"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
heeroldi jutud Aastast 1441 on kõige vanem dokumenteeritud teade avalikust kuuse ülesseadmisest Raekoja platsil (0)
04. jaanuar 2023

Tallinna heerold ehk Jüri Kuuskemaa peatus sel korral Raekoja platsi jõuluturul, mis on juba mõnda aega avatud.

„Mõni aasta tagasi tunnistasid Lääne-Euroopa turismiorganisatsioonid Tallinna jõuluturu kõige atraktiivsemaks Euroopas. Briti ajakiri Wonderlust on sel aastal jõuluturu paigutanud teisele kohale. „See on külastusväärne koht mitte ainult meile, vaid ka kõigile teistele, ükskõik mis riigist nad ka pärit ei ole, olgu nad kristlased või mitte. Siin on atraktiivne muinasjutuline meeleolu, eriti õhtuti, kui loendamatud elektripirnid kirkalt säravad,“ rääkis ta.

Heerold meenutas, et kuusk on igihaljas Põhjala elupuu, millega talvisel ajal ruume ja mõnikord ka avalikke väljakuid kaunistada. „Roomlastel oli selline jumal, nagu sol invictus ehk võitmatu päike. Päikese sünnipäeva ajal 25. detsembril viidi templitesse palmioksi ja lehti. Kuna põhjamaades neid ei ole, siis hakati hiljem, Kristuse sünnipäeval, tooma ruumi kuuski, Saksamaal nulge, mõnel pool ka seedreid. Aga põhiliseks jäi ikkagi kuusk.“

Taani televisioon tuli küsima

Tallinna kuuse pärast tuli siia Taani televisioon küsima, kas tõesti vastab tõele see, et Tallinnas pandi püsti Euroopa esimene avalik kuusest jõulupuu. Ütlesin taanlastele, et kui te ei usu, mida mina teile räägin, siis minge Tallinna linnaarhiivi ja teile näidatakse Rae arveraamatut aastast 1441, märkis Kuuskemaa. „Selles on sissekanne, et kellelegi on makstud teenuse ehk kuusepuu kandmise eest. Hilisemast ajast on teateid Mustpeade vennaskojast, et nad kandsid siia igal aastal kuuse. See polnud tamm, pärn, mänd ega baobab, vaid konkreetne kuusepuu. Seega võime kinnitada, et 1441 on kõige vanem dokumenteeritud teade avalikust kuuse ülesseadmisest Raekoja platsil. See on tõesti üks huvitav fenomen, mille üle me võime olla siiralt uhked.“

Loomulikult ei näinud keskaegne kuusk välja niisugune nagu nüüd, sest kaunistused olid teistmoodi. „Kaunistused olid tehtud paberist ja riidest ning need tehti põhiliselt lillekujuliseks. Üles riputati ka õunu ja teisi tolleaegseid puuviljamaiustusi. Elektrieelsel ajal aga tehti siin siiski aupauke ja lasti rakette taevasse,“ nentis ta.

„Siin ka lauldi, tantsiti ja pidutseti. Selle asja organiseerijad olid mitte hiljem rae poolt kinni makstud raeteenijad, vaid Mustpeade vennaskoja liikmed. Nad tegid kombekohaselt tugeva protsessiooni Mustpeade majast, kus neljal mehel oli kohustus võtta kuusk oma õlgadele ning teised tantsisid ja laulsid, löödi trumme ja puhuti pasunaid. Kui jõuti Raekoja platsile, siis pandi kuusk üles, mis oli linnaelus tähtis sündmus. Pärast kutsuti vennaskoja liikmed raekotta, kus neid ka kostitati.“

Nõukogude ajal olid jõulud põlu all

Heeroldi sõnul tähistati advendiaega ja jõule Tallinnas võrreldes praegusega erinevalt. Hooaeg algas toomapäevaga 21. detsembril ning selle eelõhtul pidid raehärrad lõpetama rae finantsaasta, võtma kokku kõik kulud ja tulud. „Riiulitest võeti alla kõik hõbekannud ja hakati manustama häid ja paremaid jooke. Seejuures oli algul veel paastuaeg, mis lõppes päikesetõusuga 25. detsembri hommikul, mil võis hakata nautima liharooge. Nii kestis see kuni kolmekuningapäevani.“

Jõulud oli kõige tähtsam pidustus kristlikus vanas Tallinnas nii katoliku kui ka hilisemal luterlikul ajastul.

Nõukogude ajal olid jõulud põlu all, aga see-eest oli lubatud pidada nääre. „Uuel Eesti ajal on jõulud kõigi rekvisiitidega taas au sisse tulnud, mis tähendab aga ka rohkemat kommertsi kui eelneva vabariigi ajal. Teisest küljest aasta kõige pimedamal ajal, kui kuusel säravad sajad tulukesed ning ka laadaputkad on valguskettides, siis tõstab see toonust ja sisendab lootust, et taas on tulemas säravamad ja helgemad ajad,“ tõdes ta.

Heerold soovis aasta lõpetuseks ka kõigile ilusaid jõule!

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid