"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Tööd alustas maksejõuetuse teenistus, mille eesmärgiks on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud (1)
04. jaanuar 2023
Lea Danilson-Järg Foto Mats Õun

Maksejõuetuse teenistuse tegevuse eesmärgiks on tuvastada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla ebaseaduslikud ning suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra pankrotimenetlustes.

„Lisaks ettevõtjatele ja võlausaldajatele on teenistuse töö oluline ka riigile, kes on üks suurimaid võlausaldajaid. Lisaks väljamaksete määra suurendamisele on riigi jaoks muidugi oluline ka maksejõuetuse teenistuse preventiivne mõju. Kui on teada, et maksejõuetuse põhjuseid uuritakse põhjalikult ning seadusvastaselt käitunud isikud võetakse vastutusele, väheneb kindlasti ka soov süüdimatult võlgu jääda,“ selgitas justiitsminister Lea Danilson-Järg ning avaldas lootust, et kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja maksejõuetuse teenistuse koostöö tulemusel muutub Eesti ärikeskkond ausamaks ja usaldusväärsemaks.

Eelmisel aastal Konkurentsiameti juurde loodud maksejõuetuse teenistuse juhina asus ametisse Signe Viimsalu

Maksejõuetuse teenistuse juhi Signe Viimsalu nimetas aasta alguses ametisse justiitsminister Lea Danilson-Järg riigikogu majanduskomisjoni varasemal heakskiidul. Justiitsminister ootab maksejõuetuse teenistuse juhilt, et teenistus teeks järelevalvet võlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle seoses pankrotimenetlusega ning uuriks võimalikku seadusvastast käitumist. Selleks saab teenistus läbi viia eriauditeid, algatada pankrotimenetluse avalikke uurimisi ning teha pankrotihalduritele pankrotimenetlusega seonduvaid ettepanekuid. Maksejõuetuse teenistuse tegevuse tulemusel peaks suurenema võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määr pankrotimenetlustes.

Maksejõuetuse teenistuse esimesel juhatajal Signe Viimsalul on mitmekülgne ligi 25-aastane töökogemus nii era- kui ka avalikust sektorist. Ta on oma varasema karjääri jooksul olnud seotud mitmete Eesti ettevõtluskeskkonda kujundavate muudatuste väljatöötamise ja elluviimisega, töötades näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses, Justiitsministeeriumis, Eesti Arengufondis, Eesti Äriinglite Assotsiatsioonis ning Rahandusministeeriumis. Samuti on ta aidanud sõltumatu väliseksperdina muudatusi ellu viia Ühendkuningriigis, Poolas, Serbias ja Põhja-Makedoonias.

“Eestis on probleemiks, et suur osa pankrotte lõpeb raugemisega, mis tähendab, et puuduvad piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seega jääb enamik menetlusi positiivse lahendita ning ka potentsiaalsed kaasnevad kuriteod lahendamata. Tagajärjeks on võlausaldajate huvide ebapiisav kaitstus ning ühiskondlik tunnetus, et ettevõtete omanike ja juhtkonna vastutus on puudulik ning ärikeskkond ebausaldusväärne,“ rääkis Viimsalu.

Tema sõnul on probleemide põhjuseks ennekõike see, et pankrotiavaldused esitatakse liiga hilja. „Sageli alustatakse pankrotimenetlust alles siis, kui olukord on juba väga halb. Avalduse esitamise viibimise taga võib olla põhjendamatu lootus, et äri paraneb, aga ka pahatahtlik otsustega viivitamine. Maksejõuetu isiku ja tema vara kohtlemine peaks toimuma vastavalt seadusele, aga senisest palju kiiremini, et võlausaldajad saaksid oma nõuded rahuldatud,“ selgitas Viimsalu ja lisas, et pankrotimenetlusest on mõjutatud muuhulgas välisinvesteeringud, tööhõiveküsimused, keskkonnaprobleemid, regionaalne ning sotsiaalne areng ja elanikkonna kindlustamine üldteenustega. „Pankrotiõigus kui seadusandja loodud töövahend peaks tagama tasakaalu ühiskonna ja isiku keerulistes omavahelistes suhetes, kui osalised ise enam toime ei tule. Leian, et maksejõuetuse teenistus saab pankrotiõiguse rakendamist senisest tõhusamaks muuta ning soovin teenistuse töö võimalikult kiiresti käima lükata,” rääkis Viimsalu.

Signe Viimsalu oli võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu üks autoritest. Tema koostada oli eelnõu sisendina kasutust leidnud võrdlev analüüs erinevate riikide vastavate regulatsioonide kohta. Justiitsministeeriumis töötades teostas Viimsalu pankrotihaldurite üle järelevalvet ning viis läbi pankrotimenetluste erikontrolle. Viimsalu on olnud uute ärimudelite teemal sõltumatu ekspert Euroopa Komisjonile ning finantsinstrumentide teemal sõltumatu ekspert Maailmapangale. Viimsalu on kaitsnud Tartu Ülikoolis teadusmagistri- ja doktorikraadi Euroopa Liidu piiriüleses maksejõuetusõiguses ning globaalse ärijuhtimise magistrikraadid Austrias ja Ameerika Ühendriikides. Viimsalul on ka ettevõtluskogemus, mistõttu on ta tuttav turuosaliste ootustega riigi uuenduslike ja kuluefektiivsete teenuste osas.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Lootsin vastupidist ja erksamat lähenemist
4. jaan. 2023 23:44
et tööd alustab Maksejõuetuse Teenistus , kes vaagib Täiturite ja Inkassode ühistööd , ladudes suvaliselt võlgnikule aina otsa võlga suurendades.Nüüd tuleb välja, et see teenistus töötab ainult ühtepidi. Loomulikult on ka sedapidi kaalutlus vajalik - sest võlausaldajad kasvõi KÜ võivad tekkida suured probleemid, sest KÜ ei maksta 100% tekitatud korterivõlga ning kohtud on nii ülbed - et nad isegi ei teavita igaks juhuks KÜ kui sama krt. peale väljaantud hüpoteeki nõuab pank tagasi..... Seega on Kohtumajad tegelikkuses KÜ põhjakõrvetajad ja EV kohtud ei ole usaldusväärsed. Vaadake mõni aasta tagasi Bannõhhi isikupankroti väljakuulutamist. Sama teenistus peaks ka nt. SMS laenude väljastajaid ning korterite üürileandjaid liistule tõmbama - selgitusega tulevad välja mustalt rahasaajad ja see on ka põhjus- kodanik ei saa kasutada riigitoetusi oma elukorraldamisel kuigi need on olemas.