"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Tarbijahinnaindeks tõusis 2022. aastal 19,4 protsenti, suuremaks põhjuseks eluasemekulude kallinemine (2)
06. jaanuar 2023
Foto Pixabay

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2022. aastal 2021. aasta keskmisega võrreldes 19,4 protsenti, suurimaks mõjutajaks olid 2022. aastal eluasemega seotud hinnamuutused.

Kokku andsid eluasemega seotud hinnatõusud statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul kogutõusust kaks viiendikku. “Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 94,4 protsenti, gaas 123,8 protsenti, tahkekütus 73,5 protsenti ja soojusenergia 49,1 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kogutõusust ligi veerandi. Toidukaupadest kallinesid enim ehk 53,6 protsenti jahu ja tangained, suhkur 50,9 protsenti, muud õlid 49,5 protsenti ja munad 45 protsenti. Bensiin oli 30 protsenti ja diislikütus 45,9 protsenti kallim,” loetles Trasanov pressiteates.

Detsembris langes tarbijahinnaindeks võrreldes 2022. novembriga 0,1 protsenti ja tõusis 2021. aasta detsembriga võrreldes 17,6 protsenti. Kaubad kallinesid 19,7 protsenti ning teenused 13,8 protsenti.

Trasanovi sõnul mõjutasid 2021. aasta detsembriga võrreldes tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused, mis andsid kogutõusust ligi 40 protsenti. Toidukaupadest enim ehk 105,6 protsenti on kallinenud suhkur. Jahu ja tangained on kallinenud 70,4 protsenti, munad 59,2 protsenti ning kastmed 56,8 protsenti. Eluasemega seotud kulutuste hinnamuutuste mõju kogutõusule jäi veidi alla 20 protsenti. Bensiin oli 13,1 protsenti ja diislikütus 30,7 protsenti kallim.

Novembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse 8,1 protsenti odavnemine ning toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vasak jalg
6. jaan. 2023 23:46
Kaks olulist eksitamist on selles jutus. Numbrid võivad tõelähedased olla. Need ju saadud kolme aritmeetilise tehtega (summeeriti erinevate kuluartiklite teadaolevad positsioonid päevade kaupa äärmusi välja jättes, summa jagati komponentidee arvuga ja võrreldi varasema aasta aritmeetilise keskmisega protsentarvutust kasutades). Mida saab nende numbritega teha? Reklaami ja propagandat (vt Linnar Priimägi Propagandasõnastik). Esimene propagandistlik eksitamine on see, et räägitakse hindade kallinemisest. Tegemist on siiski raha, kui kauba, väärtuse vähenemisega (ostujõu minetamisega). See väljendubki mitte lineaarselt ja samaaegselt erinevate kaubagruppide hetkehindades (näit. 365-l päeval aastas vaadelduna). Tegelikult on enamuse kaupade hind raha ostujõudu arvesse võttes odavnenud. Erineval määral eri päevadel vaadelduna ja varasemaga võrrelduna. Seegi on igal päeval erinev. Kui me nüüd tahaksime elanike (isik, leibkond, seltsing jne) ostujõudu varasemaga võrrelda, siis peaksime tegema seda iga isiku ostukorvi sisu proportsioone arvesse võttes. Kindlasti oleksid numbrid avaldatutest erinevad. Miks seda ei avaldata? Sest see oleks kahjulik ja peab salastatud olema. Kellele kahjulik? Aga kes on nn Harju keskmise bürjeli elukaare tulemuste suurim omandaja, e nn lõpliku kasu saaja. Hüpoteegipidajad. Soome uudistes öeldi eile, et kolmandik elanikest maksab eluasemelaenu mis on tagatud peamiselt hüpoteekidega. Ja (aritmeetilise keskmise järgi) taob võlga 30 aastat.
ei keegi
6. jaan. 2023 15:05
Elektrimolekuli-mõisapreili juhtimisel ikka esimese viie hulgas! Hurraa!