"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Justiitsministeerium 2023. aasta alguses jõustub rida olulisi muudatusi (0)
01. jaanuar 2023
Ilja Matusihis

Jaanuarist 2023 jõustub mitu olulise mõjuga muudatust, mis tulenevad justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktidest. Uuest aastast muutub lapse elatise sissenõudmine tõhusamaks, vanglateenistuse juhtimisstruktuur täieneb ning avalik-õiguslikud asutused saavad taas esitada nõudeid enda poolt valitud kohtutäiturile.

„Möödunud aasta oli justiitsministeeriumis väga toimekas. Seoses valitsuse vahetumisega tuli asuda tööle uue valitsuse poolt seatud eesmärkidega, kuid samas jätkata ka juba varasemalt töös olnud teemadega. Mitmed aasta jooksul välja töötatud eelnõud on praeguseks vastu võetud, osad on veel menetluses ja jõustuvad 2023. aasta jooksul,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson- Järg ja lisas: „2022. aastal tegelesime aktiivselt kogu õiguskaare digiteerimisega, et muuta tööprotsessid kiiremaks ja sujuvamaks. Õnnestus käiku anda kättetoimetamisportaal, et tähitud kirjad võiksid jääda minevikku. Lisaks käivitasime päringusüsteemi lastega töötavate isikute tausta kontrollimiseks. Laste kaitsmiseks tõusis ka seksuaalse enesemääramise eapiir seniselt 14 aastalt 16-le, mis oli pikka aega murekohaks. Veel on oluline välja tuua äriregistri tasude kaotamine 2022. aasta oktoobrist, mis tähendab, et äriregistri info on nüüd kõigile kättesaadav ja muudab meie ärikeskkonda läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg võttes kokku seni tehtut.

Jooksva elatise täitmine muutub tõhusamaks. 1. jaanuarist jõustuvad sätted, millega kohustatakse kohtutäitureid võtma sundtäitmisele ka jooksva elatise nõudeid. Uus kord loob senisest suuremad eeldused selleks, et laps saab äraelamiseks vajalikud vahendid kätte igakuiselt ja korrapäraselt. Samuti välistatakse edaspidi olukord, kus võlgnik küll täidab elatise perioodilise tasumise kohustust täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele rakendab kohtutäitur rangeid meetmeid, näiteks arestib varasema võlgnevuse katteks eluasemelaenu makseid. Kehtestatakse põhimõte, et elatisnõude sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine on lubatud üksnes siis, kui sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue.

Riik hakkab osaliselt finantseerima lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlusi. Kui on algatatud täitemenetlus lapse perioodilise elatise sissenõudmiseks ning kohtutäituril ei õnnestu selle menetluse finantseerimiseks saada raha võlgnikult, hakkab riik alates 2023. aastast selliseid menetlusi osaliselt finantseerima. Eesmärgiks on tagada, et lapse elatise nõuete täitmine toimiks korrapäraselt ja efektiivselt.

Avalik-õiguslikud asutused saavad taas esitada enda nõudeid enda poolt valitud kohtutäituritele. 1. jaanuarist jõustuv muudatus loob avaliku võimu kandja nõuete jagamisele sama turuloogika, mis on seni kehtinud vaid eranõuete puhul, st sissenõudja valib kohtutäituri, kellega tal on positiivne kliendikogemus ning kellelt on oodata tõsist panust nõuete täitmisel.

Muutub vanglateenistuse juhtimisstruktuur. Kriminaalhoolduse valdkonda, mille eest varem vastutasid vanglate direktorid, juhitakse edaspidi eraldiseisvalt. Kriminaalhooldusdirektori otsingud on käimas. Vanglate juhtkonna koosseis ning ülesanded muutuvad, vangladirektorite asetäitjate arv väheneb seniselt kolmelt ühele ning korrastatakse ka muude struktuuriüksuste juhtimist. Olulise uuendusena on uuest aastat võimalik esmakordselt vanglateenistuses töötada teatud ametikohtadel ka liikumisraskustega inimestel, kandideerimine Tallinna vangla pääsla töötaja ja videovalve operaatori ametikohale on käimas.

Vanglatega seonduvalt jõustuvad uuel aastal ka täitmisplaani muudatused, millega korrastatakse kinnipeetavate paiknemist vanglates. Näiteks hakkavad edaspidi Jõgevamaa ja Viljandimaa elanikud kandma neile mõistetud vangistust Tartu vanglas. Samuti naasevad Tartu vanglas sõltuvusrehabilitatsiooni programmi läbinud kinnipeetavad  oma elukohajärgsesse vanglasse. Lisaks jätkub Riigikogus eelnõu menetlus, millega antakse kinnipeetavate tervishoiuteenuse korraldamine ja rahastamine üle sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse, täpsemalt Tervisekassa korraldada.

Lastega töötamise piirangu kontrolli tuleb alates uuest aastas teha regulaarselt vähemalt korra aastas.Kontrolli tegemise kohustus on lastega töötamist võimaldaval isikul või selleks tegevusloa andjal, regulaarse kontrollimise kohustus aga tööandjal või teisel lastega töötamist võimaldaval isikul, näiteks praktikapakkujal, vabatahtlike koordineerijal vmt. Lastega töötamise piirang võimaldab tagada, et lastega kokku puutuvatele kutsealadele ei pääseks töötama inimesed, keda on karistatud või kes on sundravile määratud näiteks inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude või prostitutsiooni ja lastepornoga seotud kuritegude eest. Eesmärk on kaitsta lapsi väärkohtlemise eest lasteaedades, koolides, trennides, huviringides, laagrites, kokkupuutel lastekaitsetöötajaga ja muudes taolistes kohtades.

Tõuseb toetus represseeritule, represseerituga võrdsustatud isikule ning Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikule senise 230 euro asemel 292 eurole aastas.  Represseeritute toetuse eesmärgiks on toetada ja austada nõukogude okupatsiooni tõttu kõige enam kannatanuid.

„Justiitsministeeriumi südameasjaks on olnud okupatsiooni tagajärgede ja okupatsiooni tõttu enim kannatanutega tegelemine. Mul on hea meel, et praegusel kiire hinnatõusu ajal õnnestus suurendada represseeritute toetust ja sellega ühtlasi neile inimestele riigi poolt austust avaldada. 2023. aastal saab alguse veel üks oluline ettevõtmine – Eesti Mälu Instituut asub ministeeriumi rahalisel toel Merekindlusesse loodavat kommunismiohvrite muuseumi ekspositsiooni ette valmistama. Muuseum valmib lõplikult mõne aasta jooksul. Riigikogu menetluses on ka eelnõu, mis võimaldab vabastada Eesti okupatsiooni toetavatest monumentidest ja võimusümbolitest, mis loodetavasti 2023. aastal jõustub ja oma mõju avaldab,“ selgitas justiitsminister.

Uue aasta esimeses pooles jõustuvad lisaks järgmised olulised muudatused:

1. veebruaril jõustuvad seadusemuudatused, mis reguleerivad äriühingute piiriülest liikumist. Seni on võimalik olnud äriühingute piiriülene ühinemine, kuid nüüd lisatakse seadusesse uute võimalustena ka piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. See avardab äriühingu tegutsemise võimalusi Euroopa Liidu ühtsel siseturul. Lisaks soodustab see majanduskasvu ja konkurentsi. Samal ajal muutub rangemaks kontroll piiriülese liikumise tingimuste üle. Näiteks ei ole see võimalik, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus. Lisaks täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel.

Veebruarist jõustuvad uus äriregistri seadus ja äriseadustiku muudatused, mille eesmärk on parandada majandusaasta aruannete esitamise distsipliini ja luua ettevõtjatele e-äriregistrisse uued võimalused. Õigeaegselt esitatud majandusaasta aruanded võimaldavad hinnata ettevõtte elujõulisust nii partneritel kui ka võlausaldajatel,  mis on oluline ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks. Seadus annab registripidajale uued vahendid aruandlusdistsipliini parandamiseks. Samuti kaotatakse osaühingu asutamisel miinimumkapitali nõue, mis ühelt poolt suunab senisest enam läbi mõtlema loodava ettevõtte äriplaani, samas annab turuosalistele osaühingu kohta olulist infot.

Veebruarist jõustuvad korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavad seadusemuudatused. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Muudatused loovad omavalitsustele võimaluse korteriühistutes erinevate inimeste vahel tekkinud vaidlusi kohtuväliselt lahendada, mis on inimeste jaoks palju kiirem ja odavam. Rangemaks muutuvad korteriomandite loomise ja jagamise tingimused, hüpoteegi muutmine aga lihtsamaks ja odavamaks. Muudatustega soodustatakse seda, et korteriühistu kasutaks majandamiskulude sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlust, mis on tavalisest kohtumenetlusest kiirem ja odavam.

„Mitmed eelnõud on veel riigikogu menetluses, kuid loodetavasti saavad peagi vastu võetud ja jõustuvad 2023. aasta jooksul. Näiteks on kohtutes kavas haldus- ja tsiviilasjades minna üle digitoimikule, mis asendaks seniseid paberikuhjasid kohtuniku töölaual. Samuti on kavas võtta kasutusele digilahendused kohtuekspertiisi ja patendimenetluse puhul, aga ka vanglates tulevad kasutusele digivõimalused. Riigikogu menetluses on praegu ka eelnõu, mis soodustab ilma inimese osaluseta ehk automatiseeritud haldusmenetluse läbiviimist,“ ütles minister Lea Danilson-Järg.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.