta, suure sõja alguse aasta,” sotsioloog Juhan Kivirähk. “See jättis jälje kogu ühiskonnale. Ma usun, et kõik üritavad sellest aastast midagi õppida ja tasapisi leitakse ka lahendusi, mis meid kriisidest välja viivad. Aga seda saab teha kogu ühiskonna osavõtul, mitte ainult üksikute valitsusliikmete tarkusest lähtudes. Mul on kahju, et valitsus kuulab üha vähem rahvast.”

Kivirähk ütles, et enam on kannatada saanud need, kes on tähelepanu alt välja jäänud ja vaikselt kannatanud. “Nii üksikinimesed kui ka meie ettevõtted,” rääkis ta. “Suurettevõtjad näiteks kurdavad, et teistes Euroopa riikides aidatakse oma ettevõtteid, Eestis aga mitte. Ühisel turul tekivad niimoodi kohe probleemid konkurentsivõimega. Mis puutub üksikinimesi, siis eks tasapisi on neid otsuseid tehtud, et aidata raksustest üle saada, oleme aidanud ka pagulasi. Eesti on olnud muidugi väga eesrindlik Ukraina aitaja. Nii riigi kui vabakonna poolt. Kodanikuühendused, kes Ukrainat aiatavad, on olnud erakordselt tublid ja tavalised inimesed, kes  on teinud palju vabatahtlikke annetusi niisamuti.”

Kivirähki sõnul hakkab sellise kriisi ajal ühiskonna kihistumine jälle suurenema. “Solidaarsus hakkab kaduma, kui vaadata riigiasutuste  või haigekassa suuri preemiaid. Inimesed taluvad suurt ebaõiglust. Pensionid sellises tempos ei kasva,” lausus ta.

Kivirähk ütles, et energeetikasektoril, eriti taastuvenergia tootjatel läheb küll hästi nii suurte hindade puhul. “Taastuvenergiale makstakse veel toetusigi peale. Me näeme, kuidas ebavõrdsus kasvab,” märkis ta.  

Riigijuhtimise kvaliteet jätab soovida

Kivirähki sõnul näitab see ka, et riigijuhtimise kvaliteet jätab soovida. “Ega see niisugusel kriisiajal paugupealt ei parane ega muutu selliseks, nagu me ootaksime,” rääkis ta. “Riigijuhtimine on meil käinud ikka rohkem reaktiivselt, mitte proaktiivselt. Reageeritakse probleemidele ja üritatakse siis midagi lappida, aga sellist kaugeleulatuvat vaadet ju enamasti ei ole.”

Kivirähki sõnul on valitsuse koduleheküljel neid arengu- strateegiaid ja kontseptsioone küll lademetes, aga ei ole märata, et nendest ka juhindutakse. “

Neid ellu ei viida,” tõdes ta. “Kõige kõrgem dokument on meie riigis ikka koalitsioonileping, mida üritatakse nui neljaks ellu viia. Aga ei mõelda selle peale, mida ühes valdkonnas tehtavad muudatused toovad igal pool mujal endaga kaasa. Unustatakse see, et ühiskond on väga keeruline süsteem.”

Kivirähki sõnul ei osatagi tihtilugu ette näha, mis need muudatused endaga üldiselt kaasa võivad tuua. “Võtame kas või peretoetused,” lausus ta. “Üks asi on see, et need on niivõrd ebavõrdsed kahe ja kolme lapse puhul. Aga kuidas neid lapsi siis üldse jagada? Meil on tohutult palju kärgperesid ja mitteametlikke peresid. Mismoodi seda peretoetuste asja korraldama kavatsetakse hakata, see on veel paras mõistatus. See on ka presidendile andnud juurdlemiseks ainet.”

Toimetulekust tekkivaid pingeid on raskel ajal alati

Kivirähk ütles, et niisugused asjad toovad ka ühiskonda lisapingeid. “Toimetulekust tekkivaid pingeid on raskel ajal alati,” rääkis ta. “Nüüd lisanduvad neile ka Ukraina sõja tõttu tekkivad pinged. On asutud haridussüsteemi eestikeelseks muutma. Siinkohal peab ütlema, et ega keel iseenesest ei ole ju kuritegelik, kuritegelik on režiim, mis sõda alustas. Paljud Ukraina põgenikud räägivad ju ka vene keelt.  Mulle jäi küll haridusminister Lukase sõnavõtust mulje, et venekeelsed inimesed peavad meie haridussüsteemis ka vabal hetkel omavahel ainult eesti keeles suhtlema hakkama. See on minu hinnangul küll natukene üle võlli. Peab ikka arvestama, et juba Eestis sündinudki vene keelt rääkivad inimesed on paljud Eesti kodanikud, mitte aga Venemaa kodanikud, kes peaksid Putini tegude eest vastutama.”

Samas lausus sotsioloog, et see veel tema arvates eriti meie eri emakeelega inimeste vahel pingeid ei too. “Eks venekeelsed inimesed saavad ju probleemist aru ja neid pole ju siin kolmekümne aasta jooksul just lausa siidkinnastes koheldud. Aga peab vaatama, et kiirelt forsseeritud eesti keelele üleminek ei looks inimeste vahel lisapingeid. Tuleb ikka aru anda, et kooli eesmärk on anda inimestele teadmisi, mitte ainult keelt õpetada,” sõnas ta.

Kivirähk ütles, et ilmselt on meil vaja hakata tegelema ka regionaalpoliitikaga. “Nii majanduslikud kui kultuurilised probleemid on ka väikeses Eestis üsna erinevad,” rääkis ta. “Ja igal pool peaksid olema oma lahendused. See, mis sobib Tartus, Võrus või Pärnus, ei sobi Tallinnas ning see, mis sobib Tallinnas, ei pruugi olla tulemuslik Ida-Virumaal.  Ma ei taha öelda, et pole üldse vaja radikaalsemaid otsuseid ja isegi teatavat sundi, aga alati peab silmas pidama, mis töötab, mis mitte. Potjomkini küla ei ole mõtet ehitada. Vaja on lahendada tegelikke probleeme. Tuleb arvestada kohalikke olusid , mitte kõiki piirkondi ühe lauaga lüüa. See regionnide eripäraga arvestamine olekski meie puhul kaugele vaatav ja ühiskonna vajadusi arvestav perspektiiv. Aga paistab, et valitsuse tegutsemisloogika on selline, et võtame vastu mingi otsuse, anname raha ja küll siis asjad juhtuvad. Aga tegelikult ei juhtu. Selleks, et soovitud tulemus saada, peab ikka midagi tegema ka selle rahaga.”

Kivirähk sõnas, et riik koosneb ikka riigiaparaadist ja kohalikest omavalitsusest. “Aga nendevaheline koostöö on praegu silmnähtavalt puudulik,” lausus ta.

“Kokkuvõttes võib möödunud aasta kohta siiski öelda, et Eesti jaoks pole ta olnud taasiseseisvumise aja kõige hullem, aga rahvusvahelises plaanis on olukord teine, sest sellist sõda pole meil Euroopas peale Teise maailmasõja lõppu veel olnud.”  

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Aleksandr
1. jaan. 2023 21:39
Kihistab? Järelikult Juhan Kivirähk oma töö tublisti tegi! Tänud! (kui ma saaks medalid jagama...)
tulemus
31. dets. 2022 16:00
https://www.delfi.ee/artikkel/120121052/iisraelis-tuli-voimule-paremaarmuslik-valitsus-meeleavaldajad-see-on-piibellik-katastroof h t tp s://pealinn.ee/2022/12/02/timmermans-putin-soovib-euroopas-voimule-aarmusparempoolseid/
paljude moto
29. dets. 2022 20:07
Kui see on kriis, siis sellises kriisis tahaksingi elada!