Kooliõed peaksid hakkama õpilasi nõustama tubakast loobumisel. Kuivõrd aitab kooliõdedele antud lisaülesanne vähendada muuhulgas plahvatuslikult levinud veipimist, on täna veel raske öelda. Õdesid on meie tervishoiusüsteemis puudu tuhandeid, kooliõdesid üle Eesti vähemalt kümneid ja need, kes ametis, on valdavalt üle koormatud.

Tervisekassa esmatasandi teenuste spetsialisti Margit Savisaare sõnul saab nõustaja olla kooliõde, kes on läbinud vastava nõustamiskoolituse. Neid koolitusi korraldab omakorda Tervise Arengu Instituut.

„Loomulikult on meie lootus, et teenust hakatakse aktiivselt kasutama, kuna koolides on probleem tõsine,“ nentis Margit Savisaar. „2023. aasta alguses plaanib Tervisekassa läbi viia kooliõdedele ka infotunni, et teenust täpsemalt tutvustada.“ Nõustada on võimalik ka interneti või telefoni kaudu.

Vaja laiemat tegevuskava

Praegu alles hakatakse kooliõdesid tubaka- ja veipimisepideemiaga võitluseks laiemalt ette valmistama, ehkki ametlikult startis see projekt juba õppeaasta algusest. Positiivne on muidugi, et tervisekassa hakkas sellist nõustamist rahastama.  Kuigi meedias on kõlanud näiteks koolijuhtidegi appihüüdeid veipimise asjus, on kooliõdede pakutav nõustamine ainus, millega kõrgemad ametnikud on viimasel ajal epideemia ohjamiseks välja tulnud.

Kooliõe Leevi Lipasaare sõnul peaks riik siin paika panema aga laiema tegevuskava, kuidas veipimist laste ja noorte hulgas vähendada. Lootusest, et kooliõed suudavad seda pidurdada, ei piisa. „Seda enam, et veipimine võib olla isegi kahjulikum kui tavasuitsetamine,“ ütles ta. „Täiskasvanud ise ei adu, et see on kahjulik, kuigi nikotiini võib e-sigarettide puhul olla kordades rohkem tavasigaretist.“

Lipasaare sõnul oli üks neljanda klassi laps öelnud, et tema vanaema ei näe veipimises mingit probleemi, sest tegemist olevat vaid veeauruga. Lõhnu püüavad õpilased maskeerida deodorantide ja lõhnaõlidega.

Kuigi nõustamise kursustel ei ole kooliõde Lipasaar veel käinud, ütles ta, et teoreetiliselt saaks seda nõustamistööd teha vaid tööpäeva lõpus, sest muidu käib lapsi erinevate muredega pidevalt ja ei ole võimalik leida vajalikku aega ühele n-ö patsiendile pühendumiseks. „Ma ei saa päeval panna nõustamiseks ust kinni ja mitte teenindada,“ lisas ta.

Suitsuandurid on üleval ja valvekaamerad suunatud tualettruumi ukse poole. Kõik see moodustab osa nikotiini vastasest võitluses ühe kooli argipäevas. Vahel tehakse kontrollreide: vaadatakse läbi garderoobikappe ja laste isiklikke asju, milleks koolil on õigus.

Õe koormus Euroopa keskmine

Tavakoolis on töökoormus ühele õele täistööaja 40 tunni puhul 600 õpilast. Suurtes koolides töötab seega mitu õde. 600 õpilast õe kohta on Euroopa teiste riikide taustal selline keskmine koormus: Poolas on see number 800 ja Rootsis 400. Ülesannete loetelu on aga pikk. Ametlikult kuulub kooliõe ülesannete hulka terviseedendus ja haiguste, sh hambahaiguste ennetus. Samuti rühi hindamine, silmade nägemisteravuse ja kuulmise kontroll, vaktsineerimine. Lisaks kui leitakse tervisekontrolliga mingi probleem, suunavad kooliõed lapse eriarstile ning hoiavad ka sidet lapsevanematega nende võsukeste tervise asjus. Igapäevases töös tuleb kooliõel muidugi väga sageli tegeleda traumadega, aga ka igasuguste psühholoogiliste probleemidega. Teisalt on aga haiglas töötaval õel tavaliselt võimalik rohkem teenida.

Eesti õdede liidu presidendi Anneli Kannuse sõnul on kooliõe töös üldiselt palju tegemist terviseedendusega. Seda on näha kasvõi koolitervishoiu juhenditest. Õe tegevus koolis sõltub Kannuse sõnul ühiskonnas toimuvast: lapsed on tundlikud ja reageerivad ümbritsevale. „Õe roll koolis on väga lai, ta teeb koostööd nii kooli pidaja, -juhi kui ka õpilastega, mõjutades olulisel määral inimeste tervisekäitumist,“ rääkis Kannus. „Õe rolli olulisuse tõttu on võetud ka eesmärk, et koolis töötav õde omaks 2030 aastal eriõe pädevust.“ See tähendab veelgi laiemat ampluaad: õde peaks olema lisaks otsesele abistamisele ka suunaja ning nõustaja.

Suurema kooli õe argipäev: tulekahju kustutamine   

Kooliõdedelt oodatakse seega palju. Kuid aega nendele nõuetele vastamiseks ja muuhulgas pahede kahjulikkusest rääkimiseks napib. Eriti just suurtes koolides tegeletakse rohkem tulekahju kustutamisega. Kogu aeg juhtub midagi. Ja selge, et konkreetse õpilase terviseprobleemi lahendamine on olulisem kui abstraktsena tunduv terviseedendus ja nõustamine.

„Füüsiliselt on raske suitsetamisest loobumise nõustamiseks aega leida,“ rääkis ühes Tallinna venekeelses koolis õena töötav Tatjana. „Kui juhtub mõnel õpilasel trauma, pöörab see kogu päeva plaani pea peale. Koolid on ju suured, lisaks on venekeelsetes koolides põgenikke palju. Perearstid helistavad kord ühes, kord teises asjas, aga meil ju ei ole mingit näiteks analüüside võtmise võimalust. Ukrainlastel pole sageli üldse perearsti, seega on üldiselt olukord praegu raske, sest põgenike lapsi pole ka kuhugi saata, kui asi väljub minu kompetentsist. Aga me püüame muidugi teha oma tööd nii hästi kui võimalik. Kui juhtub midagi ootamatut, võib kuluda üheainsa õpilase peale terve tund. Nii et üks asi on paberil midagi planeerida, teine aga tegelik elu.“

Veipimist koolides on meedias nimetatud epideemiliseks. Tallinna 21. Kooli direktor Meelis Kond peab iseenesest positiivseks, et kooliõed nüüd ka loobumist nõustama hakkavad. „Ma ei arva, et peaks hakkama käima klassist klassi ohtlikkusest rääkimas, aga üldine ennetustöö võiks siiski olla paremal järjel,“ arvas ta. „Sellega ei tohiks olla nii, et tegeletakse mõnda aega hoogtöö korras, ja siis unustatakse asi ära.“

Kooliõdedest üksi vähe

Mõned teised koolijuhid möönsid n-ö omavahelises vestluses samuti, et iseenesest on ju suund õige: kõige tõhusam veipimise vastu on laste, aga sama palju ka vanematega tehtav selgitus- ja nõustamistöö. Muid variante ei jää lihtsalt üle. Riiklike sanktsioonidega e-sigarettidele postimüügi ja EL avatud piiride tingimustes midagi ära ei tee. Maitsestatud e-sigarettide müük on meil ühena viiest EL liikmest keelatud. See aga ei tähenda, et neid massiliselt kasvõi Lätist sisse ei toodaks. Turustatakse seda kraami kõikvõimalike veebikanalite kaudu. Iseasi, kuivõrd kooliõed siin jaksavad valitsevat pilti muuta ja seega oleks vaja märksa tõhusamat sekkumist.