"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
ära lase ilutulestikku Rängemad õnnetused jätavad käest ilma ning tekitavad näo- ja silmavigastusi (0)
31. detsember 2022
Kui ennast saab ohutusreeglite täpse järgimisega veel kaitsta, siis meie ühine keskkond saab saluudi laskmisega igatahes kahjustada Albert Truuväärt

„Nii säästame loomi ja inimesi mürasaastest, hoolime oma keskkonnast ning hoiame ära pürotehnika tõttu tekkida võivaid õnnetusi,“ rääkis päästeameti kommunikatsiooninõunik Berit-Helena Lamp põhjustest, miks ilutulestiku tegemisest loobuda. „Kui aga teisiti ei saa, siis tuleb ohutus seada esikohale.“

Aastavahetuse saluut tekitab ohtlikke olukordi nii purjakil seltskondades kui ülemeelikuks läinud laste kampades. „Ilutulestikurakettidega seotud õnnetused on reeglina seotud põletustega, liikudes meie erakorralise meditsiini keskusest edasi regionaalhaiglasse,“ rääkis Ida-Tallinna keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Ene Veiksaar. „Kõige suurem mure on aastavahetustel seotud alati purjutamisega, mis toob EMOle lisakoormuse.“

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse vanemarsti dr Kristiina Põllu sõnul on ilutulestik ilma igasuguste kahtlusteta ohtlik. „Sõltub aastast, kuid üldjuhul pöördub Regionaalhaigla EMO-sse ca 5-6 patsienti,“ rääkis Põld.

Ehkki õnnetused on enamasti kergemat laadi, siis esineb ka hirmsamaid juhtumeid. „Kõige hullemad on olnud erinevad käe osade amputatsioonid ning näo- ja silmavigastused,“ rääkis arst. „Õnnetused tekivad enamasti ilutulestiku vale käitlemise tagajärjel.“

Ka päästeameti sõnul toob aastavahetus päästjatele iga-aastaselt hulganisti väljakutseid – eeskätt just ilutulestiku kasutamisega toimunud õnnetuste tõttu. Näiteks on pürotehnikast süttinud põlema prügikaste. Seepärast leiavad ka päästjad, et kõige ohutum on ilutulestikku ülepea mitte teha. „Nii säästame loomi ja inimesi mürasaastest, hoolime oma keskkonnast ning hoiame ära pürotehnika tõttu tekkida võivaid õnnetusi,“ rääkis päästeameti kommunikatsiooninõunik Berit-Helena Lamp. „Kui aga teisiti ei saa, siis tuleb ohutus seada esikohale.“

Paljudes Euroopa Liidu riikides on pürotehniliste toodete kasutamine ka rangelt piiratud. Saksamaal on selliste kaupade müük tavalistele tarbijatele lubatud vaid 29.–31. detsembril. Inglismaal on avalikes kohtades, nagu tänavad, teed ja pargid, ilutulestiku kasutamine ülepea keelatud. Soomes ei tohi rakette eraisikutele müüa 1. kuni 26. detsembrini ning ka Eestis kehtis 2010. aastani keeld müüa teatud kategooria pürotehnilisi tooteid 1. novembrist kuni 26. detsembrini.

Swedbanki ja Turu-uuringute värske küsitluse järgi peab lausa 40 protsenti eestimaalasi ilutulestikule raha kulutamist mõttetuks. Suurem osa suhtub aastavahetuse ilutulestikku aga negatiivselt, sest peab seda mõttetuks kuluks ja loomadele-loodusele kahjulikuks. Kui keskkonnakahjusid tõid uuringus sagedamini põhjusena esile 16–29-aastased ja kõrgharitud, siis loomade heaolu oli sagedamini südamel üle 65-aastastel. 23% vastanuid tunnistas, et ilutulestiku laskmine jätab neid ükskõikseks.

Kõigest 5% elanikke märkis, et peab ilutulestikku väga oluliseks ja kulutab sellele nii palju raha, kui soovib. Lisaks arvas 8%, et sooviks küll ilutulestikule kulutada, kuid selleks napib raha. 11% ostab ilutulestikku aga juhul, kui selleks jääb raha muudest kulutustest üle. 1% vastanuid tunnistas, et tunneb survet osta aastavahetuseks ilutulestikku.

Ka Tallinn on tänavu aastavahetuse ilutulestikust loobunud, pakkudes inimestele selle asemel uhket valgusetendust. Lisaks kokkuhoiule aitab see kaitsta nii koduloomi, loomaaia asukaid kui ka linnalooduses elavaid liike. Seepärast kutsub Tallinn kõiki üles loobuma ka eraviisilisest ilutulestikust, soovitades selle asemel teha annetuse mõnele loomadega tegelevale organisatsioonile.

Reostab keskkonda ja hirmutab sõjapõgenikke

Kui ennast saab ohutusreeglite täpse järgimisega veel kaitsta, siis meie ühine keskkond saab saluudi laskmisega igatahes kahjustada. Samuti paljud loomad ja ka lahingutegevusest traumeeritud sõjapõgenikud.

„Ilutulestikust tekib peamiselt tolmureostus,“ rääkis Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Lisaks paiskub õhku mitmesuguseid gaase. Samuti mitmete metallide, näiteks liitiumi, kaltsiumi, naatriumi, strontsiumi ja teiste oksiidid ja hüdroksiidid.“

Vakra sõnul need pürotehniliste ainete jäägid, mis pinnasesse filtreeruvad, keskkonnale midagi head ei tee. Seepärast tuleks need pärast ilutulestiku laskmist maast kiiresti ära koristada.

„Kuigi osad õhku paiskunud gaasid on otseselt toksilised, siis on nende kogused ka suurte ilutulestike puhul imeväikesed,“ rääkis Vakra. Arvestades aga ilutulestikuraketi lühikest eluiga, siis on selle mõju keskkonnaameti peadirektori sõnul loodusele üsna suur. „Kõik papist või plastist kestad, mis ilutulestikust järgi jäävad, on olmeprügi, mida ei saa ümber töödelda,“ rääkis Vakra. „Lisaks õhku paisatud saastele lisandub sellele ka materjalide kaevandamise, töötlemise ja transpordiga kaasnev mõju.“

Keskkonnaameti peadirektori sõnul peaks sel aastal arvestama ka inimestega, kes on saabunud meie riiki sõja eest varju otsima. „Nende jaoks ei pruugi paugutamise ning valgusefektidega seonduvad emotsioonid olla positiivsed,“ nentis Vakra.

Ka võib ilutulestik põhjustada paanikat nii loomade kui lindude hulgas. „Näiteks võivad öösel looduses magavad linnud ilutulestiku müra tõttu hirmunult õhku tõusta. Ka loomad võivad jooksu pista, kuid paanikas nad ei orienteeru ning õnnetused on kiired juhtuma,“ tõdes Vakra.

Lisaks võivad ilutulestikuga kaasas käiv müra ja valgusefektid põhjustada stressi ja paanikat ka lemmikloomade seas. „Kui on teada, et paugutamine hirmutab suurt õuekoera, siis ei tasu teda selleks ajaks üksi välja jätta,“ pani Vakra kõigile loomapidajatele südamele. „Paanikas loom võib minema joosta või endale viga teha. Ruumis oleva perelemmiku stressi saab vähendada näiteks uste ja akende kinni hoidmise ja akendele kardinate ette tõmbamisega.“

Ka loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuht Farištamo Eller nentis, et ilutulestik põhjustab kannatusi nii lemmikutele kui metsloomadele, samuti mitmetele kaaskodanikele. Ka varjupaikadesse sattuvat sel ajal rohkem loomi kui tavaliselt ning linnud pagevad hirmunult lennates laiali. Kõik ei oskagi enam oma kodupaika tagasi tulla.

„Tundide viisi lennates kaotavad linnud väga palju energiat,“ nentis Eller. „Energiavaru pole talvel aga lihtne taastada, sest süüa on vähe ja lume alt on seda veelgi keerulisem kätte saada. Seetõttu osa linde ilutulestikku üle ei elagi.“

Lastele tuleb õpetada õigeid võtteid

Pürotehniku ja ilutulestiku eksperdi Kalle Tüüri sõnul on saluudi tegemise puhul esmatähtis ohutusjuhendit lugeda ja sellest täpselt kinni pidada. Nii peaksid ka õnnetused olema välistatud. „Tooted ju ise ohtlikud ei ole,“ kinnitas Tüür. „Nende tegemisel järgitakse EU direktiive ning ohtlike ainete kogused on viidud miinimumini.“

Eksperdi sõnul on kõige olulisem meeles pidada, et ilutulestikku süüdates ei tohi mingil tingimusel toote kohale kummarduda.

„Selline tegevus on eluohtlik,“ kinnitas pürotehnik. Tema sõnul tekivad õnnetused enamasti ikkagi siis, kui mängus on alkohol ja ollakse ettevaatamatud või hakatakse nii-öelda vägitükke tegema. Laste puhul ka kõikvõimaliku lollitamise tagajärjel.

„Lapsevanemad võiksid lasta oma lastel järelvalve all ka süütenööri süütamist proovida,“ rääkis Tüür. Nii näiteks ei tohiks nööri kindlasti keskelt süüdata. Eksperdi sõnul on aga inimesi, kes juba 25-aastaseks kasvanud, aga ei oska ikka veel nööri korralikult põlema panna.

„Mina olen oma lastele selliseid kasvatuslikke „õppusi“ korraldanud,“ kinnitas pürotehnika ekspert. Samamoodi saab tema sõnul ilutulestikuga harjutada ka koeri.

„Kui koerakutsikas esimest korda saluuti kuuleb, siis loomulikult mõjub see talle hirmutavalt,“ rääkis Tüür. „Aga ka koera saab treenida. Alguses, alles kutsikana harjutad teda väikeste sisinate ja susinatega. Hiljem juba paugukatega ja siis ka rakettidega.“

Ekspert meenutas, et kui ta esimest korda ilutulestiku süütamist kutsikast peast oma koerale näitas, siis sai looma kõrvale maha kükitatud ja teda kõvasti kallistatud. „Tundsin küll, kuidas ta süda kõvasti peksma hakkas. Rahustasin teda,“ rääkis Tüür. „Nüüd vaatame ilutulestikku aga üheskoos ja mingeid probleeme pole. Ehk võiksid isegi koertekoolid sellise harjutamisega tegeleda.

10 nõuannet: kui teed ilutulestikku, siis ohutult!

Peagi saabuva aastavahetuse valguses paneb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) südamele, et enne ilutulestiku tegemist tasuks mõelda, kas see on ilmtingimata vajalik. Kui otsustad siiski ilutulestikku teha, siis jäta meelde ja järgi 10 peamist ohutusreeglit:

  • pürotehnikat tohib kasutada üksnes kaine peaga;
  • loe toote kasutusjuhendit ja käitu vastavalt sellele;
  • vali ilutulestikuks õige aeg ja koht (pea kinni öörahust! Öörahu järgimise erandid on ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit);
  • arvesta teistega – nii inimeste kui ka loomadega ning taga nende ohutus, kes ilutulestikku kardavad;
  • toesta toode korralikult;
  • ära kummardu toote kohale hetkekski;
  • hoia ohutusse kaugusesse (info toote pakendil);
  • kui toode ei sütti, oota 10-15 minutit, enne kui sellele lähened;
  • kui väljas on tugev tuul, jäta ilutulestik ära;
  • ära jäta tekkinud prügi vedelema!

Teinemaa lisab, et peamisteks õnnetuste põhjusteks on hooletus, ettevaatamatus, alkoholijoove ja oskamatus pürotehnilise tootega ümber käia, näiteks jäetakse toode toestamata. Toestamata toode võib ümber kukkuda ja seab seeläbi ohtu ümbritsevad inimesed ja hooned. Enne ilutulestiku tegemist mõtle, kas ilutulestiku tegemine on ilmtingimata vajalik. Kui otsustad siiski ilutulestikku teha, siis tee seda ohutult!

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.