"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
TÖÖANDJAD Robotiseerimist tingib lisaks palkade kasvamisele ka tööjõupuudus (0)
02. jaanuar 2023
Svetlana Aleksejeva/Pilt on illustratiivne

„Virtuaalne assistent õpib küll kiiresti, aga ta ei saa siiski aru kõigist kliendi soovidest ja ei oska näiteks emotsionaalset klienti rahustada,“ rääkis Swedbanki töösuhete juht Margit Treufeldt. „Kui virtuaalne assistent hätta jääb, suunab ta kliendi ikka ja alati nõustaja juurde.“

Robotid tungivad üha laialdasemalt tööturule, hõlmates lisaks tööstusele aina enam ka teenindus- ja koguni loomingulist sektorit. Muu hulgas suunavad tootmise automatiseerimisele kiire palgakasv ja tööjõupuudus.

„Kindlasti on tõde selles väites , et palgakasv paneb automatiseerima,“  möönis Tööandjate keskliidu nõunik Raul Aron. „Aga lisaks Euroopa ühele kiireimale palgakasvule survestab tööandjaid automatiseerima ka tööjõupuudus. See annab omakorda lootust, et automatiseeritud töökohtadel vabanenud inimesed leiavad uue rakenduse.“

Ka majandusteadlase Jaan Masso sõnul tekitab palgasurve kindlasti täiendava stiimuli tootmise robotiseerimiseks ja automatiseerimiseks. „Madalama palgataseme juures võisid ettevõtted tootmist mitte robotiseerida, isegi kui see oli tehnoloogiliselt võimalik,“ rääkis Masso.

Samas nentis Tööandjate keskliidu nõunik Raul Aron, et kvalifikatsioonipuudus võib panna inimesed suhteliselt halvemasse sotsiaalmajanduslikku olukorda. „Sektori konkurentsivõime seisukohalt on oluline just inimeste kvalifikatsiooni aja- ja asjakohastamine ning digitaalsete põhioskuste andmine,“ leidis ta.

Kümne aasta jooksul kaob kümnendik praegustest töökohtadest

Tööturgu ja -oskuseid uuriva OSKA programmi uuringujuhi Urve Metsa sõnul võib ekspertide hinnangul lähema kümne aasta jooksul Eesti tööstusettevõtetes automatiseerimise ja robotiseerimise tulemusena kaduda umbes kümnendik praegustest töökohtadest. Tööstusele ja tootmisele lisaks võib näitena automatiseerimise mõjust töökohtadele välja tuua veel kõik teenused, mida on võimalik lahendada iseteeninduse abil, näiteks pangad, kindlustused, kaubandus ja logistika. Samuti teenused, kus masinõppe abil on võimalik saavutada ajaline efekt.

„Näiteks tehisintellekti lahendus ChatGPT, mis suudab hetkega töötada läbi tohutu hulga infot ja selle põhjal vormida sobiva sisuga vastuse päringule,“ selgitas Mets.

Lisaks on automatiseerimisel ja robotiseerimisel suur mõju ka logistikale. „Näiteks transpordisektoris hakkavad isejuhtivad sõidukid vähendama inimtööjõu vajadust kaupade transportimisel,“ rääkis Mets, tuues näiteks droonid, pakirobotid ja robotlaod. „Samuti võib masinõpe vähendada vajadust bussi- ja kaugsõidu veokijuhtide järele.“

Swedbanki töösuhete juhi Margit Treufeldti sõnul on nende pangas mitmed protsessid juba automatiseeritud.

„Juba mitu aastat teenindab meie kliente lisaks inimesele ka juturobot ehk virtuaalne assistent,“ rääkis Treufeldt. „Samas ei võta juturobot nõustaja rolli täielikult üle. Pangandus ja rahamaailm on niivõrd keeruline, et kliendid jäävad alati nõustajaid vajama. Nõustajate töö ei kadunud juturoboti tulemisega, selle sisu muutus. Juturobot on võtnud inimeselt üle kõige rutiinsemad tööd ja inimene saab keskenduda põnevamate olukordade lahendamisele.“

Treufeldti sõnul pole juturobot ilmselt siiski veel pikka aega võimeline klienti sisulistes rahaasjades nõustama. Näiteks küsimused nagu „Minu kontolt on läinud maha mingi tundmatu makse. Kas seda saab veel tühistada?“; „Soovin kodulaenu pakkumist“; „Kas mul oleks mõistlik lahkuda pensioni II sambast või mitte?“; „Milline peaks olema minul elukindlustuse summa?“ jne on robotile liialt keerulised. Nende probleemide lahendamiseks virtuaalne assistent veel ei sobi.

„Virtuaalne assistent õpib küll kiiresti, aga ta ei saa siiski aru kõigist kliendi soovidest ja ei oska näiteks emotsionaalset klienti rahustada,“ rääkis Treufeldt. „Kui virtuaalne assistent hätta jääb, suunab ta kliendi ikka ja alati nõustaja juurde.“

Ülejäänud tööde automatiseerimine pangas on tema sõnul suunatud eelkõige just inimressursi vabastamisele, et inimene saaks teha teisi vajalikke töid. „Nagu robotid ja automatiseerimine võtavad üle olemasolevaid töid ja kohutusi, nii tuleb uusi ülesandeid ja vajadusi inimressursi jaoks juurde,“ ütles Treufeldt.

Ai ei võta tööd ära, vaid annab uusi võimalusi

Sarnane on ka Postimehe veebiportaali Ypsilon toimetaja Margus Hanno Muraka kogemus. Ypsilonis on robotist kunstnikku kasutatud suve algusest saadik. „AI sai alguses võetud puhtalt katsetamise ja meediainnovatsiooni eesmärgil. Jäi aga seepärast, et ta on sadu kordi odavam ja kiirem ,“ rääkis Murakas. Ehkki portaal tellib illustratsioone ka nö inimestest kunstnikelt, siis ei tunne viimased Muraka hinnangul, et robot nende ellujäämist ohustaks.

„AI pildigeneraator on järjekordne fotopank ja tööriist, vähemalt meediavaldkonnas,“ rääkis Murakas. „Pessimistlik vaade on, et ta võtab teatud osa tööd ära illustraatoritelt ja graafilistelt disaineritelt ärilise tasuvuse tõttu. Optimistlikum aga, et ta muudab nende tööd kiiremaks ja efektiivsemaks. Umbes nagu Photoshop ja arvuti on võimendanud minevikus ühe illustraatori tööväljundit ning muutnud teda efektiivsemaks.“

Ennast nimetab Ypsiloni toimetaja selles vallas just nimelt optimistiks, tuginedes suuresti oma illustraatoritele ja lehe küljendajatele. „Kõik on elevil uutest võimalustest, sest see muudab nende tööd kergemaks ja kiiremaks, delegeerides tüütuma osa robotile,“ rääkis Murakas. „Aga ta ei võta kunstnikelt tööd ära. Ta teeb kunstnikud vabaks, samamoodi nagu auto tegi hobuse vabaks. Me vaatame kunsti inimsaavutuse, inimolemuse ja kultuurilise konteksti pärast. Roboti loodud kunst on steriiline ja kalkuleeritud. Tehniliselt hea, tugeva kompositsiooni matemaatikaga ja valmib minutiga, aga see pole elus. Samamoodi pole elus olümpiafinaalis 100 meetri jooksus võistlev robot, ent Usain Bolt on vägagi elus.“

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul näitab OSKA uuring, et ehkki automatiseerimine teatud töökohti kaotab, loob see neid ka juurde. Muu hulgas selliseid, mis on seotud automatiseerimise arendamise, seadistamise ja hooldusega.

Võib suurendada ka ebavõrdsust tööturul

„Prognoosides töökohtade kadumist või alles jäämist, tuleb jälgida konkreetseid valdkondi ja riskirühmi,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooninõunik Raul Pihlak. „On selge, et automatiseerimine erineb ametite, tööülesannete ja tööstusharude lõikes. Näiteks mõjutab automatiseerimine enam töökohti, mis eeldavad standardiseeritud füüsilist tegevust tootmises ja jaemüügis. OECD raporti järgi on suurim automatiseerimisrisk järgmistes ametites: komplekteerijad, statsionaarsed tehase- ja masinaoperaatorid, mäetööstuse, ehituse, töötleva tööstuse ja transpordi töötajad ning toidu valmistamise assistendid. Teenindussektoris on üsnagi automatiseeritavad posti- ja kulleriteenused, maismaatransport ja toiduteenused.“

Majandusteadlase Jaan Masso sõnul võib robotiseerimine suurendada aga ka ebavõrdsust tööturul, näiteks soolist palgalõhet. „Põhjuseks on see, et naised moodustavad suurema osa töötajatest ametialadel, kus tööülesanded on rutiinsed, mida on seetõttu ka lihtsam automatiseerida,“ rääkis Masso. „Meie uuringud on näidanud, et Eestis automatiseerimine ja tehnoloogiline innovatsioon on tõepoolest panustanud soolise palgalõhe kasvu. Samas võib robotiseerimine parandada ka naiste konkurentsivõimet tööturul, kui nõudlus füüsilist jõudu nõudvate ametite järele langeb.“

Automatiseerimine ja robotiseerimine võivad Masso sõnul muuta ka erinevate oskuste suhtelist tähtsust. „Nii on meie uuringud näidanud, et  automatiseerimine suurendab nõudlust nn pehmete oskuste järele, nagu sotsiaalsed oskused,“ rääkis Masso.

Samas kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooninõunik Raul Pihlak, et ehkki teatud tööülesandeid asendatakse üha enam robotitega, siis ei tähenda see veel koheselt, et inimese võib koondada. Kõiki ülesandeid lihtsalt ei saa robotile anda.

„Kui hakati tegema esimesi hinnanguid tööjõu automatiseerimise riski kohta, siis läks liikvele väide, et umbes pooled töökohtadest on kõrge automatiseerimise riskiga,“ rääkis Pihlak. „Sellest tehti omakorda järeldus, et need töökohad on kadumise ohus. Viimasel ajal on hinnangud palju tagasihoidlikumad.“

Samas tuleb Pihlaku sõnul leppida ka sellega, et koos tehnoloogia arenguga muutuvad ka tööl nõutavad oskused ning elukestvast õppest üle ei saa.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.