"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
neljapäeval kell 19 Kuumad tantsuõhtud meelitavad seeniore ka haigest jalast hoolimata, tooge vaid mehi juurde! (0)
04. jaanuar 2023
Albert Truuväärt

“Eesti mees on ikka tantsulõvi küll, pole ta midagi häbelik!” kinnitab Kaja kultuurikeskuse tantsuõhtutel jalga keerutamas käiv Maimu. “Kui sul on õiged kingad, siis sa tantsides ei väsi. Seda võib teha ka kolm või neli tundi jutti,” lisab Kristiines tantsiv 80-aastane Lembit. Tallinn pakub iga kuu tasuta või vähese raha eest tantsuõhtuid koos elava muusika ja hea seltskonnaga.

Sügistalvine hooaeg teletantsutähtedel on selleks korraks lõppenud, jätkub aga linna tantsuõhtutel. Kaja kultuurikeskuses toimuvad need kaks korda kuus neljapäeviti elava muusika saatel. Kui Pealinn paika külastas, olid mõned härrad on ennast pidulikumalt riidesse pannud kui päeval. Erkpunane pintsak ja kikilips sobib ju igas vanuses mehele. Õhkkond meenutab kunagisi koolipidusid, kus oli alati hämar saal. Igal uuel tantsuõhtul mängib erinev bänd. Seekord laval muusikat teinud Ragnar & CoBandi lugu räägib jõhvikaveini ostmisest, selle vaiksest joomisest ning kallima peale mõtlemisest. Rahvast pole ülearu palju ja kõik, kes tahavad eriti elegantseid poognaid teha, seda saavadki, ilma et peaksid teisi tantsijaid segama. Teiste seas keerutavad jalga õpetajatest paar Maimu Klaan ja Hans Toomla, kelle sõnul on ka vanemas eas on vaja liikumist ja romantikat. “Siin oled seltskonnas, peaaegu kõik on tuttavad,” räägivad tantsijad. “Oleme aastakümneid siin käinud. Oskame kõiki peotantse, see tähendab Ladina-Ameerika tantse ja standardtantse. Me käime ka tantsuõpetaja Veldo Timmi juures õppimas. Seega teame peale põhisammude veel üht-teist. Koroona ajal, kui tuli vahe sisse, läksid mõned sammud juba meelest ära, nii et pärast tuli meelde tuletama hakata.”
Maimu sõnul ei käi Kajas võistlus selle peale, kes paremini tantsida oskab – rõõm lemmiktegevusest on olulisem. “Ega meil pole aega eriti teisi vaadata, kui juba tantsima hakkame,” selgitab naine ja lisab, et eesti mees küll tantsuoskuse puudumise pärast häbelikult nurka konutama ei jää. “Muidugi ei ole meie mehed häbelikud! Ma vaatan, et isegi need, kes viimasel ajal kursustel käinud pole, aga kellel mingi põhi on ikka olemas, kogu aeg tantsivad. Eesti mees on ikka tantsulõvi!”
Maimu sõnul võiks mehi tantsusaalis rohkem olla, et ka naistel, kes muidu istuma jäävad, oleks partnerid. “Meeste peale tormi just ei joosta, enamikul on oma partner. Kuid neid on vähem kui naisi. Nii et mehi tuleks juurde tuua siia,” mainib ta.

Tullakse kasvõi haige jalaga

Üksik härrasmees Ivo, kes teiste tantsijate sõnul on muidu ehtne tantsulõvi, konutab sel õhtul üksinda diivanil. Samas on saalis palju daame, kes ootavad kutset tantsule. “Ma ei saa!” teatab Ivo ja osutab jalale, mis pole sel õhtul teps mitte kepsakas. “Sain end vaevu kodus püsti, aga tulin ikka, süda ei lubanud tulemata jääda. Kuulan siin vähemalt muusikat ja saan osa teiste tantsurõõmust. Kahju muidugi, et ei saa ise põrandale minna. Tants annab mulle täiesti uue energia. Kõik vana haihtub maailmaruumi ja uus, parem energia tuleb vana asemele.”
Abikaasaga tantsima tulnud Sergei Granin tunnistab, et nooruses tantsis ta vähe, sest ei osanud. “Jah, häbenesin tantsupõrandale minna. Hiljem seda väga moodsat popmuusikat pole ma ka kunagi armastanud. Seepärast ei käinudki tantsimas,” tunnistab mees.
Hans hakkas tantsima kaheksakümnendatel. Maimu tuli 1964. aastal Tallinna õppima ja hakkas käima tantsukursustel. “Meie olime pisipedast, nagu seda kooli siis hüüti, ja meiega koos käisid tantsimas teise kooli poisid. Muusika oli siis ikka tantsumuusika. Kõik need tantsud, mis on läbi aegade olnud, kõik sammudega tantsud,” meenutab ta. “1995. aastal aga läksin uuesti tantsukursustele. Seal sain kokku Hansuga ja hakkasime koos tantsima. Ühine harrastus seob küll. Meie ei ole abielus, oleme lihtsalt tantsupartnerid, vabad inimesed.”
Hansu sõnul on tantsud alati peoga kaasas käinud. “Olen pärit Hiiumaalt. Kui olid kinoõhtud rahvamajas, siis pärast oli alati ka tants,” lausub ta.

Tantsusaade lisab vaid tuld

Nii Jelena kui ka Sergei leiavad, et peotantsud võiksid olla noorte seas populaarsemad. Maimu lisab, et noored ei tammu, vaid tantsivad lihtsalt teisi tantse: “Need on igasugused hip-hopid ja tänavatantsud, aga neil on ikka sammud.”
Tantsuõhtul osalejad leiavad, et saade “Tantsud tähtedega” võib lisada peotantsule populaarsust. “Usun, et see saade annab tõuke ka peotantsu huvilistele, kes on mõelnud kursustele või tantsima minna, aga seni pole veel seda teinud,” räägib Hans.
Kaja juhataja Elvis Hrupa meelest on Mustamäe rahvas väga tantsulembene. “Mulle meeldib, et ei tammuta niisama, vaid osatakse ikka tantsusamme,” lausub ta. “Seda on meie tantsuõhtutel hea näha. Ja aitame kaasa, et mitte ainult televisioonis ei tehtaks hoogsaid samme, vaid ka rahvas oskaks tantsida. Praegu käivad meil Martin Parmase ja Gerli Padari juhendamisel eksklusiivsed tantsukursused.”
Tantsijad meenutavad, et kui ükskord mängis politsei puhkpilliorkester ja solistideks olid Kalle Sepp ning Marvi Vallaste, ei tahtnud rahvas saali ära mahtuda ja pidi hoolega vaatama, et kellegagi kokku ei põrkaks või koguni kaastantsijate konnasilma peale ei astuks. “Kindlasti on politseiorkester meile alati oodatud ja tantsijad on ka tänulikud, sest muusika, mida nad teevad, on väga võimas,” selgitab Hrupa, kes oma sõnul näeks meeleldi, et selle päeva kaheksakümne külalise asemel oleks edaspidi tantsijaid rohkemgi. “Meile mahub siia jalga keerutama ikka oma sada kakskümmend inimest.”
Neljapäevaseid tantsuõhtuid korraldab korra kuus ka Kristiine linnaosa valitsus. Rahvast koguneb tasuta tantsuõhtutele alati palju. Kui lõõtsamängija oma uhiuuel pillil Ukuaru valsi hoogsalt käima tõmbab, on pea kohe kogu tantsupõrand täis. Nii paare kui ka memmesid, kes omavahel keerutavad. Vaid mõni üksik jääb toolile istuma. 

80 pole mingi vanus!

Ilusti tantsivad näiteks peagi 80. sünnipäeva tähistav Lembit ja tema proua Mare. Lembit ütleb, et jättis alguses tänavakingad jalga, sest kõlas lõõtspill.
“Aga lõpuks tuli siiski panna jalga nahktallaga tantsukingad, sest kuidas sa muidu ikka valssi keerutad,” lausub ta “Kui on õiged tantsukingad, siis saad füüsilise koormuse kõrval ka emotsionaalse rahulduse, mis on niisama tähtis. Sa ei väsi õigete kingadega ära.”
Lembit on eluaeg sporti teinud, nii võrkpalli kui kergejõustikku. Aga tants on siiski tema suurim kirg. “Näiteks kui mängid tund või poolteist palli, siis oled täitsa läbi. Aga tantsides mitte – seda võib teha ka kolm või neli tundi jutti,” leiab ta. “Ja sa tunned ennast ikka suurepäraselt.”
Üks teine väga hoolikalt tantsusamme teha püüdev  härra kannab pilkupüüdvat kikilipsu. Tema partner aga hoiab hästi rütmi. Need on Helle ja Ain, kes ei jäta vahele ühtegi Kristiine tantsuüritust ja peale selle käivad tantsimas ka mujal. “Siin on kogu aeg erinev ansambel ja see ongi hea,” sõnab Helle. “Ma pean ainult vaatama, et mu partner väga ära ei väsiks. Muusika on nii hea, et ei taha tantsupõrandalt ära minnagi.”
Kaks prouat, kes rüüpavad vaheajal kõigile pakutavat kohvi, on seda meelt, et tore on tulla tantsupeole ka siis, kui pole kaaslast, kellega tantsida. Peol saab siiski olla teiste hulgas, kuulata lahedat muusikat ning vaadata, kuidas teised tantsivad.
“Meil on Kristiines väga tantsulembene rahvas. Kui noortel on klubid ja diskoteegid, kus käia, siis eakamatel ei tohiks olla valik ahtam,” ütles linnaosavanem Jaanus Riibe. “Sügisest kevadeni toimuvad kord kuus linnaosas tasuta tantsuneljapäevad, mis on, nagu veenduda võisite,  meie seenioride poolt väga hästi vastu võetud – saal on alati rahvast täis. See on kujunenud mõnusaks kohtumispaigaks tuttavate ja sõpradega ja parim võimalus heas seltskonnas tervislikult aega veeta.”

Tantsides uude aastasse

• Kaja (Vilde tee 118) tantsuõhtud on kavas kaks korda kuus neljapäeviti algusega kell 19 – vahel üle nädala, vahel igal nädalal. 5. jaanuaril saab tantsida ansambli Kruiis ning 19. jaanuaril ansambli Black & White muusika saatel. Kaja tantsuõhtute pilet maksab 7 eurot. Vaata infot ja jälgi kava https://kajakeskus.ee/kalender/
• Kristiine tasuta tantsuõhtud on kavas kord kuus algusega kell 14 puuetega inimeste kojas (Endla 59). Jaanuari tantsuõhtu kuupäev alles selgub. Jälgi sündmusi https://www.tallinn.ee/et/kristiine

MERLE KLANDORF: Igas linnaosas võiks olla tantsurestoran

“Naised, minge mehega koos jalgpalli vaatama tingimusel, et ta tuleb teiega koos tantsukursustele,” räägib tantsuõpetaja Merle Klandorf, kuidas vastupunnivat meest jalga keerutama saada.
Klandorfi väitel on eakamad klassikalistes seltskonnatantsudes osavamad kui noorem põlvkond. “Suur osa neist on läbinud noorpõlves seltskonnatantsu kursused, kuna paljudes koolides oli see tavaks kujunenud,” ütles ta. “Need, kes kursustel ei käinud, õppisid teiste järgi või palusid kodust abi.”
Samas möönis Klandorf, et  noorem põlvkond on jälle väga hea freestyle´i viljeleja: “Seda tingib üldine trend. Näiteks tantsitakse palju üksi kontsertidel, ööklubides, vabaõhuüritustel.” Klandorf soovitab minna ikka tantsukursustele, et elementaarne selgeks saaks ning tantsupeol piinlik ei oleks. “Kuulub ju ka tantsukultuur ühe osana meie üldisse kultuuripilti,” lausus ta. “Vanasti tantsiti pea igas restoranis ja orkestrid olid ka tasemel. Meil võiks ka tänapäeval olla spetsiaalsed tantsurestoranid. Klubid, kus tantsimas käiakse, on ülerahvastatud, neis on puudulik ventilatsioon ja need mõjuvad ahistavalt.”
Klandorf soovitab naistele mitte jätta oma kaasat rahule, vaid meelitada ta endaga koos kodunt välja tantsukursustele. “Kui mehed punnivad vastu, siis aitab vaid kavalus. Naised, minge abikaasaga kaasa jalgpalli vaatama ja seadke tingimuseks, et tema tuleb teiega tantsukursustele.”

VIKTOR VASSILJEV: Tantsimine lükkab vananemist edasi

Tantsimine hoiab liigesed korras ning toob hea tuju, mis mõjub hästi ka vaimsele tervisele.
Doktor Viktor Vassiljev kiitis tantsimise head mõju eriti vanemaealistele inimestele. “See on neile suurepärane! Eakamal inimesel on võib-olla raske sundida end mingit sporti tegema. Aga kui liikumine toimub rütmiliselt muusika saatel, siis seda on märksa kergem teha,” märkis ta. “Muusika paneb ihuliikmed ja lihased liikuma teatud rütmis. Liigutused hoiavad liigesed töös ja lükkavad nende vananemist sellega edasi.” Tuntud arsti sõnul on väga oluline ka hea meeleolu, mille muusika saatel tantsimine annab. Vähem tähtis pole positiivne side kaaslasega ning miks mitte ka ühises tantsuringis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.