"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Tiit Vähi: Edgar Savisaar oli suurmees ja peaminister sellel raskel ajal, kui Eesti sai tagasi oma iseseisvuse (3)
05. jaanuar 2023
Endiste peaministrite kohtumine Stenbocki majas Foto Scanpix

«Edgar Savisaare lahkumisest on väga kahju. Ta oli suurmees ja peaminister sellel raskel ajal, kui Eesti sai tagasi oma iseseisvuse. Ta oli selle iseseisivuse tagasivõitmisel kõige suurem tegija,» toonitas Edgar Savisaare valitsuse transpordiminister ja hilisem peaminister Tiit Vähi.

«Mäletan teda, kui väga kindlameelset valitsusjuhti väga rasketel aegadel. Ta oli tohutult energiat täis,» meenutas Vähi ja lisas, et kui Savisaar õhtul hilja töölt koju läks, tegelesid teised valitsuse liikmed juba ammu oma isiklike asjadega. «Järgmisel hommikul kell kaheksa oli ta juba taas kohal ja kutsus rääkima. See oli raske aeg ning ta oli tollel ajal parim, keda üldse oleks võinud soovida,» rõhutas Vähi BNS-i vahendusel.

«Ma käisin tema juures Hundisilmal kaks nädalat tagasi. Ta tervis oli siis väga vilets. Helistasin talle ka enne jõule ja rääkisin, et sõidan talle külla, et olen minemas turule ja võtan midagi jõuludeks kaasa. Ta ütles, et pole Hundisilmal vaid on Tallinnas. Ütlesin siis, et lepime kokku ja peale aastavahetust helistan. Kuid mul oli juba selline tunne, et seda helistamist ei tule,» ohkas Vähi.

«Väga-väga kahju! Ta oli mees, kes tegi raskel ajal kõige rohkem. Temale on Eesti rahvas võlgu selles eest, et Eesti sai veretult iseseisvaks. Tema rolli aastatel 1988-1995 on maha vaikitud ja isegi võltsitud ning talle on palju ülekohut tehtud,» märkis Vähi. 

«Ta oli tegelikult väga positiivne mees. Ta oli Eesti suurkuju ja kõige suur tegija. Mul on väga hea meel, olin rasketel aegadel tema valitsuses. Tema lahkumisega oleks nagu lõppenud suurte poliitikute ajastu.»

Siim Kallas: olime ühel perioodil Savisaarega väga lähedased

Reformierakonna poliitiku ja endise peaministri Siim Kallase sõnul oli ta Edgar Savisaarega ühel perioodil väga lähedane ning uudis tema lahkumisest olid kardetud, aga mitte oodatud, kirjutab Postimees.

«Selles mõttes 72 eluaastat ei ole väga palju, aga eks kõik need läbielatud pingelised ajad jätsid oma jälje,» ohkas Kallas.

Ta toonitas, et aastatel 1980-2020 ei saa Eesti poliitikas Edgar Savisaarest üle ega ümber. «Võib olla tema vastu, tema poolt, aga seda ajastut ilma temata pole olemas. Ta oli üks võtmefiguur. Tal olid omad vaated, neid ta kaitses,» meenutas Kallas. 

«Mina sain temaga ühel perioodil väga lähedaselt läbi, enne kui rööpad hakkasid laiali jooksma. Ma hindasin tema tohutut töövõimet, tal oli välkkiire poliitiline mõtlemine ja väga hea sõnaseadmise oskus. Ta võlus paljusid. Kuid ta oli ka must-valge inimene, temaga kompromisse teha oli raske, aga siiski võimalik, nagu ajalugu näitas,» rääkis Kallas. 

Vaieldamatult oli Savisaar silmapaistev liider, kuid mingist hetkest hakkas ilmnema vastumeelsus tema juhtimismeetodite ja mõnes mõttes sallimatu hoiaku suhtes. «Ühel hetkel inimesed liitusid temaga, teisel ajal hakkasid eemale liikuma temast,» tõdes Kallas.

Ansip Savisaarega valitsuses olemisest: siis mehe sõna maksis

Reformierakonna kunagine liider ja endine peaminister Andrus Ansip meenutas, et kui ta oli Edgar Savisaarega koos valitsuses, siis sõna maksis. 

“Kahtlemata oli Edgar Savisaarel tähelepanuväärne roll Eesti iseseisvuse taastamisel. Rahvarinde looja ja juhina ning Isemajandava Eesti ettepaneku ühe autorina kirjutas ta end Eesti ajalukku,” vahendab Postimees Ansipi sõnu. 

“Tegime koostööd ajal, mil tema oli Tallinna ja mina Tartu linnapea. Me olime ka partnerid valitsuses. See oli aeg, mil mehe sõna maksis. Kui milleski olime kokku leppinud, siis kokkulepetest peeti kinni. Paraku läksid meie teed alates aprillimässust täiesti lahku,” lisas Ansip. 

Jüri Ratas: Edgar Savisaare panus meie poliitikasse ja riigi arengusse on olnud ülisuur

“Tänane õhtu tõi sügavalt kurva uudise, et meie hulgast on lahkunud Eesti poliitika suurkuju Edgar Savisaar. Tema panus meie poliitikasse ja riigi arengusse on olnud ülisuur,” kirjutas sotsiaalmeedias Riigikogu esimees Jüri Ratas.

Keskerakonna esimees Ratas ütles, et Savisaar pani aluse Rahvarindele, andis hindamatu panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ning teenis Eesti riiki nii peaministri, mitmekordse ministri kui pikaaegse Tallinna linnapeana.

“Samuti rajas ja juhtis ta üle kahekümne aasta Eesti suurimat erakonda, Keskerakonda. Edgar Savisaare järjekindel töö ja pühendumine on olnud eeskujuks väga paljudele tema ametikaaslastele ja paljudele teistele, kellel on olnud au teda tunda. Avaldan siirast kaastunnet kõigile tema pereliikmetele, lähedastele, sõpradele ning erakonnakaaslastele. Puhka rahus, hea Edgar!,” kirjutas Ratas.

Valitsuse residents Stenbocki maja tunnustas neljapäeva pärastlõunal surnud poliitik Edgar Savisaare rolli riikluse taastamisel.

“Täna lahkus meie seast endine Eesti Vabariigi peaminister Edgar Savisaar,” seisab Stenbocki maja Facebooki lehel. “Savisaar oli Eesti poliitilise maastiku üks suurkujusid, kandes olulist rolli värskelt taasiseseisvunud Eesti ülesehitamisel.”

Kaja Kallas Savisaarest: teame ühiselt peaministri ameti muresid ja valusid

Peaminister Kaja Kallas tõdes, et Edgar Savisaarega poliitikas nad kokku ei puutunud, kuid neid ühendab see, et mõlemad teavad peaministriks olemise muresid ja valusid. 

“Lapsepõlvest on mul Edgar Savisaarest mitu suuremat mälestust. Mäletan, kuidas lapsena tantsisin rahvatantsukollektiivis „Sõleke“, mis oli palutud esinema tema valimiskampaania üritustel. Ja hilisemast mäletan, kuidas Edgar Savisaar tegutses koos minu isa ning paljude teistega söakalt Eesti taasiseseisvumise nimel,” kirjutas Kaja Kallas sotsiaalmeedias.

Reformierakonna liider tõdes, et tal endal ei avanenud võimalust Savisaarega poliitikas olles Eesti oleviku- ja tulevikuküsimuste üle diskuteerida. “Olime poliitikas samal ajal vaid mõned aastad ning töö meid toona kokku ei viinud – tema oli siis Tallinna linnapea, mina esimest korda riigikogu liige. Kui meid ühendab see, et teame mõlemad omast kogemusest peaministri ameti muresid ja valusid,” märkis Kallas. 

Tema sõnul on kord aastas taasiseseisvumispäeva eel ilusaks tavaks, et ametis olev peaminister kutsub kõik senised Eesti peaministrid Stenbocki majja lõunale. “Sel suvel oli meie ringis ka Edgar. Arutasime omavahel kõik koos Eesti elu ja maailma sündmuste üle ning kõik nentisid, et igal peaministril on omad proovikivid, kuid kõik jääb kord selja taha,” meenutas Kallas. 

“Jah, Edgar Savisaar oli vastuoluline, kuid kõigest hoolimata oli ta särava mõistusega poliitik, suur isiksus ja tal on kindel koht Eesti ajaloos. Oleme tänulikud kõige eest, mida ta tegi Eesti taasiseseisvumise heaks. Aitäh, Edgar, ja head teed sulle. Minu kaastunne lähedastele,” lisas Kallas.

Edgar Savisaare juhitud valitsus astus ametisse 3. aprillil 1990 ning oli ametis kokku 639 päeva – 30. jaanuarini 1992. Hiljem on Edgar Savisaar olnud ka Eesti siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Edgar Savisaar suri 72-aastasena neljapäeval Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Kommentaarid (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

nii ongi
29. dets. 2022 20:34
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120121058/edgar-lausus-prohvetlikud-sonad-venemaa-juht-on-meile-hea-sober-ainult-seni-kuni-venemaa-on-vaga-nork
ei keegi
30. dets. 2022 13:36
Jeltsini Venemaa, võideldes aktiivselt N Liidu lagundamise nimel, käsitles liiduvabariike ebavajaliku, kõrvaleheitmisele kuuluva ballastina, kinni hoida ei püütud kedagi. Küll olid kõik soovijad oodatud SRÜ-sse (Sõltumatute Riikide Ühendusse).
lugeja
29. dets. 2022 19:32
Katkend Edgar Savisaare raamatust: „ Usun Eestisse“ (TEA kirjastus, 1999).  Edgar Savisaaar: „Valitsusjuhile on ülioluline maailmapoliitika ja rahvusvahelise äri kogemus. Väga palju maksab arusaamine sellest, kuidas maailma valitsetakse ning missugune on selle valitsemise avalik ja missugune varjatud pool. … Mõtlen tagantjärele, et võib -olla olid kohtumised USA suurärimehe Roland Lauderiga selles plaanis isegi olulisemad kui USA presidendi George Bushiga. Ja võib olla oli kokkusaamisel Rotschildide panga presidendi Roger Cukiermaniga Pariisis suurem tähendus kui nõupidamisel Inglismaa peaministri John Majoriga“.