Harju maakohus mõistis reedel kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatuna kohtu alla antud hotelli- ja restoraniärimehed Hubert Hirve ja Pavel Gammeri osaliselt õigeks.
Harju maakohus mõistis Hirve ja Gammeri õigeks kuritegeliku ühenduse juhtimise süüdistuses.
Kohus mõistis Gammeri süüdi maksukuriteos, väljapressimises, eraviisilises jälitustegevuses ja erasektoris altkäemaksu andmises. Kohus mõistis Hirve süüdi maksukuriteos, eraviisilises jälitustegevuses ja erasektoris altkäemaksu andmises.
Kohus mõistis Hirvele liitkaristusena kuueaastase vangistuse, millest arvestatakse maha tema vahi all oldud aeg ning Gammerile liitkaristusena kaheksa aastat vangistust, millest arvatakse maha vahi all oldud aeg. Kohus kehtestas mõlemale mehele ettevõtluskeelu neljaks aastaks. Lisaks kohaldas kohus süüdistatavatele ka vara laiendatud konfiskeerimist.
Peamiselt süüdistati maksukuritegudes
Süüdistuse kohaselt heideti Hubert Hirvele ja Pavel Gammerile ette peamiselt maksu- ja maksejõetuskuritegudele suunatud kuritegeliku ühenduse loomist ja juhtimist, mille eesmärk oli varalise kasu saamine. Lisaks heideti neile ette ka maksu- ja korruptsioonikuriteo toimepanemist, samuti eraviisilise jälitustegevusega tegelemist ja relva- ning laskemoona käitlemisega seotud süütegusid. Pavel Gammerile heideti ette koos Akhmet Ozdojeviga suures ulatuses väljapressimise toimepanemist.
Teistele süüdistatavatele heideti ette kuritegelikku ühendusse kuulumist ja/või maksu-, varavastaste-, korruptsioonikuritegude ning eraviisilise jälitustegevusega, avaliku usalduse vastaste või relvade käitlemisega seotud kuritegude toimepanemist.
Kohus leidis, et kohtupraktikas tunnustatud kriteeriumite järgi ei ole tõendatud süüdistatavate tegutsemine kuritegeliku ühenduse raames ja mõistis kõik süüdistatavad selles teos õigeks.
Ühtlasi ei pidanud kohus tõendatuks Hirve ja Gammeri vastutust relvade ja laskemoona käitlemises. Viktor Särgavat mõistis kohus õigeks kõigis etteheidetavates tegudes.
Samas leidis kohus, et tõendatud on maksukuritegude toimepanemine, mille tulemusena jäi riigil saamata umbes 4,5 miljonit eurot ja tunnistas enamiku süüdistatavaid selles teos ka süüdi, kas maksukuriteo toimepanemise või sellele kaasaaitamise eest. Ühtlasi pidas kohus mõningate eranditega tõendatuks ka teisi kuritegusid.
Teisi süüdistatavaid karistas kohus vangistusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata, määrates neile ka katseaja. Üht süüdistatavat karistas kohus ka rahalise karistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata.
Kohus rahuldas ka AS MiniCredit (pankrotis) tsiviilhagi tsiviilkostjana kaasatud juriidilise isiku vastu ning maksu- ja tolliameti avalik-õigusliku nõudeavalduse maksukuriteo toime pannud süüdistatavate vastu.
Vahi all viibinud süüdistatavatele, keda kohus mõistis õigeks kuritegelikku ühendusse kuulumises, hüvitas kohus osaliselt ka sellega kaasnenud mittevaralise kahju.
Otsus ei ole jõustunud.
Riigiprokuratuur süüdistab Hirve ja Gammerit kuritegeliku ühenduse juhtimises
Mullu kevadel leidis riigiprokurör Kati Reitsak kohtuvaidluses, et Gammeri ja Hirve süü on tõendatud ning mõlemale tuleb mõista 12-aastane vanglakaristus. Lisakaristusena taotles riigiprokurör neile ettevõtluskeeldu viieks aastaks.
Eelmiste kaassüüdistatavale, Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Ahmed Ozdojevile taotles prokurör kaheksa-aastast vangistust ning seejärel tema väljasaatmist Eestist ning talle siia naasmise keeldu kümneks aastaks.
Riigiprokuröri hinnangul oli ka eelmiste kaassüüdistatavad vaja neile esitatud süüdistustes süüdi mõista ning määrata neile vabadusekaotuslikud karistused, kas täies ulatuses, osaliselt tingimisi või mõnele ka kogu ulatuses tingimisi.
Advokaatide hinnangul tulnuks süüdistatavad õigeks mõista.
Riigiprokuratuur süüdistab Hirve ja Gammerit kuritegeliku ühenduse juhtimises, eraviisilises jälitustegevuses, altkäemaksu andmises erasektoris, maksukohustuse varjamises ning tulirelva, laskemoona ja helisummutite ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva käitlemises.
Gammerit süüdistab riigiprokuratuur koos Eesti kuritegelikus ilmas tuntud ja praegu 350 000 euro suuruse kautsjoni vastu vabaduses viibiva Ahmed Ozdojeviga ka väljapressimises.
Süüdistuse kohaselt juhtisid Hirv ja Gammer alates 2008. aastast kuritegeliku ühendust, mille tegevus oli suunatud majandusalaste kuritegude toimepanemisele.
Süüdistuse kohaselt lasid Hirv ja Gammer oma turvameestel salaja jälgida kunagist politseinikku ja turvaärimeest Veiko Kullat ning aserite kogukonna liidrit, eelmisel kümnendil keskkriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Veljaddin Kerimhanovit ning veel üht kriminaalsetes ringkondades tuntud meest.
Keskkriminaalpolitsei uurimismaterjalide kohaselt üritas Ozdojev Venemaalt pärit ettevõtjalt pressida välja 3,5 miljonit USA dollarit ning ähvardas teda raha mittemaksmisel tapmisega.
Uurimismaterjalide kohaselt ütles Ozdojev äritüli lahendamisel Vene ärimehele, et “tšetšeenid tulevad ja tapavad kõik ära”.
Ozdojev eitab kuritegu kategooriliselt. Oma süüd kuritegudes eitavad ka Hirv ja Gammer ning kõik ülejäänud süüdistatavad.
Kriminaalasjas on arestitud süüdistatavate vara 1,3 miljoni euro väärtuses, sealhulgas ehteid, kunstiteoseid, tulirelvi, topiseid ja palju muud. Lisaks on süüdistatavate kinnisvarale seatud hüpoteeke üle 3,8 miljoni euro ulatuses.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.
26 süüdistatavat, sealhulgas neli juriidilist isikut anti kohtu alla 12. veebruaril 2019.
Nelja süüdistatava osas eraldati kriminaalasi kokkuleppemenetlusse, milles tehtud süüdimõistev otsus on jõustunud. Kolme juriidilise isiku suhtes on menetlus lõpetatud juriidilise isiku lõppemise tõttu. Samuti lõpetati menetlus ühe füüsilise isiku suhtes tema tervisliku seisundi tõttu. Kriminaalasjas on ligi sada köidet kirjalikke tõendeid ja lisaks kuulati üle mitmed tunnistajad. Asjas toimus üle 160 istungi.
