"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Siiri Oviir: Savisaare puhul piisas asjade ära tegemiseks poolest pilgust. Raivo Vare: Savisaar oli ületamatu kriiside lahendaja (1)
05. jaanuar 2023
Siiri Oviir Foto Scanpix

„Tema ümber olid inimesed, keda ta usaldas. Ja kui ta neid usaldas, siis laskis neil teha paljusid asju, mitte ei kirjutanud neile kõike ette. Meeskond töötas täie innuga ja andunult Eesti vabastamise nimel. See valitsus oli juba sisuliselt Eesti Vabariigi valitsus, sest ta loodi samal ajal kui ülemnõukogu sõnastas meie iseseisva valitsemise,“ meenutas Edgar Savisaare kunagise valitsuse (1990-1992) liige Siiri Oviir.

„Ta innustas meid tööle, mitte ei pidanud pikki kõnesid ja etteasteid. Paari lausega andis ta teada, mida on vaja, et valitsuse liige saaks oma tööd teha. Piisas poolest pilgust ja poolest sõnast, sest tegemist oli hingesugulastega. Meil oli tahe võidelda ja võita riigi ja rahva vabaduse eest,“ rääkis Oviir.

Põhilised seadused tegigi Savisaare valitsus. Hilisemad seadused olid paljuski nende täiendused ja parandused.

„Mul on väga kahju, et tema viimased aastad möödusid nii raskelt. Viimased aastad muutsid ka tema iseloomu. Nii hästi kui ta oskas leida liitlasi ja mõttekaaslasi, leidis ta hiljem ka neid, kes olid tema vastu. Teatud perioodil oli vastaseid isegi rohkem ning väikese meeskonnaga suurt tulemust poliitikas ei õnnestu samuti saavutada.“

Mõnikord esines ka kibestumust, mis varjutasid helgeid hetki. Kuid visiooni ja eesmärki ei kaotanud ta kunagi silmist.

Praeguste kriiside lahendamiseks pole Oviiri sõnul vaja korrutada päheõpitud lauseid sõja kohta, vaid lahendada neid Savisaare kombel rohkem oma inimestele mõeldes ning abi pakkudes. „Eesti riik ei ole Euroopa Liidus ainuke väikeriik. Meie inflatsioon on kaks korda kõrgem kui Maltal, kes on meist kolm korda väiksem. Tuleb tegeleda inimeste probleemidega samal ajal kui olla ka sõja vastu.

Oviir avaldas kaastunnet Savisaare lastele. „Neil oli vägev isa, kes pani aluse taasiseseisvunud Eesti riigile ning kelle järgi juhendus rahvas ja paljud poliitikud.“

Majandusekspert Raivo Vare sõnul oli Edgar Savisaar ületamatu kriiside lahendamise meister. “Ta oli parim peaminister, kes sai meil taasiseseisvunud Eestis olla ning mul oli suur au kuuluda sellesse valitsusse,“ ütles aastatel1990-1992 Savisaare valitsuses riigiministri ametit pidanud Raivo Vare.

„Üks vähem räägitud, kuid mitte vähem tähtis murrang leidis 1991. aasta augustisündmuste eel aset sama aasta jaanuaris. Lätis möllas Moskva keskvõimu poolt saadetud miilitsa eriüksus OMON ning oli oht, et samasugust pööret üritatakse ka Eestis. Tänu Savisaare otsustavusele saime siia kutsuda tollase Venemaa juhi Boriss Jeltsini ning nõnda võtsime hulga pingeid ühiskonnas maha.“

Kui Eesti oli asunud rahulikumale riigi ülesehitamise teele, siis jäi Savisaare potentsiaalist ka palju rakendamata. „Kuid see ei takistanud teda oma ideid välja käimast ja tegusid tegemast. Ta oli enam kui 30 aastat Eesti poliitikaelu suunaja ning ilma temata olnuks meie poliitikamaailm palju vaesem,“ kinnitas Vare.  

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Harrien
31. dets. 2022 12:29
Savisaare hülgasid tegusad inimesed kohe, kui nad said aru, et ei Rahvarinne ega KE ei osale toiduahela kujundamisel. Mõnel neist õnnestus ka edukalt paati vahetada. Enamusel siiski mitte soovitud tulemustega. "Kes on kes Eestis" lahendati kiiresti ja osavalt, ilma Savisaare osavõtuta. Algsete favoriitide hulgast eliidist väljajäänuid palju ei ole. Küll aga teisest ešelonist. Hiljem tõusetunud on teine ooper. Toiduahela eestikeelses segmendis KE ilma ei tee. Arvatavasti ka edaspidi mitte. Kohalikes ülikoolides pole võimalik teada saada kuidas, kelle poolt ja milliste kriteeriumide alusel valiti 91. a. need kellele hüvitusfondist rahajuga peale lasti. Helsingi rootsikeelses majanduskõrgkoolis Arkaadia tänaval on see uurimismaterjal ja õppetöö osa. Teatud õppesuundades muidugi.