"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
KÜTUSEGIGANT Hiigelkasumi teenijad ei taha saaki jagada (0)
03. jaanuar 2023
Kuvatõmmis

Samal ajal kui maailma kütusegigandid upuvad seoses Vene-Ukraina sõjaga rahasse, aga inimeste elujärg Euroopas seoses kõrgete hindadega üha halveneb, ei taheta hiigelkasumitelt sugugi makse maksta, et ühiskondi toetada. Nii on ExxonMobile kolmapäeval kaevanud maksustamise Luxembourgis asuvasse Euroopa Liidu kohtusse.

Firma enda avalduses nimetatakse sõjast tingitud ootamatu lisatulu maksustamist kontraproduktiivseks, mis õõnestab omakorda ettevõttesse investeerinute kindlustunnet ning üldse ettevõtte investeeringuid Euroopasse. Öeldi ka, et olukorras, kus Euroopa tööstustes valitseb energiakriis, ei tohiks eemale tõrjuda taskukohaselt kättesaadavat kütust.

Kui kohus peaks tegema otsuse kompanii kasuks, muudaks see Euroopas üldse küsitavaks, kui mitte võimatuks maksustada suuri kasumeid, mis teenitud elutähtsatelt teenustelt, millest inimesed ei saa loobuda ja mille hinda sõda on järsult tõstnud – nagu seda on kütused ja elekter.

Teatavasti leppisid EL liikmesriikide energeetika eest vastutavad ministrid nn solidaarsusmaksu või ootamatu kasumi maksu kehtestamise kokku septembris. Mitmed Euroopa maad, sealhulgas Saksamaa, Itaalia ja Hispaania viisidki selle kohe sisse. Jutt ei ole siin ainult globaalsete kütusegigantide, vaid ka lokaalsete energiafirmade maksustamisest.

Teenivad rohkem kui jumal

Silmi oli võimatu kinni pigistada, sest augustikuu seisuga olid kütusegigantide kasuminumbrid tõeliselt muljet avaldavad. Nii teenis Hollandis paiknev Shell teises ehk esimeses täielikus sõjakvartalis aprillist juuni lõpuni rekordilised 11,2 miljardit eurot. Tegemist on ühtlasi maailma suurima veeldatud maagaasi ehk LNG müüjaga. Tema kasuminumbrid muutuvad edaspidi veelgi suuremateks, sest Vene gaas soovitakse Euroopas asendada LNG-ga.

Prantsuse gigandi Totali puhaskasum kolmekordistus 9,5 miljardi euroni. Kõige paremini läks aga muidugi Ühendriikide kütusehiiglastel. Nii mitmekordistas ExxonMobil, kes nüüd kasumimaksu vastu kohtulahingut alustas, oma kvartali kasumi 17,5 miljardi euroni ning sama edukalt läks ka Chevronil.

Kuulsaks on saanud Ühendriikide presidendi Joe Bideni tauniv ütlus Exxoni kasumi kohta, et nad teenivad tänavu rohkem raha kui jumal. Kolmandas kvartalis raporteeris Exxon rekordilisest 19 miljardi eurosest tulemusest, mis on kolm korda suurem eelmise aasta sama perioodi kasumist. Ja ühtlasi suurim kogu kompanii 152 aastases ajaloos.

Kui arvestada kokku kahe sõjakvartali tulemused – kolmanda omi veel pole – siis teenisid BP, TotalEnergy, Chevron, ConocoPhillips, Shell ja ExxonMobile kokku umbes 100 miljardit eurot rohkem kui terve eelmise aasta peale kokku. Seda ilma märkimisväärsete innovatsioonide ja investeeringuteta.

Exxon on välja arvutanud, et ootamatu kasumi maksud viiksid ettevõtte arvelt 2023. aasta lõpuks kaks miljardit dollarit, mis on eurodes umbes 1,9. Firma esindajad ütlevad enda kaitseks, et viimase kümnendi jooksul on nad investeerinud nafta rafineerimistehastesse Euroopas Venemaast sõltuvuse vähendamiseks kolm miljardit eurot. „See, kui palju me Euroopasse investeerime, sõltub otseselt sellest, kui atraktiivne ja konkurentsivõimeline suudetakse olla,“ on Exxoni kõneisik Casey Norton öelnud.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson on septembris Äripäevale märkinud, et plaan maksustada energiatootjate kasumit kehtib Eestis põlevkiviõli tootjatele, kuid mitte põlevkivielektri tootjatele. Eestis toodavad põlevkiviõli Eestis toodavad põlevkiviõli Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Alexelale kuuluv Kiviõli Keemiatööstus. Siiani ei ole nende täiendavat maksustamist ellu viidud.

Euroopa riikides maksustatakse energiaettevõtete ootamatut kasumit laial skaalal

  • Austria on kehtestanud 40% kasumimaksu energiaettevõtetele, kelle kasum on 20% suurem viimase nelja aasta keskmisest.
  • Bulgaarias on käibel sama mudel, ainult maksu suurus on 33%.
  • Tšehhid on läinud veelgi kaugemale – 66% ootamatu kasumi maks on uuest aastast kehtestatud lisaks energiakompaniidele ka pankade jaoks.
  • Saksamaa tase on 33%, mida tuleb maksta, kui kasum on suurem kui 20% perioodi 2018-21 keskmisest.
  • Kreekas küsitakse 90% kasumimaksu tagasiulatuvalt elektri tootjatelt perioodi eest oktoober 2021 kuni juuni 2022.
  • Itaalias nõutakse ettenägematu kasumi maksu 50% juhul, kui kasum on kasvanud 10% või rohkem perioodi 2018-21 keskmisest.

Pikemalt võib kütusefirmade superkasumitest lugeda The Guardiani artiklitest  https://www.theguardian.com/business/2022/dec/28/exxonmobil-launches-legal-challenge-to-eus-windfall-tax-on-energy-firms ja kasumimaksu põhjustest Euroopa Komisjoni pressimaterjalidest https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/QANDA_22_5490 . Euroopa eri maades rakendatud erakorralisi kasumimaksu printsiipe on kirjeldatud siin https://www.reuters.com/business/energy/windfall-tax-mechanisms-energy-companies-across-europe-2022-12-08/.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.