“Ühe võimeka mehe elutee on lõppenud, aga surm ei ole lõpp, vaid edasitee,“ rääkis Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu. „Jumal on kinkinud meile elu ja kõik meie annid ning olenemata sellest, kui pikk on meie elu, on oluline, mida me sellega teeme. Meie, esklikud inimesed, ei oska tõesti anda hinnangut mitte ühelegi inimesele. Edgar Savisaarele oli palju antud ja ta andis palju.”
Tammsalu ütles, et Edgar Savisaar valmistas oma matust ette juba poolteist aastat tagasi. “Helistas mullegi ja küsis, kas olen valmis teda matma. Kas ma olen valmis? Tark mees teab, et ta ei jää siia igavesti, kord tuleb minna, ja annab teada oma lihtsast soovist. Ta oli Tallinna Jaani koguduse liige ja muidugi olin ma nõus,” ütles Tammsalu.
Tammsalu jutustas ka loo ühest mehest, kes pöördus toona linnapea Edgar Savisaar poole ühe murega. “Üks jalutu, halvatud mees kirjeldas selles kirjas, et sooviks tulla oma kodukirikusse, kuid see on raske, elektrilise ratastooliga ületamatult raske. Juba samal päeval saatis linnapea selle kirja mulle edasi, küsides arvamust, ja soovitas kaldtee ära teha, kui nõus oleme,” meenutas ta. “Jalutu Edgar – nimekaim – kirjutas Edgar Savisaarele, suurele, tugevale mehele. Mõne kuu pärast oli kiriku ette ehitatud uhke kaldtee. Aasta hiljem kaotas Edgar ise jala. Meest, keda oli aasta tagasi liigutanud ühe jalutu mehe suur mure, pidi nüüd ise kasutama seda sama kaldteed, et oma kodukirikusse pääseda.”
Tammsalu ütles Pealinnale, et kaheldamatult on täna see päev, kui läheb keegi, kes on paljusid puudutanud ja muutnud ajalugu inimese jaoks. “Edgar Savisaar on olnud nüüd pikka aega otsustamistest kõrval ja andnud meile pika aja, et harjuda sellega, et teda otsekui enam ei ole,” lausus ta. “Ta oli kuskil olemas ja nüüd on ta vaikselt läinud.”
Tammsalu sõnul see ei olnud jalapealt kukkumine, vaid pikk haigus ja väsimus. “Käisin tal ka külas ja vestlesime pikalt,” rääkis ta. “Me ei olnud väga tihedad suhtlejad, aga ta oli Jaani koguduse liige ja mina olen selle koguduse õpetaja. Poolteist aastat tagasi ta küsis, et kas olen teda valmis matma. Loomulikult olin, sest ta oli minu koguduse liige. Olen olnud varavalgest Hundisilmal ja õhtul ka Võnnus lugemas palveid ja pühakirja.”
Tammsalu kutsus otsima täna oma mälusoppidest üles kõik selle hea, mille eest on mõistlik talle tänulik olla ja mõelda tema peale. “Paluda talle ka paremat kui see valu ja vaev, mis teda viimastel aastatel vaevas,” sõnas ta.
“Ta tahtis, et ta maetakse Võnnu. Mulle meeldivad need suured inimesed, kes ei tahagi olla maetud Metsakalmistule, vaid tahavad tagasi oma juurte juurde. Väikesed surnuaiad saavad koos temaga olulisust juurde ning nii mõnelgi inimesel on põhjust sinna minna.”
Savisaar suri möödunud neljapäeval 72 aasta vanusena. Kolm kuud tagasi postitas ta sotsiaalmeediasse, et tal on tegemist olnud süvenevate terviseprobleemidega.
Savisaar oli Eesti taasiseseisvumise üks võtmefiguure, ta oli üks Rahvarinde asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister aastatel 1990–1992 ja Eesti Keskerakonna pikaajaline esimees.
Savisaar oli aastatel 1992–1995 riigikogu aseesimees, 1995. aastal oli ta siseminister, 1996–1999 Tallinna Linnavolikogu esimees. Aastatel 2001–2004 ja 2007–2017 oli ta Tallinna linnapea.
Edgar Savisaare riiklikult korraldatud ärasaatmine toimus neljapäeval, 5. jaanuaril Estonia kontserdisaalis.
Edgar Savisaare viimseks puhkepaigaks saab Võnnu kalmistu. Seal puhkavad ka tema vanemad, vanavanemad, õde ja vend. Möödunud nädalal suri Savisaar 72-aastasena Ida-Tallinna keskhaiglas.
mälestuseks
5. jaan. 2023 00:55