"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Raskete liiklusõnnetuste arv oli mullu viimaste aastate suurim, vigastada sai 1920 ning hukkus 50 inimest (1)
04. jaanuar 2023
Foto Scanpix

Kuigi möödunud aastal hukkus liikluses vähem inimesi kui tunamullu, oli samal ajal raskete liiklusõnnetuste arv viimaste aastate suurim ja üldine statistika ei näita liikluspildi paranemist.

2022. aastal oli inimvigastustega liiklusõnnetuste hulk viimaste aastate suurim – politseis registreeriti 1697 kannatanuga liiklusõnnetust, nendes sai vigastada 1920 ning hukkus 50 inimest.

„Kuigi vigastatute arv on 148 inimese võrra suurem, siis positiivse poole pealt saab välja tuua, et möödunud aastal hukkus Eesti teedel viis inimest vähem kui 2021. aastal,“ rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo.

Tõuksikultuur vajab kindlasti rohkem tähelepanu

Liiklusõnnetuste ja vigastatute arvu kasv on tulnud kergliikurite osalusel toimunud õnnetustest. Möödunud aastal registreeriti politseis 352 liiklusõnnetust kergliikuritega, neis sai viga 360 inimest ning hukkus üks.

„Paraku on politseini jõudnud numbrid tõukerattaõnnetustest ilmselt vaid jäämäe tipp,“ möönis Loigo. „Tõuksikultuur vajab kindlasti rohkem tähelepanu, et sarnaselt autodele muutuks ka kergliikurite puhul kihutamine ja joobes sõitmine taunitavaks.“

Mullu registreerisid kiiruskaamerad ligikaudu 306 556 kiiruseületamist, mida on 11 817 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Nendest kiiruseületamisest 212 865 fikseeriti mobiilsete kiiruskaameratega.

Ligi 10 000 korral anti teada joobekahtlusega või ohtlikest juhtidest

Möödunud aastal tegi politsei 890 000 joobekontrolli. Liiklusest kõrvaldati 6552 alkoholi tarvitanud juhti, mida on 550 võrra rohkem kui üleeelmisel aastal.

„Iga alkoholi tarvitanud juht on liikluses suureks ohuks, sest paraku toovad joobes juhid endaga kaasa õnnetusi, vigastusi ja surma,“ rõhutas Loigo.

Seda kinnitavad ka numbrid – alkoholi- või narkojoobes juhtide süül sai liikluses vigastada 143 ja hukkus seitse inimest. 2021. aastal hukkus joobes juhtide süül kaks korda rohkem inimesi.

„Vaatamata sellele, et enamik Eesti autojuhte suudab liikluses käituda ohutult, siis on jätkuvalt probleemiks need, kes ei suuda hoiduda kihutamisest, ohtlikest manöövritest ja alkoholijoobes rooli istumisest. Lisaks ei pea need inimesed ise end ohtlikuks ja sageli ei peata neid ka karistused,“ rääkis Loigo.

Eelmisel aastal anti häirekeskusele teada ligi 10 000 korral joobekahtlusega või ohtlikest juhtidest. „Ilmselt on nii mõnigi selline kõne päästnud liikluses kellegi elu,“ tõdes politseinik.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

suurimat jama peaks peatama kohe - see süsteem loob vaid bürokraatliku ametkonna ja ebaprofessionaalsete ühenduse, riigipalgaliste ametikohti tohutult.
5. jaan. 2023 02:47
ERR lehel kajastatud uudis - on jampsi korraldamine ja kabinetikohtade loomine riigipalgalistele. Süsteem on praegu lihtne ja pole vajalik mingite teiste Euroopa riikidega meid võrrelda- on trahv, kriminaalkaristus, alkojoove-narkojoove ja lubade äravõtmine - kas kuni 3 aastaks. Tegelikkuses tuleks aga HULLUMAJA tõendit uuesti arvestama lubade saamiseks! ....kümmekond aastat tagasi liikluskomisjoni veapunktisüsteemi välja töötamine on unustuste hõlmas- puudub poliitiline tahe(selline käsitlus näitab, kuidas ajud pole paigas!) .....liikluses hukkunute arv on veel üks viimaste aastate väiksemaid, siis liikluses viga saanute arv viimastel aastatel märgatavalt vähenenud ei ole(see ei saagi väheneda kui enam ei toodeta s/a vaid tanke linnasõiduki nime all- see suurendab mõistmist, olen suurem ja ei kannata). Krooniliste liiklusrikkujate korrale kutsumiseks pakkus valitsuse liikluskomisjon(loe: maanteedeameti pensionäride punt) veapunktisüsteemi. Rikkumise ohtlikkusele jagatakse punkte- seda ei ole võimalik sel moel analüüsida, liiklus pole Casino. emeriitprofessor Dago Antov võib olla professor aga tehku omale selgeks, et Eesti ei ole enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest. Kui Antov saaks selgeks tehtud - et kõige lihtsaim, linnamaasturid - kuulutada veokiteks,st. üle 1950 kg täismassiga s/a ning maasturitel keelata kängururauad ees, nõuda taga - laibarauda ning esituled halogeenide kasutamine asulais (oma kõrguses näitavad otse ka lähituledega pimestades vastastulijale näkku; tagaosa kõrgused on sellised, et põrkeraud tuleb tavalisele s/a üle kapoti samuti aknasse; lisaks puuduvad nendel veokitel porilapakad ja kõik maanteelt rämps lendab ka 200m pealt tavalisele s/a). Vot, Antov , tehke muud asjad korda vahutamise asemel ja sa ei peaks ülikooli emerprofesssorina olema erafirmas seda jama promomas! Sinu järgnev lause - antud reporterile, pikendab karistuse määramist ja mitte teo ohtlikkusest arusaamist koheselt , mis tähendab - et kuni punktid täis saab , võib veel katsumusi teistele valmistada: "Veapunktisüsteemi põhiline mõte oleks see, et hoida kogu aeg juhtidel seda mõtet kuklas, et mul on tegelikult kogu aeg see oht lähedal, ma ei tohi tekitada endale seda olukorda, kus ma võin kaotada juhtimisõiguse," lausus ta. -see on ikka väga sooja ja kabinetist pärineva inimese mõistatus. Liiklust ei saa reguleerima panna poliitikuid ja unistades karistama, seega majandusministrid tegelegu ENERGIA jms. küsimustega, mitte kohvipera juttudega. - See veapunktisüsteem koos IT arendusega ja nõustajatega läheb maksma sellise summa, mis oleks praegu väär ja täielikult. Taavi Aas ajagu see Haapsalu rongi värk lõpuni , Lelle-Pärnu uuesti korda ja lätlaste soov rahuldada meie saamatuses- Riia- Tartu(Pärnu)-Tallinn rong. Siis väheneb automaatselt autodega kihutamine, ka rikkumised ning LÕ hulk. Kogu küsimus on ÜT mitteühtivus vabariigis, tegelike vajadustega ja see maksabki inimelusid. Paljud kasutaksid oma sõidukit vaid maal, poes käimiseks aga mujale liiguks ÜT. Seda see emeriitikum ei adu. Lugege tema tarku lektooriume ETIS.ee, mis on helgemad kui see kargamine oma veapunkti süsteemiga. Raivo Aeg- veapunktisüsteem saanud positiivset tagasikaja isamaaliidus , tohhoo tonti ! Isamaa on oma nime vahetanud niimitu korda , et kas nad ikka mäletavad, on nad üldse isamaalased:) , Raivo aga ilmselt ei tea liiklusrikkumistest ja LÕ üldse midagi - ta pole avariisid vormistanud ega teel inspektor olnud. Kahjuks on need märkmiku mehed kõik jutumehed , ka Eesti 200 , ainuke on EKRE arvamus - et pole õiget selgust selles asjas. Kõik teised aga ikka teeks, peeretaks kokku midagi ja kas juba ei aita ? Edasi hakkavad kohtud iga antud punkti lahkama kaebuse puhul ? Kas Eesti on lollimaja ? on siin veel terve mõistusega kedagi ? Terve raudtee vaguni jagu on seaduseid. keegi neist aru ei saa - isegi kohus mitte ja aina väänatakse advokaatide poolt. Jama. jama. EnsV ajal oli koodeks nagu taskumärkmik, LE samuti kui märkmik ja Koger-Pirita poolt kommenteeritud väljaanne ja kõik karistused liikluses tehti käsitsi , avariid -rasked läbisid juurdluse ning kaebused menetleti samas. Ja nüüd tahetakse tohutut riigiaparatuuri luua, kel pole aimugi asjust , poliitilised vaglad töökohtadele küüsi värvima. Näide, praegu need suvalises kohas kaasaskantavad kiirusekaamerad, paigaldatakse , mõõdetakse - ja palju sealt tuleks veapunkte ?! -tohutult , sest sa ei näe peale selle armaada poolt, Tallinna rikkumise analüüs käib Jõhvis, tegelikku pilti(pilt on koinitud mõõtu, kus enam pole peale sinu reg.nr. muud näha) - kus tegemist võib olla möödasõidu ja teise poolt hoopis takistusena kiiruse tõstmine(peaks saama ohtliku olukorra tekitamise eest veapunkte terve koorma aga saaja on kiiruse ületaja, sest on moment kus pidurdada ei saa tagatulija pärast ning jääb vaid möödasõit lõpetada.... ) Kes on hindaja ? Liiklus on hetk ajas ning seda ei saa hinnata nagu sööklas , pudru maitstes. Kiiruse pilt saadetakse kodanikule välja kui esitad soovi, st. seda on võimalik tuunida nii - et sa enam ei soovi .....! On olnud juhus , kus lampjalad on pannud mõõtmise aadressiks koha- asub teise õues ja ca 200 m mõõdetud, maanteest. Võiks tegeleda mõne asjalikuma asjaga - ehk , et riik ei luba KOV toetada rahaliselt gümnaasiumis või kuni 22...25 eluaastani valla kodanikele juhilubade saamist ja siis veelkord Kaitseväes maksta kinni varem taotletud , kulud. Vot siinkohal peaks emer.prof. Antov midagi tarka ütlema. Nagu ei suuda TTÜ omad öeldaka : et Eesti oludes ei sobi sile asfalt , pindamata kujul milline on ohtlik ja avariidele loodud. Ka ei sobi Maanteedeametnike pull- plaanitav , toome "100" meetrised, irw:) autorongid teedele, siis vähendame vedukeid(tegelikkuses aga lõhutakse maanteed ja liiklusohtlikkus suureneb samale tasemele kui oli 2+2 asemel 1+1). Kui selle ametkonna töö ja vili on - suurenenud liiklusõnnetuste arv , siis peab vaatama - mis ülesanded ja programmid neil on olnud - et neid on täidetud ja saadud PREEMIAID ja tohutuid palkasid ? Ilmselt nad ikka pole suutelised oma tööd tegema?