"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Mihhail Kõlvart Edgar Savisaar oli julge inimene, kellel oli selgroogu ja kes tundis siirast muret meie ühiskonna pärast (2)
05. jaanuar 2023
Mats Õun

Suured asjad on paremini nähtavad kaugusest. Edgar Savisaar on see ajalooline isik – ja tema kohta saab kindlasti öelda ajalooline isik –, kelle saavutustele hakkavad objektiivseid hinnanguid andma järgmised põlvkonnad.

Kui suurem osa praegustest poliitikutest on oma tegevustega aktuaalsed siin ja praegu, siis tema jättis kindlasti jälje meie ajalukku.

Edgar oli julge inimene, kellel oli selgroog. Ühiskonna jaoks tõestas ta seda eelkõige Eesti taasiseseisvumise ajal, aga ma nägin seda ka hiljem, kui ta võttis oma veendumustest lähtuvalt vastu otsuseid ja oli valmis nende nimel vajadusel ka võitlema.

Poliitikute või riigimeeste kohta ei saa sageli öelda, et nad on siirad. Ma olen kindel, et Edgar oli täiesti siiras, kui ta tundis muret meie riigi, ühiskonna ja linna pärast. Ma nägin, et see oli tema jaoks päris mure, mitte ainult poliitiline mäng. Ja ta oli siiras ka siis, kui ta tahtis inimesi aidata – kas konkreetseid inimesi või näiteks 2009 majanduskriisi ajal abivajajaid toetades.

Loomulikult oli Edgar Savisaar osav poliitik. Ta oskas intriige korraldada ja miski inimlik ei olnud talle võõras. Aga see, et ta mõistis inimlikkust ja inimest, tegi temast ka suure poliitiku.

Inimesena oli ta tulvil ootamatusi. Edgaril Hundisilmal külas käies tulid alati esmalt vastu tema saksa lambakoerad. Ja siis tahtis ta ilmtingimata näidata kõiki taimi ja puid, mis tema aias kasvasid. Pärast seda tulid alles muud jutud. Ühel viimastest kordadest, kui ma Edgariga rääkisin, meenutas ta taasiseseisvumispäeva 2015. aastal Vabaduse väljakul, kui ta kõnet pidades ratastoolist püsti tõusis – esimest korda pärast rasket haigust avalikkuse ette tulles. Toona palus Edgar mind igaks juhuks ennast lavale julgestama, et kui tal peaks olema abi vaja. Ja meie vestluses rääkis ta sellest, kuidas ta ikkagi püsti tõusis – vaatamata kõigele.

Tallinn jääb mälestama mitmekordset linnapead ja Eesti riigimeest, kelle roll Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel jääb alatiseks meie ajalukku. Minule jääb Edgar jääb meelde inimesena, kes vaatamata raskustele alati püsti tõusis.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

osa inimesi ei austa elavana ega lahkununa
2. jaan. 2023 02:30
elu24.postimees - , on mingi Juku , kirjutanud loo 1. jaanuar 2023, 14:45 ja valanud ikka räigelt jama. Ta võiks läbilugeda kasvõi H.Valk poolt kirjutatud memuaarid , aega tagasi ilmunud aga kas Jukul olid kõhuõõnest ... üldse õigesse kohta midagi langenud kui EV tehti. Näiteks tema plära oli ka Aasmäe juhuse kohta segane- omaarust aga tark. Praegust Juku artikklit on siis nimeliselt kommenteerinud ülistavalt keegi Jüri Luha, jmt. Üks lause Juku jutustuses viitab aga vastupidisele tema arvamusest loos:... ilma Savisaareta poleks teised nii tugevat Vabariiki ehitanud (selletaoline väljend). Juku viitab ka sellele - et ta pole kunagi peaminister olnud - ka see on tegelikkuses vale, sest Savisaar oli peaminister ja üleminekuvalitsuses kt. aga milline koht oli=peaministri ülesannetes. Juku unustab - et kui IME poleks Gorbatšovi ajal käima lükatud ja RahvaRinnet koos ööLaulupeo ja Balti ketiga tehtud , ei oleks seda EV tulnud Küll oleks tore kui keegi kirjutaks IN MEMORIAM , kus oleks kõik heateod kirjas , seda on aga EV ilmselt palju nõuda.
Oda
29. dets. 2022 21:39
Kodulinnal on olnud Poska, Lender, Savisaar. On Kõlvart. Kolmandat põlve tallinnlasena olen uhke.