"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
fotod Tallinnas mälestati Vabadussõjas langenuid (0)
03. jaanuar 2023
Vabadussõja relvarahu aastapäeva pärgade asetamine (03.01.2023) Foto Mats Õun

Tallinnas Vabaduse väljakul mälestatu teisipäeval piduliku tseremooniaga Vabadussõjas langenuid ning tähistati 103 aasta möödumist Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud relvarahu möödumisest.

Vaata galeriid (64)

Kaitseminister Hanno Pevkur asetas tseremoonial Vabadussõja võidusamba jalamile pärja „Eesti rahvalt“.

Kaitseminister tõdes, et 6000 inimese langemine oli väikese rahva jaoks kallis hind. „On meie kohus väärikalt mälestada ja tänulik olla kõigile neile, kes oma elu hinnaga tõid vaid miljonilisele rahvale vabaduse ning iseotsustamise õiguse,“ sõnas Pevkur oma kõnes. 

„Täna peab oma Vabadussõda pimedusejõudude vastu Ukraina rahvas. Vaikusest rindel on asi kaugel. Linnadele ja küladele langevad pommid, üks rünnakulaviin järgneb teisele. Ukrainlased on üles näidanud enneolematut vaprust ja tõestanud, et nad suudavad kordades võimsama jõu vastu organiseeritult ja tulemuslikult tegutseda. Eesti Vabadussõja rinnetel 1918 ja 1919 toimunu on mõneti vägagi sarnane Ukrainas täna toimuvaga ent seal kahjuks hoopis suuremas mastaabis,“ lausus Pevkur. 

Kaitseminister lisas, et Vabadussõda õpetas meile, et väikese rahva ja riigi jaoks on oluline omada sõpru ning liitlasi. „Me ei tohi jääda üksi. Aga see tähendab ka seda, et me ise ei tohi kunagi jätta oma sõpru ja liitlasi üksi.  Eesti on ning on ka tulevikus liitlane, kellele võib loota ja seda mitte ainult sõnades,“ sõnas Pevkur. 

„Eesti on vaba ja kaitstud. Selle eest võlgneme tänu neile, kes võitsid Vabadussõja. Nüüd on meie kord hoida ja kaitsta Eesti vabadust! Hoidkem Eestit!“ sõnas Pevkur lõpetuseks. 

Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

1920. aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat, kellest hukkus ligi 6000 sõdurit.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.