„Kõik ju näevad, et see oli kriisiderohke aasta,“ võttis eelmise aasta kokku Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) professor Rainer Kattel. „Sõda, energiakriis, covidi järelmõjud – kõik see iseloomustab möödunud kehva aastat.”

Katteli sõnul on kõik see avaldanud mõju ka majandusele. “Alustame covidi tagajärgedest, erinevad tarneraskused on tekitanud inflatsiooni surve,” rääkis ta. “Siis kõik sõjaga seonduv ja energiakriis. Needa asjad on avaldanud  majandusele tugevat survet ja igaüks on kogu selle temaatikaga küllap üsna hästi kursis, sest see kõik on mõjutanud meie igapäevast elu.“

Balti riikides on Euroopa kõrgeim hinnatõus olnud

Katteli sõnul on see kõik saatnud meile edaspidiseks ka palju sõnumeid, mida peaksime arvestama. “Räägime energiaga varustamisest, üldse energiaturust,“ lausus ta. „Me peaksime mõtlema, kuidas edaspidi üldse energiaturgu vaadelda. Ilmselt muutuvad veel kasulikumaks edaspidi igasugused investeeringud taastuvasse energiasse. Me oleme paremini mõistma hakanud ka turu käitumist väikestes riikides, kus väga palju kaupu sisse veetakse ja kus teatud valdkondades puudub ka suurem konkurents. Seda me näeme siin toidukaupade puhul, mille hinnad on kiiresti tõusnud.“

Kattel ütles, et kaubandusketid on kiiresti hindu tõstnud ning inflatsiooni tekitanud. „Balti riikides on Euroopa kõige kõrgem hinnatõus olnud,“ rääkis ta. „Me oleme näinud, et ainult turujõududele lootmine ei ole olnud kriisolukorras kõige parem lahendus, see ei ole lihtsalt vastu pidanud survele. Baltimaades on keskmiselt kaks korda kõrgem inflatsioon kui Euroopa Liidus keskmiselt. See ei saa olla ainult mingi geograafiline või kultuuriline iseärasus. Euroopas on ka teisi väikeseid riike, kus inflatsioon nii suur ei ole. Järelikult meie konkurentsiamet ja teised järelevalvet teostavad riiklikud struktuurid on olnud meil palju nõrgemad ja saamatumad, kui me oleksime lootnud ja arvanud. See avaldub ka energiahinnas.“

Paljud elavad palgapäevast palgapäevani

Kattel küsis, miks on suured hinnad kohe tarbijani jõudnud? „Kindlasti näitab see, et turg on riigi poolt halvasti reguleeritud,“ selgitas professor. „Me peaksime kõik need asjad korda tegema, sest inflatsioon ilmselt niipea kuhugi ei taandu. Vähemalt kodutarbijatele on püütud nüüd energia hinda kuidagi vaos hoida. Aga sellest üksi ei piisa, peame endale tunnistama, et inflatsioon jääb meil probleemiks number üks ja sellega tuleb töiseilt ka riigil tegelema hakata. Keskpangad on hakanud tõstma raha hinda, aga see intresside tõstmine tekitab omakorda suuri probleeme. Raha muutub üha kallimaks nii kodulaenu võtjatele kui ka ettevõtetele, kes peavad tegema uusi investeeringuid. See hakkab omakorda pärssima tarbimist, aga ei puuduta kuidagi meie peamisi inflatsiooni põhjustajaid – energia hinnatõusu ja toidukaupade suurt kallinemist. See tähendab, et tuleval aastal majandussurutis suureneb. Ka Eesti Pank ennustab järgmiseks aastaks pea olematut majanduskasvu. See tähendab, et inimeste reaalsed sissetulekud langevad veelgi. Paljudele jõuab kõik see halb alles uuel aastal pärale.“

Katteli sõnul on ainus võimalus oma tarbimist piirama hakata ja ebamõistlikud kulutused lõpetada. „Paljudel kahjuks seda võimalust enam aga ei ole, nagunii elavad nad palgapäevast palgapäevani kuidagimoodi ära,“ lausus ta. „Kevadel seisavad ees valimised ja igaüks peaks nüüd vaatama, millised erakonnad pakuvad meie jaoks jätkusuutlikumaid lahendusi. Tuleb erakondadelt rohkem vastuseid nõuda.  Valija peab muutuma nõudlikumaks.“