"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
OHVRIABI Peagi pääsevad vägivallaohvrid otse perearsti kabinetist tasuta teraapiasse: tekitatud traumast ei pea teadma isegi politsei (2)
10. jaanuar 2023
Foto Pixabay

„Sisuliselt puudutab esimesest aprillist jõustuv muudatus kümneid tuhandeid inimesi,“ rääkis ohvriabi spetsialist Jako Salla muudatustest, mis lihtsustavad ja laiendavad vägivallaohvrite võimalusi tasuta teraapiaks. “Seni on meil selliste juhtumite korral ohvrite abistamises suur puudujääk haigutanud.”

Aprillist jõustuva muudatusega antakse potentsiaalselt kümnetele tuhandetele seksuaal- ja vägivallakuritegude ohvritele võimalus traumaatilistest sündmustest tasuta pakutava teraapia toel terveneda. Hoopis iseasi on, kui paljud vägivalla ohvritest mineviku taagast üle saamisega tegeleva ohvriabini jõuavad.

„Kõik olulised teenused on meil juba olemas, aga nende kättesaadavus on olnud seni piiratud,“ rääkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna endine juhataja Jako Salla. Spetsialist lahkus käesoleva aasta alguses värskelt ametist, aga seadusemuudatus sai tehtud eeskätt tema eestvedamisel. „Nüüd hakkame parandama võimalusi selles osas, kuidas senisest tunduvalt rohkem inimesi ohvriabis pakutavate teenusteni jõuaksid. Laienevad ka võimalused selles osas, millised inimeste grupid pakutavatest teenustest abi saavad.“

Hetkel jõuab enamik inimesi ohvriabisse läbi politsei, teine suurem sihtrühm aga kriisitelefoni kaudu. „Valdav osa ohvriabi poolt aidatavatest inimestest on perevägivalla ohvrid,“ tõdes Salla. „Samas jõuab meieni ka kelmuste, varguste ja vägivallategude ohvreid. Seega on toetust saavaid gruppe tegelikult rohkemgi.“

Abi võib saada loetud päevadega

Oluline muudatus puudutab seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvreid, kes pole traumeerivatest sündmustest kunagi teada andnud, kusjuures need võisid aset leida juba aastaid tagasi. Kui tavapärase psühhiaatriateenuse raames võib teraapiasse jõudmine võtta aega terveid kuid, siis ohvriabi uute võimalustega saab akuutsetel kordadel abi juba loetud päevadega.

„Sisuliselt puudutab esimesest aprillist jõustuv muudatus kümneid tuhandeid inimesi,“ rääkis Salla. Teisalt toonitas spetsialist, et neid, kes seda abi ka reaalselt vastu võtaksid ja teenuseni jõuaksid, on kindlasti oluliselt vähem. „Seni on meil selliste juhtumite korral ohvrite abistamises suur puudujääk haigutanud. Nimelt sai varem eeldatud, et inimesed pöörduvad nende juhtumite puhul kindlasti ka politseisse. Tegelikult ei pruugi asjad sugugi niimoodi minna,“ rääkis uue ohvriabi seaduse kujundamist juhtinud spetsialist Jako Salla.

Senise seisuga võrreldes muutub ohvriabisse jõudmine endisest oluliselt lihtsamaks. „Abi leidmine läheb kergemaks neile, kes ei soovi ühel või teisel põhjusel ise politseisse pöörduda, aga lähevad oma murega näiteks kohalikku omavalitsusse või näiteks perearsti juurde. Esimesest aprillist jõustuva seadusemuudatusega saavad omavalitsused ning arstid õiguse ohvrite jagatud infot nende soovil politseile ja kohtule edasi anda.“

Asjatundja sõnul ei pea vägivallaohvrid tänu sellele mitut pöördumist järjepanu tegema, mis omakorda aitab neid ülepea üles leida. Nimelt on sellises olukorras oma looga lagedale tulemine juba esimeselgi korral vaevarikas pingutus. „Kui kannatanu end lõpuks kokku võtabki ja oma murega näiteks perearsti jutule läheb, siis võib tema jaks peale seda lõplikult kaduda ning politseisse pöördumiseni enam ei jõutagi.“

Juhtumikirjeldus ja kannatanu andmed saadetakse omavalitsuse või arsti poolt edasi vaid inimese sellekohasest soovist ja nõusolekust lähtudes. „Seejärel võetakse inimesega juba sotsiaalkindlustusametist ise ühendust, et talle vajalikku ohvriabi pakkuda,“ kirjeldas Salla kannatanute abistamise protsessi.

Kasuisa liikus füüsilisest vägivallast ahistavate puudutusteni

Aastaid tagasi nii füüsilist kui seksuaalset vägivalda kogenud mees, kes Pealinna toimetusega oma lugu jagas, kinnitas peatsetest uuendustest kuuldes ilma igasuguse kõhkluseta, et tahab nende jõustumise korral kindlasti varem kättesaamatuks jäänud ohvriabi proovida. Teema delikaatsuse tõttu nimetame traumaatilisi sündmusi meenutanud 33-aastast noormeest lihtsalt Jaanuseks.

„Olen soovinud juba aastaid teraapiasse minna ja oma lapsepõlvetraumadega tegeleda, aga seni pole see rahaliste vahendite vähesuse tõttu veel kordagi õnnestunud,“ rääkis mees. „Tallinnas maksab üks teraapiasessioon ju keskmiselt 100 kuni 150 eurot.“

Siiani noort meest kummitavad sündmused leidsid aset enam kui kakskümmend aastat tagasi. Keelt kõvasti hammaste taga hoidnud ohver pole neist aga pea mitte kellelegi, politseile aga ammugi sõnakesti jaganud. Uudne võimalus saada ka sellise asjade käigu korral riigilt abi ja tuge paistab tema sõnul üsna uskumatu, aga seda parema uudisena.

„Kasuisa tehtud jõleduste pärast piinavad mind post-traumaatilise stressi sümptomid. Kõige hullemad on kummalisel kombel aga raskused magama jäämisel ja välja puhkamisel, mis tunduvad mulle samuti minevikus toimunust tingitud. Aeg-ajalt kirjutab perearst mulle unerohtusid ja siis saan natuke puhata, aga kogu aeg neid võtta ei saa. Rohtude võtmise lõppemisel hakkab pidev unetus mind aga taas painama.“

Ehkki sünni poolest eestlane, siis kolis Jaanus juba varases koolieas ühes emaga Saksamaale. Seal alustati uut elu koos uue mehega, kellest sai Jaanuse kasuisa. Peagi hakkasid viimase puhul avalduma aga muret tekitavad jooned. Kõigepealt keelas mees lapsel ja naisel omavahel eesti keeles rääkida, sest tema kahtlust mööda teinud nad seda tema taga rääkimiseks ja mõnitamiseks. Seejärel hakkas Jaanus türannist kasuisalt kõikvõimalike suuremate ja väiksemate ettekäänete najal üha rängemat peksu, samuti pikalt kestvaid, sõimust ja alandusest täidetud kõnesid kuulama.

„Mäletan korda, kui kasuisa väitis, et ma polevat hambaid piisavalt korralikult ära pesnud. Nii haaras ta mult hambaharja ning hakkas sellega ise mul hambaid pesema, nii et mul suust ja igemetest verd jooksis,“ meenutas Jaanus siiamaani mälestustes kummitavaid sündmusi.

Aja jooksul hakkas kasuisa poissi vähem füüsiliselt karistama ja sõimama, aga selle asemele hakkasid siginema kahemõttelised ja seksuaalse alatooniga puudutused. Need päädisid lähenemiskatsetega duši all. Õnneks sai alandatud ja traumeeritud poisi ema asjast kogemata kombel teada. „Kasuisa seksuaalsest ahistamisest teada saamine lõi emal pildi selgeks, nii et kolisime selle türanni juurest ära,“ rääkis Jaanus, kes enda sõnul toimunule siiani pidevalt tagasi mõtleb ning ikka veel meenutamise käigus kerget häbi ja õõva tunneb. Vägivallaohvritele ette nähtud uudseid ohvriabiteenuseid kavatseb mees enda sõnul aga kindlasti kasutama hakata.

„Ehk saan niimoodi oma magamise lõpuks korda,“ avaldas aastaid tagasi aset leidnud traumat ja sellest tingitud probleeme kirjeldanud noormees siirast lootust.

Üha enam pakutakse abi ka vägivallatsejatele endile

Tänu uuele seadusele pööratakse senisest rohkem tähelepanu ka vägivalla ennetusele, kuhu suunatakse juurde uusi nõustajaid. Kui algselt tähendas ohvriabi vaid tugiteenust pakkuva telefoniliini tekitamist, siis praeguseks on asi kasvanud nii näoest-näkku kui ka veebi teel toimuvate nõustamisteni.

Seksuaalvägivalla kuritegudest antakse Eestis üha julgemalt teada, kusjuures viimase kümne aastaga on sellistest kuritegudest teavitamine lausa kahekordistunud. Teisalt on uuringutest teada seegi, et enamik seksuaalvägivalla ohvritest juhtunust teada ei anna ega otsi ka abi.

„Ka Tallinnas kasvab ohvriabi kättesaadavus,“ kinnitas Salla. „Enamiku juhtumitest suunavad politsei ja prefektuur hetkel teraapiasse. Tahaksime aga oluliselt rohkem näha ka neid inimesi, kes vägivallategusid toime panevad, aga saavad ka ise aru, et ei peaks oma lapse või elukaaslase arvelt raevu välja elama. Nõustamise ja teraapiaga saab aidata ka sellistele käitumismustritele lõpu teha.“

Kõige enam tuleb psühholoogilise abi osutajaid juurde nende spetsialistide ridadest, kes ise küll otseselt sotsiaalkindlustusametis ei tööta, aga teevad riigiga väliste partnerite näol ja erinevate ohvriabiteenuste pakkujatena koostööd.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

variant
9. jaan. 2023 20:12
Võib saada hoopis kutsehaiguse diagnoosi. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120122458/toostress-ei-lase-magada-see-voib-olla-kutsehaigus-vaimse-tervise-tottu-haiguslehe-votmine-eestis-aina-kasvab
nüanss
9. jaan. 2023 19:59
See läheb kirja ka digilukku ja sealt jõuab juba igale poole edasi.