"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
VEIPIMISEPIDEEMIA KOOLIDES Kas üle koormatud kooliõed suudavad seda pisutki pidurdada? (8)
02. jaanuar 2023
Erakogu

Kooliõed peaksid hakkama õpilasi nõustama tubakast loobumisel. Kuivõrd aitab kooliõdedele antud lisaülesanne vähendada muuhulgas plahvatuslikult levinud veipimist, on täna veel raske öelda. Õdesid on meie tervishoiusüsteemis puudu tuhandeid, kooliõdesid üle Eesti vähemalt kümneid ja need, kes ametis, on valdavalt üle koormatud.

Tervisekassa esmatasandi teenuste spetsialisti Margit Savisaare sõnul saab nõustaja olla kooliõde, kes on läbinud vastava nõustamiskoolituse. Neid koolitusi korraldab omakorda Tervise Arengu Instituut.

„Loomulikult on meie lootus, et teenust hakatakse aktiivselt kasutama, kuna koolides on probleem tõsine,“ nentis Margit Savisaar. „2023. aasta alguses plaanib Tervisekassa läbi viia kooliõdedele ka infotunni, et teenust täpsemalt tutvustada.“ Nõustada on võimalik ka interneti või telefoni kaudu.

Vaja laiemat tegevuskava

Praegu alles hakatakse kooliõdesid tubaka- ja veipimisepideemiaga võitluseks laiemalt ette valmistama, ehkki ametlikult startis see projekt juba õppeaasta algusest. Positiivne on muidugi, et tervisekassa hakkas sellist nõustamist rahastama.  Kuigi meedias on kõlanud näiteks koolijuhtidegi appihüüdeid veipimise asjus, on kooliõdede pakutav nõustamine ainus, millega kõrgemad ametnikud on viimasel ajal epideemia ohjamiseks välja tulnud.

Kooliõe Leevi Lipasaare sõnul peaks riik siin paika panema aga laiema tegevuskava, kuidas veipimist laste ja noorte hulgas vähendada. Lootusest, et kooliõed suudavad seda pidurdada, ei piisa. „Seda enam, et veipimine võib olla isegi kahjulikum kui tavasuitsetamine,“ ütles ta. „Täiskasvanud ise ei adu, et see on kahjulik, kuigi nikotiini võib e-sigarettide puhul olla kordades rohkem tavasigaretist.“

Lipasaare sõnul oli üks neljanda klassi laps öelnud, et tema vanaema ei näe veipimises mingit probleemi, sest tegemist olevat vaid veeauruga. Lõhnu püüavad õpilased maskeerida deodorantide ja lõhnaõlidega.

Kuigi nõustamise kursustel ei ole kooliõde Lipasaar veel käinud, ütles ta, et teoreetiliselt saaks seda nõustamistööd teha vaid tööpäeva lõpus, sest muidu käib lapsi erinevate muredega pidevalt ja ei ole võimalik leida vajalikku aega ühele n-ö patsiendile pühendumiseks. „Ma ei saa päeval panna nõustamiseks ust kinni ja mitte teenindada,“ lisas ta.

Suitsuandurid on üleval ja valvekaamerad suunatud tualettruumi ukse poole. Kõik see moodustab osa nikotiini vastasest võitluses ühe kooli argipäevas. Vahel tehakse kontrollreide: vaadatakse läbi garderoobikappe ja laste isiklikke asju, milleks koolil on õigus.

Õe koormus Euroopa keskmine

Tavakoolis on töökoormus ühele õele täistööaja 40 tunni puhul 600 õpilast. Suurtes koolides töötab seega mitu õde. 600 õpilast õe kohta on Euroopa teiste riikide taustal selline keskmine koormus: Poolas on see number 800 ja Rootsis 400. Ülesannete loetelu on aga pikk. Ametlikult kuulub kooliõe ülesannete hulka terviseedendus ja haiguste, sh hambahaiguste ennetus. Samuti rühi hindamine, silmade nägemisteravuse ja kuulmise kontroll, vaktsineerimine. Lisaks kui leitakse tervisekontrolliga mingi probleem, suunavad kooliõed lapse eriarstile ning hoiavad ka sidet lapsevanematega nende võsukeste tervise asjus. Igapäevases töös tuleb kooliõel muidugi väga sageli tegeleda traumadega, aga ka igasuguste psühholoogiliste probleemidega. Teisalt on aga haiglas töötaval õel tavaliselt võimalik rohkem teenida.

Eesti õdede liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul on kooliõe töös üldiselt palju tegemist terviseedendusega. Seda on näha kasvõi koolitervishoiu juhenditest. Õe tegevus koolis sõltub Kannuse sõnul ühiskonnas toimuvast: lapsed on tundlikud ja reageerivad ümbritsevale. „Õe roll koolis on väga lai, ta teeb koostööd nii kooli pidaja, -juhi kui ka õpilastega, mõjutades olulisel määral inimeste tervisekäitumist,“ rääkis Kannus. „Õe rolli olulisuse tõttu on võetud ka eesmärk, et koolis töötav õde omaks 2030 aastal eriõe pädevust.“ See tähendab veelgi laiemat ampluaad: õde peaks olema lisaks otsesele abistamisele ka suunaja ning nõustaja.

Suurema kooli õe argipäev: tulekahju kustutamine   

Kooliõdedelt oodatakse seega palju. Kuid aega nendele nõuetele vastamiseks ja muuhulgas pahede kahjulikkusest rääkimiseks napib. Eriti just suurtes koolides tegeletakse rohkem tulekahju kustutamisega. Kogu aeg juhtub midagi. Ja selge, et konkreetse õpilase terviseprobleemi lahendamine on olulisem kui abstraktsena tunduv terviseedendus ja nõustamine.

„Füüsiliselt on raske suitsetamisest loobumise nõustamiseks aega leida,“ rääkis ühes Tallinna venekeelses koolis õena töötav Tatjana. „Kui juhtub mõnel õpilasel trauma, pöörab see kogu päeva plaani pea peale. Koolid on ju suured, lisaks on venekeelsetes koolides põgenikke palju. Perearstid helistavad kord ühes, kord teises asjas, aga meil ju ei ole mingit näiteks analüüside võtmise võimalust. Ukrainlastel pole sageli üldse perearsti, seega on üldiselt olukord praegu raske, sest põgenike lapsi pole ka kuhugi saata, kui asi väljub minu kompetentsist. Aga me püüame muidugi teha oma tööd nii hästi kui võimalik. Kui juhtub midagi ootamatut, võib kuluda üheainsa õpilase peale terve tund. Nii et üks asi on paberil midagi planeerida, teine aga tegelik elu.“

Veipimist koolides on meedias nimetatud epideemiliseks. Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond peab iseenesest positiivseks, et kooliõed nüüd ka loobumist nõustama hakkavad. „Ma ei arva, et peaks hakkama käima klassist klassi ohtlikkusest rääkimas, aga üldine ennetustöö võiks siiski olla paremal järjel,“ arvas ta. „Sellega ei tohiks olla nii, et tegeletakse mõnda aega hoogtöö korras, ja siis unustatakse asi ära.“

Kooliõdedest üksi vähe

Mõned teised koolijuhid möönsid n-ö omavahelises vestluses samuti, et iseenesest on ju suund õige: kõige tõhusam veipimise vastu on laste, aga sama palju ka vanematega tehtav selgitus- ja nõustamistöö. Muid variante ei jää lihtsalt üle. Riiklike sanktsioonidega e-sigarettidele postimüügi ja EL avatud piiride tingimustes midagi ära ei tee. Maitsestatud e-sigarettide müük on meil ühena viiest EL liikmest keelatud. See aga ei tähenda, et neid massiliselt kasvõi Lätist sisse ei toodaks. Turustatakse seda kraami kõikvõimalike veebikanalite kaudu. Iseasi, kuivõrd kooliõed siin jaksavad valitsevat pilti muuta ja seega oleks vaja märksa tõhusamat sekkumist.

Kommentaarid (8)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lugeja
7. jaan. 2023 21:24
Uuringud kinnitavad, et e-sigarettide tarbimisel väljahingatav aerosool sisaldab mitmesuguseid mürgiseid aineid ja nikotiini. E-sigareti aerosoolist on leitud metallide peenosakesi, näiteks rauda, hõbedat, tina, niklit, alumiiniumit, vaske, pliid ja kroomi. Järelikult on ka e-sigareti passiivne suitsetamine ohtlik. https://tervise.geenius.ee/rubriik/heatervis/neli-tervist-kahjustavat-muuti-mis-e-sigareti-ja-huuletubaka-umber-ringlevad/
erand
7. jaan. 2023 15:35
Inglismaa kunagine peaminister Churchill põhjendas oma pikaealisust sellega, et ei teinud sporti, vaid suitsetas sigarit ja jõi viskit. See on erand, mis kinnitab, et üldjuhul asjad nii head ei ole. Psühhoanalüütik Sigmund Freud pidas aga suitsetamist minetiks. Ise tõmbas ta samuti sigarit, ja põhjendas, et vahest on sigar ikka ka sigar.
milline ulme , lugu ilmutatud
2. jaan. 2023 01:03
... nüüd hakkame õpetama ja koolitama kooliõdesid kuidas veinist ja suitsust lahti saada(mida need kooliõed siis üldse õppinud on meditsiinist!) ? Jälle programmide rahastused, mulin . Ja tegelikkus - see pole üldse kooli lahendada ja ka mitte kooliõdede lahendada. Märkus päevikusse - ja lapsevanemad tegelegu oma kasvatusküsimustega ning kui ei saa selgeks , koolist väljaviskamine ebaõpilasliku käitumise eest. Kas koolide rahastusega , seda haridusele raha nuumamine ja halamine ning valimiste eelselt pidevad kerjamised ükskord lõpevad ka ? Vanemad käigu ise väljaõpet saamas nagu sugutades polnud lisaabi vajalik. Lihtsalt tuleb uuesti sõnakuulmatute koolid avada(kus ongi need ümberõpetajad ja kasvatajad) ja tunnistada, et pooletoobiste(alkouimas tehtute järglased) ei kuulu tervete kooli. Haridusametnikud selle laulmise asemel tehku selgeks, et kool ei ole RÄPPIMISE KOHT! Kel on muud anded tugevamad , need kuuluvad mujale.
Akuutselt epideemiline
1. jaan. 2023 12:38
Absoluutselt häiriv on see silmaklappidega tehtav tellimustöö, kus on vaja e-sigarette halvas valguses näidata. Loomulikult ei ole tegu hea asjaga, aga teha nägu nagu oleks lapsed "JUST suitsetamisest lahti saand ja mõtle, nüüd tuli see nõme veip!", on siiralt naiivne ja lühinägelik. Ei juhtunud see sugugi kogematta, et vähem viimasel ajal ka noored päris suitsu teevad. See on see sama jätkuv nikotiiniepideemia, mis on kestnud inimkonna aegade algusest saati. Või noh.. sest ajast saati kui inimkond tubaka avastas...
vaatleja
7. jaan. 2023 15:28
Aga miks peab üldse midagi kahtlast sisse hingama? Õhus on saasta niigi olemas. Muidugi, kui vaadata tervisedeklaratsioone, siis suitsetajaid peaaegu polegi.
Tõdemus
1. jaan. 2023 08:38
Kui ühiskond tervikuna on haige, on rumal loota, et üks kooliõde suudaks selle terveks ravida või hoida kedagi kogu ühiskonda vaevavatesse hädadesse nakatumast.
halloo!
1. jaan. 2023 17:05
Juba riigivanem Päts deklareeris täie vastutustundega, et rahvas on haige ja tegi 34. riigipöörde ning kehtestas vaikiva ajastu. Nüüd siis jälle on rahvas haige. Aga vaat Pätsu pole. Ka vabadussõjalasi pole Ruhnu saarele asumisele saadetud. Polegi nagu teisi. Isegi ninasarvikut ei suudetud kinnimajja panna, pidi teine igavusest sinna Susihännale ära kõngema.
to halloo
1. jaan. 2023 17:21
Vares - Barbaruse valitsus kuulutas eesti rahva aastal 1940 jällegi terveks.