"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
tähtsamad muudatused Vaata, millised toetused ja hüvitised hakkavad uuest aastast kehtima ning milliseid teenuseid on võimalik riigilt saada (4)
06. jaanuar 2023
Foto Pixabay

Uuel aastal tõusevad lastetoetused, peretoetused ning üksikvanematoetus. Kuni juuni lõpuni jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine. Alampalk tõuseb 725 euroni, keskmine pension 703 euroni, ning hakkab kehtima tulumaksuvabastus 704 eurot kõigile pensioniealistele, sellega muutub keskmine pension tulumaksu vabaks.

Hooldekodude kohatasu muutub taskukohasemaks, selle saab tuleval aastal keskmise pensioni eest. Lisaks kompenseeritakse hooldekodudele ja erihoolekandeasutustele energiahinna tõusuga seotud kulusid. Vaktsiinikindlustus laieneb kõigile vaktsiinidele, laienevad vähiravi võimalused, kättesaadavamaks saab logopeedide, füsioterapeutide ja psühholoogide abi. Paindlikkust lisandub nii töötuskindlustushüvitiste süsteemi kui erihoolekandesse.

TOETUSED JA HÜVITISED

Haiguspäevade varasem hüvitamine jätkub 1. jaanuarist 30. juunini. Töötajale makstakse haigestumise korral hüvitist alates teisest päevast, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Lisainfo: https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-pikendas-haiguspaevade-huvitamise-korda/

Aasta alguses tõusevad perehüvitised ning jõustuvad toetuste maksmise muudatused, kui president riigikogus parandatud seaduse välja kuulutab. Lastega perede majanduslikku toimetuleku oetamiseks ja perede kindlustunde suurendamiseks perelisa planeerimisel tõstetakse 1. veebruarist laste- ja peretoetusi. Jaanuaris makstakse välja peretoetused veel senistes summades, suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad. Tagant järgi makstakse jaanuari- ja veebruarikuu toetuste suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 31. maiks.  https://sm.ee/laste-ja-perede-toetamise-kkk#uus-millised-muutus  

  • Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot);
  • Lasterikka pere toetus tõuseb 3–6 lapse puhul 650 euroni (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus (praegu 400 eurot);
  • Tuleval aastal hakatakse lasterikka pere toetust maksma selle sujuva lõppemiseni pere noorima lapse 19-aastaseks saamisel;

Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga

Alates 1. jaanuarist tõuseb töötasu alammäär 725 euroni, tunnitasu 4,30 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. https://sm.ee/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2023-aastal-725-euroni

Alates 1. jaanuarist suureneb ka suureneb töötutoetus, mille maksimumsuurus kuus võib olla kuni 327,05 eurot.

Alates 1. jaanuarist suureneb ka ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib 2023. aastal olla kuni 290 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis või töötutoetus.

Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub pensioniindeksiga indekseerimine.

Alates 1. jaanuarist tõuseb pensioni baasosa erakorraliselt 20 eurot ning vanaduspensioniikka jõudnud inimestele hakatakse arvestama eraldi maksuvaba tulu. See tähendab, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Maksuvaba tulu muudatus puudutab kõiki neid, kes on vanaduspensionieas või jõuavad sinna 2023. aasta jooksul. 704-eurone maksuvaba tulu kehtib ka neile, kes on vanaduspensionieas, aga on pensioni saamise edasi lükanud. Lisainfo ja KKK-d: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/maksuvaba-tulu-vanaduspensionieas.

Lisaks erakorralisele pensionitõusule jaanuaris suurenevad pensionid 1. aprilli indekseerimisega ning keskmine vanaduspension tõuseb prognoosi kohaselt täiendavalt ca 88 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 703 eurot. Rahvapensioni uueks suuruseks on prognooside kohaselt ligikaudu 338 eurot. https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kinnitas-erakorralise-pensionitousu-2023-aastaks

Järgmisest aastast tõuseb represseeritute toetus 230 eurolt 292 euroni aastas.

Alates 1. jaanuarist jõustub uus kutsehaiguste loetelu, kuhu on lisatud psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused, nagu posttraumaatiline stressihäire ning muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Ohutegurite maandamata jätmise korral on võimalik töötajal haigestumise korral saada hüvitist samuti kui teistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigestumise korral. https://sm.ee/uudised/tookeskkonnast-alguse-saanud-vaimse-tervise-probleeme-hakatakse-kasitlema-kutsehaigustena

Uuest aastast laieneb diabeediravi kättesaadavus, sest haigekassa hakkab rahastama 163 uut meditsiiniseadet, mida patsiendid saavad kodus iseseisvalt või oma lähedaste abiga kasutada. Olulise muudatusena võimaldatakse edaspidi 19–25-aastastele hea ravisoostumuse ja glükoosikontrolliga 1. tüübi diabeediga patsientidele insuliinipumbaravi kuni 26-aastaseks saamiseni. Samuti võimaldatakse insuliinipumbaravi kuni 26-aastaseks saamiseni 19–25-aastastele 1. tüübi diabeediga patsientidele, kes ei ole eelneva kuue kuu jooksul pideva glükoosimonitooringuga ravieesmärke saavutanud, kuid kes on pumbaraviks motiveeritud.
Lisainfo: https://www.sm.ee/uudised/tulevast-aastast-laieneb-diabeediravi-kattesaadavus

Alates 1. juulist muutub hooldekodu koht taskukohasemaks. Keskmisest madalama vanaduspensioni suurusega sissetuleku puhul hüvitab kohalik omavalitsusus osaliselt ka nende teenuse saajate majutus- ja toitlustuskulud. Lisaks tõuseb jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muudatusega üldhoolduse kvaliteet ja paraneb ka kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavus. Lisainfo: https://sm.ee/uudised/riigikogu-kiitis-heaks-hooldereformi

Hooldekodude kohatasu ja erihoolekandeasutuste omaosaluse tõusu ohjeldamiseks toetab sotsiaalministeerium energiahinna tõusust tulevate kulude osalist katmist. Toetuse suurus ühe hooldekodus elava inimese kohta on 60 eurot kuus, kokku toetab riik hooldekodusid 3,1 miljoni euroga. Ühe erihoolekandeasutuses elava inimese kohta on toetuse suurus 120 eurot kuus, kokku toetab riik erihoolekandeasutusi 1,1 miljoni euroga. Toetust makstakse hooldekodudele oktoobrist 2022 kuni märtsi 2023 lõpuni ning erihoolekandeasutustele 2023. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest.

Alates 1. jaanuarist laieneb vaktsiinikindlustus kõigile vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid. Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on toetada tervisekahju saanud inimesi ning tõsta seeläbi ka inimeste usaldust vaktsineerimise vastu.
Vaktsiinikindlustus kehtib Eestis alates 2022. aasta maist ning see võimaldab vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel taotleda hüvitist. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/vaktsiinikahjude-huvitamine

COVID-19 vaktsiinid on tasuta kättesaadavad ka 2023. aastal kõigile Eesti elanikele ja Eestis ajutiselt viibivatele inimestele, kelle jaoks see on tervishoiutöötaja hinnangul terviseriskide või epidemioloogilise olukorra tõttu vajalik. Tasuta COVID-19 vastase vaktsineerimise võimaldamiseks lisatakse need alates 2023. aastast riiklikku immuniseerimiskavasse. Ekspertide hinnangul võib ka järgmisel aastal esineda tõsiseid COVID-19 haiguslaineid. Lisainfo: https://www.sm.ee/uudised/uuendevad-immuniseerimise-nouded-koolitervihoiu-satteid-ei-muudetud

Ka tuleval aastal saab taotleda toetust vaimse tervise teenuste pakkumiseks, kuna jätkuvad taotlusvoorud kahele toetusmeetmele, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel ja esmatasandi tervisekeskustel saada riigilt 2023. aastal rahalist tuge piirkonna elanikele psühholoogilise abi ja vaimset tervist toetavate teenuste pakkumisel. Taotlusvoorud on kavas avada jaanuarikuu jooksul.
Lisainfo: https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/vaimne-tervis/psuhholoogi-palgatoetus-ja-vaimse-tervise

UUED JA PAREMAD TEENUSED

Alates 1. jaanuarist muutub töötervishoiu teenus terviklikuks. Lisaks tavapärasele töötaja tervisekontrollile peab töötervishoiuteenuse uue osana töötervishoiuarst analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Töötervishoiuarsti ettepanekute rakendamine töökeskkonnas muutub kohustuslikuks ning tööandja lisab ettepanekud vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse. Siiski jätab seadus tööandjale õiguse teatud juhul ettepanekud rakendamata jätta, kui kulutused on ebaproportsionaalselt suured ega arvesta ettevõtte suurust, rahastamise võimalusi, kasutegurit töötajatele ja kas ettepanek toob kaasa olulise töökorraldusliku muutuse. Lisainfo: https://sm.ee/uudised/kaugtoo-juhendi-nouded-tuuakse-seadusesse-tootervishoiuteenus-muutub-terviklikuks

Riigireformi protsessi tulemusel liiguvad 1. jaanuarist Tervise Arengu Instituudist mitmed teenused haigekassasse ja sotsiaalkindlustusametisse. Näiteks on Terviseamet lõpetanud toiduvaldkonna laborianalüüside tegemise, millega dubleeriti seni Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tööd. Terviseameti hallatud vaktsiinilaod on üle antud haigekassale, kes ostab teenust edaspidi sisse erasektorilt. Samuti hakkab Tervise Arengu Instituudi asemel lastekaitsetöötajate ja asendushooldusteenuse ning turvakoduteenuse pakkujate koolitusi korraldama Sotsiaalkindlustusamet. Lisaks on valminud ülevaade võimalustest haldusala kinnisvara tõhusamaks kasutamiseks, mis on alus edasistele otsustele tuleval aastal.

Alates 1. aprillist jõustub uus ohvriabi seadus, mis parandab abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele. Selgemaks muutub kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem. Uues seaduses on esmakordselt sõnastatud ka seksuaalvägivalla kriisiabi, vägivallast loobumise toetamise teenus, psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral ja ohvriabi põhiteenus. Täiendatud on naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele osutatavaid teenuseid ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sisu ja tingimusi. Lisainfo: https://sm.ee/uudised/riigikogu-vottis-vastu-ohvriabi-seaduse

Alates 1. juulist on Eestil paindlik töötuskindlustushüvitiste süsteem, mis arvestab majanduse olukorraga: pakub keerulistel aegadel töötutele suuremat kindlustunnet ja parematel aegadel motiveerib kiirelt tööle naasma. Kui olukord tööturul on halb ja töötute arv kasvab, makstakse töötuskindlustushüvitist pikemalt. Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea. Seni on töötuskindlustushüvitise maksmise periood sõltunud üksnes inimese töötuskindlustusstaažist, mistõttu ei pruugi see olla vastavuses samal ajal majanduses toimuvaga. Lisainfo: https://sm.ee/kriisiks-valmis-uue-unikaalse-automaatselt-kohaneva-tootuskindlustushuvitisega

Alates 1. oktoobrist muutub logopeedide, füsioterapeutide ja psühholoogide abi muutub kättesaadavamaks, sest nad saavad õiguse hakata osutama tervishoiuteenuseid iseseisvate tervishoiuteenuse osutajatena. Inimene saab sellega võimaluse pöörduda perearsti saatekirja olemasolul  endale sobiva haigekassaga lepingus oleva praksise poole ning ravi eest tasub haigekassa. Tervishoiutöötajatega võrdsustamine annab spetsialistidele kiire ligipääsu patsiendi haigusloole ja võimaluse osaleda patsiendi raviprotsessis iseseisvalt. Seadusemuudatused võimaldavad haigekassal alates tuleva aasta oktoobrist sõlmida füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi rahastamiseks otselepinguid teenuse pakkujatega. Lisainfo: https://sm.ee/uudised/logopeedide-fusioterapeutide-ja-psuhholoogide-abi-muutub-kattesaadavamaks

Erihoolekandeteenus muutub paindlikumaks, et soodustada teenuse kasutajatel lähedastega koos aja veetmist. 2023 aastal jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse järgi pikendatakse kahelt kuult neljale kuule perioodi, kui kaua võib erihoolekandeteenust kasutav inimene aasta jooksul teenuselt eemal (näiteks vanematel või sõpradel külas) olla ilma, et ta kaotaks oma teenusekoha.

Suure hooldus- ja abivajadusega laste ning nende perede toetamine muutub omavalitsustele lihtsamaks automaatse andmevahetusega. See võimaldab KOV-i sotsiaaltöötajal saada sotsiaalkindlustusametilt andmeid perede kohta, kus kasvab puudega laps, et pakkuda omavalitsuse poolt perele vajalikke teenuseid ja tuge, mis aitavad ennetada abivajaduse süvenemist. Samuti muutub kohalike omavalitsuste jaoks paindlikumaks toetusfondi vahendite kasutamine. Lisaks senise raske ja sügava puudega laste sihtrühmale on võimalik toetusfondi vahendeid kasutada edaspidi kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Vahendeid on võimalik kasutada nii sotsiaalteenuste kulude katmiseks kui ka muu abi osutamiseks, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ja aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust.

Riik hakkab tulevast aastast rahastama mitmeid uusi tervishoiuteenuseid, mis laiendavad vähiravi ja alkoholi sõltuvusravi võimalusi. Näiteks hakkab haigekassa tasuma uute raviteenuste ja diagnostikavõimaluste eest, lisanduvad uued haiglaravimid melanoomi, söögitoruvähi, rinnavähi ja kolorektaalvähi raviks. Senisest enam hakkab haigekassa tasuma alkoholisõltuvuse ravi ja alkoholi tarvitamise häire varase avastamise ja lühinõustamise eest, mis töötati välja Euroopa Sotsiaalfondi programmi toel Tervise Arengu Instituudi juhtimisel. Lisainfo: https://www.sm.ee/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-mitmeid-uusi-tervishoiuteenuseid-0

Vaata ka kokkuvõtet 2022. aastal sotsiaalministeeriumis tehtust: https://sm.ee/mida-sotsiaalministeeriumis-2022-aastal-ara-tegime

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

küsimus
2. jaan. 2023 01:18
tähendab pension tõuseb baasosa- jaanuarist 20.- ja aprillist keskmine pension (mis on keskmine pension , kas üle 44 aasta töötanuil ?) indekseerimisega ja on keskmiselt 88.- suurenevalt( kas pension tõuseb erakorraliselt üle 44 aasta töötanuil 88 ja teistel vähem? ning siis indekseeritakse või see ongi indekseerimine ja ka musta palka saanutel vähema staažiga(nad on siiani ju kõiki muid hüvesid saanud teiste arvelt) on elatud aastate varjamise vaevusest(nagu Brüsseli nututasu) tõus samaväärne, aastate vähesusest? Kuidas on nendega, kes on läinud pensioniootele (see 2 aastat varem põhjendamatult) - egas ometi nendele ei indekseerita võrdselt teistega?
hmm
4. jaan. 2023 22:22
Tühine on kadetseda 2 aastat enneaegselt pensionile minejaid, kui samal ajal hakkavad kolme lapsega pered saama ca 20 aastat umbes 1000 eurot kuus, lihtsalt selle eest, et neil on lapsed. Peaaegu poole rohkem kui miinimumpalgaga töötaja täistööaja eest.
to hmm
5. jaan. 2023 00:13
ei kadetse aga selgust tahaks saada, meil tulevad kõik teated erilise tõega hiljem välja kui tegelikkuses ei saagi eriti midagi juurde :). Lastele rahad - kui sa alustad algusest , saad sa siis täpselt aru : ...Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot); Küsimus: võinuks kirjutada siis lihtsalt = 1 ja 2 ning üksikvanema lapse toetus tõuseb 1.jaan.2023.a. 80.- eur ,millise vahe makstakse välja jaanuari-veebruari osas makstakse välja 31.maiks. Normaalne oleks aga - kui isata saadud lastele oleks 80.- ja lahutatud või 1 lapse kasvatajale oleks võrdne makstav summa lapsele elatisrahaseaduses(alimendid) oleva summaga ja edasi 2 lapsega suureneks 450.- ni ning sealt edasi nagu praeguse seaduse - 3 ja rohkem 650...., .... *üksikvanema puhul tuleb teha vahet - :)isata saadud laps(isa nime varjamine) ja teisel juhul , lahutatud,lesestunud,kunstviljastusega - kasvatajaks jäänud vanem. Lahutatu puhul maksab riik elatisraha(alimendid) ja teine vanem tasub riigile läbi MTA maksud. ***meditsiiniliselt kõrvalekaldega laste vastuvõtmisel rakendatakse ainult 80.- toetust olenemata arvust ja ülejäänud on vajaduspõhine toetamine riiklikult läbi KOV.
to to hmm
5. jaan. 2023 07:43
3 lapsega pere saab kokku 650+ 100+100+100=950 eurot kuus.