"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Ettevõtteid on energiakriisis üha raskem elus hoida Enn Veskimägi: Standard paneb paari kuu jooksul uksed kinni ning koondab oma töötajad (2)
11. jaanuar 2023
Foto Mats Õun

„Valitsuse passiivsus Eesti ettevõttete energiakriisis toetamisel läheb maksma mitmete ettevõtete sulgemise ja töötajate tööta jäämise. Standard sulgeb alates veebruarist uksed ning koondab oma töötajad,“ ütles mööblitootja Standard omanik ja Eesti tööandjate keskliidu volikogu liige Enn Veskimägi.

Tema sõnul on tööstusettevõtete konkurentsivõime järsult halvenenud ning nad ei suuda enam oma toodangut senistele eksporditurgudele pakkuda. „Kõik meie lähinaabrid on oma ettevõtlusele ühel või teisel moel appi läinud, olgu selleks siis energiakandjatele piirhindade seadmine või hinnatõusu osaline kompenseerimine. Ainult meil valitsuses midagi arutatakse ning siis antakse hoopis teada, et kõrgeid energiahindasid mitte ei kompenseerita või ei pidurdata, vaid tõstetakse hoopis elektri võrgu- ja taastuvenergia tasu kokku 25 protsenti. See on meie ettevõtluse väljasuretamine,“ märkis Veskimägi.

Ta tõi esile, et suuremad tootjad on koondanud juba ligikaudu 20 protsenti töötajatest või teevad seda õige pea ning seepärast on tõusu teel ka tööpuudus. „Neljapäevane töönädal on saanud juba normiks. Näiteks mööblitootja Tarmeko on läinud üle koguni kolmepäevasele töönädalale. Koos majandusseisakuga on tööstuse olukord raske ning võimude passiivsus ei tee seda sugugi kergemaks,“ lausus Veskimägi.

Ta tõi näiteks, kuidas Standardil tõusid suvel elektrienergia arved tavalise 13 000 euro asemel 82 000 euroni. Niisugune mitmekordne tõus sundis omatoodangu hinda tõstma, mis aga mõjus kohe eksporditurgudel. „Senised suured mööblitellijad hotellikettidest panid tellimused pausile ning loobusid ettemaksetest. Me ei saa aga praeguses olukorras enam riskida, et toodame ilma ettemakseteta igaks juhuks, samas kui naabrid pakuvad turul tänu valitsuste toetusele palju soodsamat toodangut.“

Veskimägi soovitas valitsusel kiiremas korras võtta kasutusele ettevõtete toetusmeetmed, mida on kasutatud naaberriikides. „Pole vaja leiutada midagi uut või rääkida, et ettevõtted ei suuda ise toetusmeetmetes kokku leppida. Me oleme need välja pakkunud, naaberriigid on need käiku lasknud ning nõnda suutnud ettevõtluse elus hoida.“

Ettevõtjad külma käes

Eesti Panga ökonomist Natalia Viilmann tõi esile, et ettevõtlust tuleb kriisi ajal erinevate meetmetega toetada, sest vastasel juhul ähvardavad pankrotid ja koondamised, mis läheb kokkuvõttes riigile kallimaks maksma. „Koroonakriisi ajal tehti vajalikud toetusmeetmed üheskoos ja kiiresti. Olime sellega Euroopa Liidus esirinnas. Praegu on aga toetuste osas Eesti Euroopa viie viimase seas. Ettevõtjad on jäetud külma tuule kätte.“

Viilmanni sõnul võib pärast valimisi märtsis toetusotsuste langetamine hiljaks jääda, sest teised riigid on oma toetusmehhanismid juba tööle saanud ning majandus hakkab tänu sellele jalgu alla saama. Ta tõi näiteks Malta, kus toetusi hakatakse juba järk-järgult vähendama, kuna majandus on pöördunud tõusuteele.

„Meie oleme valupunkti põhjas praegu ning meie majanduskasv on negatiivne. Praegu veel on mõistlik ettevõtlusele abivahendeid pakkuda. See tuleb kindlasti odavam kui kinni maksta koondamisi ning seejärel hakata upitama uusi ettevõtteid turukõlbulikeks,“ tõdes ta.

Euroopas sajad miljardid toetusteks

Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Toivo Mängel näitas oma ettekandes, kuidas on energiakriisi tingimustes majandust ja ettevõtlust toetanud erinevad Euroopa Liidu riigid.

Alates 2021. aasta teisest poolest on Euroopa riikidele eraldatud ja ette nähtud enam kui 705 miljardit eurot, et kaitsta Euroopa Liidu riikide tarbijaid kasvavate energiakulude eest. Kokku on eelmise aasta lõpuks valitsused eraldanud selleks 600 miljardit eurot, millest 264 miljardit eurot on eraldanud ainuüksi Saksamaa, olles nii absoluut- kui ka suhtarvult täiesti konkurentsitult esikohal.

Toetuste suurus ulatub 7-2 protsendini riigi sisemajanduse koguproduktist (Eestis küünib see aga vaevu 1 protsendini ehk rahaliselt umbes 300 miljoni euroni). „Ometi on neis riikide rakendatud energiakriisiga kaasneva hinnatõusu ohjeldamiseks riikides rakendatud meetmed IMF-i ja Euroopa Komisjoni soovitustega suurel määral ja üsna heas kooskõlas. Seda esmajoones maksuleevenduste kehtivuse kohta kehtestatud tähtaegade mõttes, mis on enamasti kuus kuud ja talveperioodil,“ rääkis Mängel.

Iseloomulik faktor riikides rakendatud meetmete kohta ilmneb ka asjaolus, et hinnatõus algas mitte otseselt Ukraina sõja algusega, vaid juba covidi leviku ajal ehk 2020. aasta esimesel poolel. Teiste sõnadega tuleb EL riikide valitsustel silmitsi seista kahe pöörases inflatsioonis väljenduva kriisi kogumõjuga.

Omaette probleem on rakendatavate meetmete lühiajalisus. „See väljendub selgesti rahvusvaheliste organisatsioonide ja EL-i enda soovitustes (tähtajalised maksusoodustused, ühekordsed sularahaülekanded, arvete ajastamine jne). Lühiajalise poliitika puudus on aga energia varustuskindluse kadumine EL-i riikide valitsuste nö. vaateväljalt ohustatud rühmadele kiire abi osutamise pingsas töös,“ seisab ettekandes.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ei keegi
13. jaan. 2023 09:07
Aga mida oodatagi mõisapreililt, kelle arvates elekter – see on molekulide (elektrimolekulide!) liikumine.
K. Kambala
12. jaan. 2023 11:53
Tänan parteid (RE muidugi) ja valitsust. Kõik hästi. Nii peabki. Kellel seda loodusressursside hävitamist vaja on. Läheb ju prügimäele kohe. Maailmas on kõike küll. Küll, küll. Näituseks lapsigi on kõige rentaablim toota Aafrikas.