"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Omavalitsused ootavad suuremat finantsvabadust Sihtotstarbega toetusfondi raha takistab omavalitsustel sihtide seadmist (0)
10. jaanuar 2023
Tõnis Mölder Foto Mats Õun

Kuigi kõhklusi on olnud mõlemal poolel, siis omavalitsused siiski hakkavad saama suuremat otsustusõigust hooldus- ja toetusraha väljamaksmisel,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Riigikogu riigieelarve komisjoni istungil, kus arutati kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamist.

Riisalo sõnul on pikka aega on olnud läbirääkimised kohalike omavalitsustega, kuidas toetusfondi raha neile üle anda.

“Kuid et Riigikogu võttis vastu sotsiaalhoolekande muutused, siis nii asendushoolduse kui ka toimetulekutoetused lähevad edaspidi omavalitsuste tulubaasi,“ ütles ta.

Selle aasta positiivne otsus on olnud, et 57 miljonit eurot läheb hooldereformile ning tulubaasi kaudu kohalikele omavalitsustele üldhoolduse teenuse osutamiseks. Seda ressurssi võib ka koduteenusteks kasutada. See jätab kohalikele omavalitsustele juba praegu suurema autonoomia, sealjuures rahalise poole peal, märkis Riisalo.

Toimetulekutoetuse suuruse ja arvestamise metoodikas soovib sotsiaalministeerium bürokraatia ja ebamugavuste vähendamiseks nii kliendile kui ka kohalikule omavalitsusele ette võtta muudatusi. Pikaajalistel ja lühiajalistel toetuste saajatel on mõistlik hakata vahet tegema. „Tegemist on hästi töömahuka toetuste menetlemisega ning menetluskulude vähendamine omavalitsustes on üks põhisoovidest sel aastal. Toimetulekutoetust õnnestus eelmisel aastal tõsta ning nüüd peab saama ka vähendada selle saamiseks kuluvat bürokraatiat. Püüame vaadata, kas menetlused ja tähtajad on optimaalsed,“ märkis Riisalo.

Kelle vastutus?

Haridus- ja teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp tõi siiski esile, et omavalitsused pole nii ühtsed, kas alus- ja põhihariduse rahastamine peab olema riigi või kohaliku omavalitsuse ülesanne.

„Kõigepealt peab selgeks saama, kelle vastutus ning seejärel rahastamine on üldharidus või ka näiteks gümnaasiumiharidus. Kui omavalitsused soovivad haridust ja õpetajate palkasid iseseisvalt rahastada, siis tuleb võtta ka vastutus hariduse andmise eest. Praegu peab läbirääkimisi õpetajate alampalga osas riik, kuid edaspidi peaksid sellega hakkama siis tegelema omavalitsused,“ tõdes ta.

Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid tõi esile, et kõigepealt tuleb riigiga kokku leppida, mis alusel hakatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendama. Sel aastal on plaanis kokku leppida riigiga, milliste põhimõtete alusel toetusfondi raha üle võetakse ning mismoodi omavalitsusi otse rahastama hakatakse. „Alles seejärel on võimalik konkreetselt rääkida ka õpetajate palkadest ja toetustest.“

Luhalaid tõi näiteks, et kui omavalitsustel on sel aastal teedehoiuks vaja minimaalselt 45 miljonit eurot, siis valitsus on valmis eraldama vaid 29 miljonit eurot. „Kuidas saab rääkida täiel määral vastutamisest, kui selleks ei eraldata isegi praeguseks ette nähtud vahendeid?“ küsis ta.

Riik piirab valikuvabadust

Riigikontrolli detsembris avaldatud auditis tõdetakse, et viie aasta eest toimunud haldusreform tegi omavalitsused suuremaks, ent neile suurema rolli ja vastutuse andmine on jäänud venima. Riik piirab linnade ja valdade valikuvabadust raha kasutamisel jätkuvalt suurel määral ja kokkulepped tegevusvabaduse suurendamiseks eelkõige hariduse ja taristu valdkonnas on ellu viimata. Rahakasutuse piirangutega jätkamiseks ei ole kaalukaid argumente ning kui riik soovib anda haldusreformile sisulise jätku, tuleb hakata omavalitsusi ka rahaasjades rohkem usaldama.

Linnad ja vallad saavad praegu ligi viiendiku oma tuludest toetusfondist, mille kasutamisreeglid on riik ette kindlaks määranud ja omavalitsused neid muuta ei saa. Fondist toetatakse näiteks kooliõpetajate palga maksmist, kohalikku teehoidu, teatud sotsiaalteenuste ja huvihariduse pakkumist. 2017. aastal algatati rahandusministeeriumi eestvedamisel ja valitsuse heakskiidul ühes valdade liitmisega plaan suurendada linnade ja valdade finantsautonoomiat, kaotades riigilt tuleva toetusfondi kasutamise piirangud. Kava Põhjamaade eeskujul toetusraha sildistamisest loobuda ja suunata see raha omavalitsuste üldisesse tulubaasi pole siiski teoks saanud, kuigi seda on arutanud pea kõik valitsused.

Usaldamatus tuleb ületada

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul peeti haldusreformi järel oluliseks anda linnadele ja valdadele rohkem õigusi ja vastutust ning suurendada nende finantsautonoomiat, kaotades muu hulgas riigilt tuleva toetusfondi raha kasutuspiirangud. “See plaan on aga takerdunud. Riigikontrolli auditist selgus, et riik on linnade ja valdade eelarvetuludest umbes viiendiku puhul ette ära otsustanud, milleks on õige raha kasutada, ning omavalitsuste õigus ise oma tulude ja nende kasutamise üle otsustada on jätkuvalt piiratud,” ütles ta.

Mölder osutas, et kasutuspiirangute kaotamise põhilise takistusena tuleb ületada ministeeriumite ja omavalitsuste vastastikune usaldamatus, mille ületamine eeldab selgeid otsuseid ja kokkuleppeid. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.