"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Haigushüvitiste väljamaksmine jaanuaris viibib, lisaks tavapärasele aasta alguse hilinemisele pole ka õigusselgust (1)
05. jaanuar 2023
Foto Pixabay

Nagu eelnevatel aastatelgi, siis ka 2023. aasta alguses viibib töövõimetuslehtede väljamaksmine haigekassa poolt neile kindlustatutele, kelle töövabastuse periood algab jaanuaris. Hüvitise maksmine viibib seoses maksu- ja tolliameti 2022. aasta tuludeklaratsioonide menetlemisega,“ ütles tervisekassa pressiesindaja Sander Rajamäe.

Tema sõnul töövõimetushüvitist arvutatakse eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale maksu- ja tolliamet. „Alustame hüvitiste väljamaksetega, kui maksu- ja tolliamet lõpetab 2022. aasta deklaratsioonide töötlemise,“ kinnitas ta.

Ta avaldas prognoosi, et haigekassa alustab sel aastal alanud haiguslehtede hüvitamist jaanuari keskpaigas. Senine ajutine haiguspäevade hüvitamise kord, mille järgi makstakse töötajatele haigestumise korral hüvitist alates teisest päevast, pikeneb 30. juunini 2023.

Seadusemuudatuse mõju on ligikaudu 16 miljonit eurot ning haigekassa prognoosib, et esimesel poolaastal väljastatakse haiguslehti umbes 200 000 inimesele.

Kuid kuidas peaksid käituma tööandjad, kes on ajutise korra alusel haiguspäevade eest seni maksnud teisest kuni viienda päevani? „Üldjuhul maksavad tööandjad töötajatele haigushüvitise koos kuupalgaga, st jaanuari lõpus või veebruari alguses. Kui aga tööandjad maksavad töötajatele hüvitist kuu keskel teisest viienda päevani, siis pärast seaduse välja kuulutamist ei pea tööandjad hüvitise maksmisel midagi muutma,“ selgitas Rajamäe.

Viivitusega hüvitised

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder kahetses, et president ei kuulutanud 28. detsembril Riigikogus vastu võetud seadust eelmise aasta lõpus välja, mis oleks haigushüvitiste maksmisel andnud parema õigusselguse. Kuid haigekassal ja ettevõtetel tekib haigushüvitiste maksmise kohustus nüüd tagantjärgi, et inimestele makstaks see ikka välja alates haiguse teisest päevast. Haigetele võib maksmine toimuda ajalise viitega, kuid seda on ette tulnud ka varasemate aastate alguses, möönis ka Mölder.

Kui inimene on jäänud jaanuari alguses haigeks, siis haiguhüvitist ta kohe kätte ei saa, vaid see võtab mõne nädala aega. „Kui ka praegu mõni tööandja kahtleb, kas hakata maksma teisest või hoopis viiendast haigusepäevast hüvitist, siis nii tööandjad kui ka riik haigekassa kaudu on kohustatud vastu võetud seaduse kohaselt veel vähemalt pool aastat kehtiva korra järgi ehk alates teisest päevast haigusepäevad hüvitama. Tõsi, riigi poolse viivituse tõttu võtab tagantjärgi maksmine rohkem aega,“ tõdes ta.

Mõne kuu pärast uuesti

Seaduseparanduses on selgelt sätestatud, et lõtku endise korra ja praeguse korra vahel ei teki. „Inimesed ei pea muretsema, et nüüd hakatakse maksma hüvitist alles alates neljandast päevast.“

Seaduse veelkordse pikendamise või alaliseks muutmise peab aga otsustama hoopis Riigikogu uus koosseis, kes hakkab sellele otsa vaatama juba mõne kuu pärast, kui pooleaastane hüvitise ajutise korra pikendus lõpeb.

„Kuigi haigekassa kulud kasvavad, siis võrreldes selle ohuga, et inimesed lähevad haigena tööle ning nakatavad ka teisi ja teevad oma tervisele liiga, on see ikkagi kordades väiksem kahju. Tööandjal pole samuti mingit võitu sellest, kui tootmine tuleb peatada sellepärast, et veelgi rohkem haigeid inimesi ei saa tööle tulla,“ nentis Mölder. 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

hüvitaja
7. jaan. 2023 20:30
Tööandja jaoks on töötaja haiguspäevade hüvitamine varjatud sotsiaalmaksu tõus ja tekitab huvi töötaja delikaatsete isikuandmete vastu laiemaltki. Seda infot loodetakse saada tööandja tervisekindlustuse korral tuttavalt kindlustuseandjalt, või siis töötervishoiuteenuse osutajalt.