"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kersti Kaljulaid Ukraina võim ei tunnista veel korruptsiooniprobleemi (0)
01. jaanuar 2023
Mats Õun

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ajakiri Diplomaatia avaldas lõppenud aasta viimases numbris Kersti Kaljulaidi kommentaari, milles ekspresident kirjutab korruptsiooniprobleemist, mida Ukraina riigivõim senini tunnistamast keeldub.

“Ukraina praegune võim pigem ei tunnista avalikult ega sõpradegi ringis, et neil ikka veel on korruptsiooniprobleem. Ja ilmselgelt loodavad nad, et inimlik kaastunne paneb EL-i silma kinni pigistama, sest nad on ju meie eest surnud,” kirjutab Kaljulaid ning nendib, et emotsionaalselt ongi lihtne selle mõtteviisiga kaasa minna.

Kaljulaidi sõnul on Ukraina tõeliste sõprade ülesanne aidata mõista, et tegelikult on EL-i liitumisprotsess ühtlasi hea võimalus süsteem puhastada – see aitab Ukrainale tagada nii pikaajalise rahvusvaheliste investeeringute voo kui ka kiire majandusliku konvergentsi.

“See kõik jääb aga ära, kui võit sõjarindel jääb Ukraina rahva ainsaks võiduks,” hoiatab Kaljulaid. “Võit iseenda üle, rohujuurtest üles välja sisseharjunud mustrite üle, ei tule kergelt. Veterinaartõendist riigihankevõiduni – kõige eest ju tuleb ikka maksta.”

Vanaviisi jätkates kaotab Ukraina kardetavasti uuesti selge sihi ning teda võib ees oodata Gruusia saatus: vabatahtlik, läbi enam-vähem vabade valimiste loobumine keerulisest õigusriigi ülesehitamisest ja seeläbi uuesti vajumine süvenevasse koostöösse riikidega, kus niisugust asjaajamise korda pahaks ei pandagi.

Kaljulaid rõhutab enda kirjutises, et vaid pidev võitlus korruptsiooni vastu ja selge tee õigusriigi ülesehitamisele aitab Ukraina lähemale nendele riikidele, mille hulgas ukrainlased olla soovivad. 

“Pikemaajaliselt peab meil jätkuma kannatust osaleda Ukraina ülesehituses ja kujunemises madala korruptsioonitasemega õigusriigiks,” märgib Kaljulaid ja lisab, et usutavasti on see võimalik. “Aga selleks peab ülesehitusabi jätkumine kaugemale humanitaarkatastroofi likvideerimise missioonist olema sõltuvuses institutsionaalse arenguga. Maailma riigid teeksid targasti, kui jälgiksid, kuidas Euroopa Komisjon hindab Ukraina edenemist õigusriigi ehitamise skaalal ja seoksid oma toetuse edusammudega. Sest ühel päeval peab Ukraina saama EL-i – ta väärib seda. On selle õiguse välja võidelnud rindel.

Kaljulaid selgitab enda kirjutises, et Ukrainasse suunatav ülesehitusabi peab ühel hetkel asenduma normaalse investeerimistegevusega. Seni said välismaa investoritest Ukrainas probleemideta toimetada vaid rahvusvahelised pangad – näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) –, sest nende investeeringuid ei julgenud keegi puutuda. Muud välisinvestorid pidid aga taluma riske, mis muutsid pikaajalised investeeringud võimatuks.

“Oligarhid, kes kippusid nahka üle kõrvade tõmbama. Kohtusüsteem, kus võitis tähtsam ja tugevam, mitte õiglus. Riigiasutuste otsustajad, kes äripartneriks kippusid,” loetleb Kaljulaid Ukraina probleeme.

Ometi vajab Ukraina normaalset rahvusvahelist koostööd kõikidel tasanditel, ka näiteks Eesti, Poola ja Saksa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete raha ning ideid – sellist majanduskeskkonda, nagu Eesti on juba 30 aastat nautinud. Samas möönab Kaljulaid, et ka Eestis tuleb iga päev tööd teha, et tõrjuda klientelismi – kaupade ja teenuste vahetamist poliitilise toetuse saamiseks.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.