"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Majanduseksperdid ennustavad Ettevõtted hakkavad vähemalt ajutiselt uksi sulgema või lühendavad töönädalat (4)
04. jaanuar 2023
Lenno Uusküla Foto Albert Truuväärt

2023. aastal on oodata, et ettevõtted sulgevad oma uksi teatud perioodideks või lühendavad töönädalat. Samuti peavad osad ettevõtted restruktureerima oma tegevusi, otsima uusi turge ning võimalik, et osad vajavad ka võlgade mahakirjutamist,“ ennustas majandusteadlane ja Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla alanud aasta majanduse ühte põhiprobleemi.

Eesti tööstusettevõtted on jäänud vaatamata soovidele ilma energiatoetustest. Ettevõtted on jäetud võrreldes naabritega rohkem nn loodusliku valiku kätte.

„Pikaajaline konkurentsivõime ei ole ohus vaid nendes sektorites, kes on energiamahukad. Arvestades märksa väiksemat riigi sekkumist kui naaberriikides, viiakse siit tootmine minema ning ei planeerita siia edaspidi uusi tootmisvõimsusi,“ märkis Uusküla.

Tema sõnul kannatavad kiire hinnatõusu tulemusel aga ka teised sektorid, sealhulgas idufirmad, sest ka välismaalt ei olda huvitatud siia elama tulemisest, kui palga ostujõud on väike. „See paneb ettevõtted palgasurve alla ja suurendab nende kulusid ning vähendab konkurentsivõimet. Pikaajaliselt on hea, et palgad tõusevad, kuid ettevõtete kohanemine võtab aega.“

Vähesed toetused

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõi esile, et võrreldes Läti ja Leeduga toetab Eesti riik meie majapidamisi ja ettevõtteid majanduse mahtu arvestades vähem, kuid Soome ja Rootsiga võrreldes rohkem. „Häda on aga selles, et Euroopas on riikide järgi toetused väga erinevad, mis tekitavad ka erineva keskkonna konkurentsi jaoks.“

Mertsina ennustas, et uuel aastal jäävad energiahinnad kõrgeks, kuid sellist kasvu nagu sel aastal, tulla ei tohiks. Samas tõusevad ka intressimäärad. Hinnakasv küll aeglustub, kuid see käib nii sisse ostetud kui ka müüdud kaupade ja teenuste hindade kohta.

Lisaks on suur surve palkade ja seega, tööjõukulude, kasvuks. „Seega, ettevõtete kulud suurenevad. Nõudlus aga väheneb, vähemalt aasta esimesel poolel, mis halvendab oluliselt ettevõtete finantsseisu. Majapidamiste ostujõu langus peaks aga pidurduma. Kuigi selle taastumine 2021. aasta tasemeni võtab aega mitu aastat,“ pakkus ta.

Koroonamõjud ja sõda

Kuid mis siis mõjutas Euroopa majandust mööduval aastal rohkem, kas koroonast tingitud majandusraskused või sõda Ukrainas? Uusküla sõnul oli Euroopas tervikuna koroonast taastumise aasta. Euroala jõudis koroonaeelsele tasemele järgi alles 2021. aasta lõpus ning see on tervelt aasta hiljem kui Eesti majandus taastus!

Euroala majanduskasv ületas 2022. aasta kolmanda kvartali majandust enam kui kahe protsendi võrra, Lõuna-Euoopa leidsid turistid üles alles läinud suvel. Tööpuudus aasta jooksul langes 6,6 protsendile, mis on kõige madalam tase üleüldse terve euroala ajaloo jooksul.

Ukraina sõjast tingituna on gaasi hind kõrge ja nafta hind ületanud aasta jooksul sõjaeelse taseme. Probleeme on valmistanud palju ka vähesed sajud Põhjamaades mis ei ole lubanud hüdroelektrit toota ja Saksamaal sütt transportida kaevandustest elektrijaamadesse. Tervikuna ei ole elektri hind tõusnud Euroopas enamiku tarbijatele märkimisväärselt kas valitsuse meetmete või teistsuguse elektrituru tõttu.

Ka Martsina nägi seda, et Venemaa sõda Ukrainas on toonud kaasa tõsise energiakriisi ja ebakindluse, millel on Euroopa majandusele ränk mõju. Varem Venemaaga seotud sanktsioneeritud kaubavahetust suunatakse või on juba suunatud teistele turgudele.

Samal ajal on pandeemia perioodist väljumine andnud tõuke mitmete tegevusalade kasvule, eelkõige sellistele tegevusaladele, mis on seotud turismiga ja meelelahutusega. „Hiina koroona null-poliitika on küll läbi nõudluse vähenemise Euroopa majandusele kahjuliku mõjuga olnud, kuid üldiselt on maailmas tarnetega ja tarneahelatega seotud probleemid leevenenud,“ täheldas ta.

Stagflatsioon jätkub

Möödunud aasta majandusnäitajate märksõnaks oli aga stagflatsioon, mille tinginud põhjused jätkuvad ka tuleval aastal. Hinnakasv Eestis küll aeglustub, kuid jääb järgmisel aastal keskmiselt ikkagi väga kõrgeks, rääkis Mertsina.

Samas majanduse maht ei kasva. Aasta esimesel poolel või vähemalt esimestel kuudel peaks Eesti majandus olema raskemas seisus, sest inflatsioon on kahekohaline ja majandus on languses. Aasta teisel poolel peaks hinnakasv taanduma – paljuski juba baasefekti tõttu – ja majandus peaks kasvule pöörduma. „Riske on aga palju. Nii selliseid, mis majandusolukorda halvemaks muudavad, kui ka selliseid, mis sellele tugevama kasvuhoo annavad,“ pakkus ta.

Uusküla hinnangul ei ole Eesti siiski veel täielikku stagflatsiooni jõudnud. Euroalal tõusid küll hinnad väga palju, kuid majanduskasv oli tugev ja tööpuudus madal. Ka on Eestis tööpuudus jätkuvalt madal hoolimata väikesest majanduskasvust. „Hindade tõusu põhjused jäävad uuel aastal aga samaks, kuid järjest rohkem näeme hindade kasvu valdkondades, mida energia ja toidu hind otseselt kulude osas ei mõjutanud, sest soovitakse oma sissetulekuid kasvatada, et kompenseerida vähenenud ostujõudu,“ selgitas ta.

Majanduskasv null

Eesti majanduse maht jääb 2023. aastal aga sama suureks kui eelmisel aastal tervikuna ehk siis kasvuprotsendiks tuleb ümmargune null, pakkus Uusküla. Kuna möödunud aasta jooksul majandus märgatavalt langes, siis nullkasv tähendab, et aasta keskel pöördub langus uuesti tõusuks.

Eesti tööpuudus sel aastal tuleb keskmiselt 8%. „See on kõrgem praegusest 5,6% tasemest, sest osad Eesti ettevõtted palkavad vähem töötajaid, kuna tootmismahud on väiksemad ning statistika hakkab arvestama Ukraina sõjapõgenikke tööotsijate hulka,“ nentis Luminor panga esindaja.

Samas hinnatõusu tempo on aasta lõpus märkimisväärselt raugenud. Kui eelmise aasta keskmine hinnatõusutempo oli enam kui 20% juures, siis uuel aastal on see poole väiksem, umbes 10%. „Sel aastal kahaneb see tempo veelgi jõudes aasta lõpuks paari protsendi juurde. See tähendab, et hinnatase on sel aastal eelmise aasta keskmistest hindades umbes 13% kõrgem.“

Töötus suureneb

Kahjuks jäävad aga energia hinnad kõrgeks veel mõneks ajaks ja ei lase Eesti majandusel kasvada, kõrgemat palka maksta ja uusi töökohti luua. Kõrgete hindade taga on kõige olulisema põhjusena tegemata investeeringud ning päikese ja tuule energia talletamise võimalused, mis tähendab, et kiireid lahendusi ei ole.

Uusküla lisas, et energia hinnad võivad märkimisväärselt alaneda eelkõige vaid juhul, kui maailmamajandus satub märksa suurematesse raskustesse kui praegu oodatakse. „See on paraku väga realistlik stsenaarium ning selle mõju Eesti majandusele on märksa raskem, kui kõrged energiahinnad.“

Mertsina tõi aga esile, et 2023. aasta SKP kasvu prognoos sõltub olulisel määral ka sellest, kas ja kui palju statistikaamet parandab selle aasta majanduskasvu numbreid. Tema hinnangul oli vähemalt kolmas kvartal vigane. „Kui statistikaamet jätab numbrid samaks, siis tuleb järgmise aasta esimene pool tugeva majanduslangusega ja aasta kokku parimal juhul kas 0% või isegi tagasihoidliku miinusmärgiga. Inflatsioon peaks aasta keskmisena taanduma ligi 9 protsendini ja töötusemäär ligi 7,5 protsendini,“ ennustas Swedbanga esindaja.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

bisnis
7. jaan. 2023 16:26
www.aripaev.ee/investor-toomas/2022/03/08/polatud-sojatoostusest-sai-uhtakki-vaarikas-investeering Saksamaa kasvatab kaitsekulutusi, mis viis relvatööstuse aktsiad lendu. maailm.postimees.ee/7416030/vene-sojatoostus-alustab-armata-tankide-seeriatootmist Armata tanki riiklikud katsetused lõpevad 2022. aastal ning Vene relvajõud saavad pärast 2023. aastat rohkem kui 40 000 sellist tanki.
Minu Arvamus
5. jaan. 2023 02:41
Kui ettevõtte toote vajadus väheneb või lõpeb, peab sellega ettevõte juba ette arvestama. See on turumajandus ja keegi ei hakka ettevõttele tema saamata jäänud kasumit kompenseerima.
Turumajandus?
4. jaan. 2023 05:25
Energiafirma elektri hinnatõusust teenitud ülikasum on pöördvõrdeline seda tarbivate ettevõtete kahjumiga!
K. Kambala
3. jaan. 2023 18:03
Kas elutseda näiteks Tallinnas, Helsingis või Stokas oma elukaare keskel nii tosin või poolteist tosinat aastat. Kuidas tundub? Erinevus siis kulutamisvõimalikkuse järgi. Kui aasta netto tulud on 20K, 30K või 40K "per lurjus leibkonnas"? Erinev heaolu. Küsimus ju selles, et mida sa selle raha ette kusagil saad (kvaliteet, kvantiteet)? Kui esimesel puhul passiks peaaegu ka Tln-s elutseda, siis viimasel (pole ju mingi suur aastatulu) sa Tln-s kõike elujärjele kohast osta ei saa, või maksad selle eest liiga palju üle. Kui nüüd keskklassi standardit kaeda (vähemalt 2 palgalist koduabilist alaliselt), siis ei tasu ju ka Stadis elada, sest pead varjama ja maksad iga pisiasja pealt ülemäära. Kui üldse ongi normaalselt ostetav (alaline pisuke ülepakkumine turul).

Seotud artiklid