"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
ravimid otsas Kättesaadavuse tagamiseks luuakse riiklik ravimivaru, möödunud aastal anti tarneraskustest teada 359 korral (0)
11. jaanuar 2023
Foto Scanpix

„Tarneraskuste teateid tuleb tavapärasest rohkem,“ möönis Ravimiameti juhataja Katrin Kiisk. „Näiteks 2019. aastal oli tarneraskuste teatisi kokku 290, möödunud aastal aga lausa 359. Tarneraskuste põhjustena tuuakse välja eeskätt ainete halba kättesaadavust, samuti ebatäpset müügiprognoosi või ravimi nõudluse ootamatut suurenemist.“

Nii Eestis kui terves Euroopas esineb üha sagedamini takistusi ravimite kättesaadavusega, mis on tingitud eeskätt üldistest tarneraskustest või ekslikult kavandatud tootmismahtudest. Samuti ootamatutest haiguspuhangutest. Kriitiliste aegadega kohanemiseks loob riik strateegilist ravimivaru, mille vajadus on keeruliste aegade valguses üha selgemaks saamas.

„Saime ülesandeks moodustada apteegi- ja retseptiravimite varud, mis suudaksid katta ühe kuu vajadused kogu riigis,“ rääkis aktsiaseltsi Eesti Varude Keskus juhatuse liige Ando Leppimann. Varumises lähtutakse riigi koostatud nimekirjast, kust leiab 165 kõige olulisemat ravimi toimeainet, mille varustuskindlus nüüdsest ka paremini tagatud saab.

„Hankelepingud oleme tänase seisuga sõlminud kahe kolmandiku osas soovitud ravimitest,“ rääkis Leppiman. Viimase kolmandiku osas pole paraku sama kaugele jõutud, sest ka varu loomiseks vajalike ravimite tarne ja tootmisega on hetkel raskusi. Tekkinud tõrgetes varustuskindluse tagajad siiski suurt ohtu ei näe. „Suve lõpuks peaks kohale jõudma esimene osa tellitud ravimitest. Septembriks ja oktoobriks ootame juba neid rohtusid, mille hankelepingute sõlmimine esimese korraga ei õnnestunud. Nii saabki kokku eestimaalaste ühe kuu riikliku ravimivaru.“

Suure kogumishoone püstitamist ravimikoguga siiski ei kaasne, sest tegemist saab olema delegeeritud varuga. „Ostame hulgimüüjate käest sisse ravimite hoiustamise teenust. See tähendab, et kaupmehed peavad suurendama oma ladude mahtu,“ selgitas aktsiaseltsi Eesti Varude Keskus juhatuse liige Ando Leppiman põhimõtteid, mille alusel meie meditsiinilist julgeolekut kindlustatakse.

Ravimite kättesaadavus tootjate teha

Vajadus riikliku ravimivaru järele kerkis teravalt esile eelmise aasta lõpus, kui ootamatu ägedusega vallandusid mitmesugused viirushaiguste puhangud, sealhulgas gripp. Ette polnud näha sedagi, et ootamatult tõmmatakse haigevoodisse sedavõrd suur hulk lapsi. Nii muutusidki mõned olulised ravimid, eeskätt lastele mõeldud valuvaigistav ibuprofeen ja antibiootilise toimega amoksitsilliini siirup Eesti apteekides ja ravimiturul mõneks ajaks lausa defitsiidiks. Selline harjumatu puudujääk põhjustas paljudes lastevanemates aga suurt paanikat.

„Tootmismahtude planeerimine on tõepoolest ravimitootjate kätes,“ nentis Ravimiameti peadirektor Katrin Kiisk. Tema sõnul tuuakse tarneraskuste põhjustena välja eeskätt ainete halba kättesaadavust, samuti ebatäpset müügiprognoosi või ravimi nõudluse ootamatut suurenemist. Viimasel aastal põhjustavad raskusi ka energiakriis ja ulatuslik personalipuudus.

„Tarneraskusi tuleb ikka ette, aga enamasti pole need kuigi tõsised,“ leidis Kiisk. Tema sõnul nähakse raskusena seda, kui tarned ei vasta tellija vajadustele. „Kui selgub, et nõutavat kaupa pole piisavalt, siis tuleb sellest meile ka teada anda, et saaksime abinõud kasutusele võtta.“

Olukorra haldamiseks peab Ravimiamet registrit, kust saab näha ka neid ravimeid, mille kohale toimetamisega parajasti probleeme on tekkinud. „Iga teatis ei tähenda koheselt aga raskusi vastavate ravimite saamise osas. Esimesel juhul võib olla tegemist palja ohuga, mis tegelikult mitte kunagi ei realiseeru. Tekkida võib ka selline olukord, kus ravimi kättesaadavus muutub varasemast osaliselt piiratumaks. Niisugustel kordadel tarnitakse toodet küll riiki edasi, aga mitte terve ühiskonna vajadust rahuldaval määral. Kõige halvema stsenaariumi korral katkeb vajaliku ravimi sisse toomine aga täiesti.“

Ravimite tarneraskusi tavapärasest enam

Lisaks tarneraskustest informeerimisele nähakse ette ka erinevaid tegevusi selle jaoks, mida tekkinud takistuste ja ravimite puuduse korral edasi teha. „Üheks lahenduseks võib olla teise tootja valmistatud, aga sama toimeaine ja tugevusega ravim. Ka teises pakendis või muude kogustena pakutavatest ravimitest saab abi, vajalikke rohtusid võib näiteks poolitada või siis hoopis topelt koguses sisse võtta. Kolmandaks võimalusena saab vajaliku ravimi toimeained eraldi tablettide kujul kokku otsida, nii et tekib ka soovitud ravimõju.“

Kui pole võimalik ühtegi eelnevalt loetletud võimalustest kasutada, siis saab Ravimiameti loaga teistest Euroopa riikidest sisse tuua samasugust rohtu, millel meie seadustega nõutav eestikeelne infosilt küll puudu jääb. Lisaks võib ameti loal meie turule lasta ka müügiloata ravimi.

„Eelmisel aastal oli tarneraskuste teateid tavapärasest rohkem,“ möönis Ravimiameti juhataja. „Kui näiteks 2019. aastal oli tarneraskuste teatisi kokku 290, siis sel aastal lausa 359.“ Samas ei anna teatiste üldarv spetsialisti sõnul kõige paremat ülevaadet sellest, missugune olukord ravimite kätte saamise osas lõpuks valitseb.

„Avaldatud teatistest 52 olid käsimüügiravimid, mis on tegelikult hõlpsasti asendatav. Täpselt samamoodi, nagu hiljaaegu probleeme tekitanud valuvaigistava mõjuga lastesiirupid seda oli,“ rääkis Kiisk. „Enam kui pooltel juhtudest leidsime samasuguse ravimi teiselt tootjalt. Paljudel juhtudel oli puudujääk asendatav muude ravimite ja toimeainete kombineerimisel, 57-l korral leidsime asenduse aga teise toimeainega ravimis. Samuti andsime ligemale kahekümnele ravimile võõrkeelse pakendi turundusloa. Umbes samasugusel hulgal sai meie loaga siinsele turule lastud ka müügiloata rohtusid. Osadel teada antud juhtudest tarneraskust aga tegelikult ei realiseerunudki või siis suudeti puudujäägid haiglate varudest katta.“

Oluline on ravimite hind, kättesaadavus ja mõistlik kasutamine

Kokkuvõttes leidis Ravimiameti juhataja, et tarneraskused võivad aastate lõikes erineda, aga enamasti on nende ületamiseks olemas lahendused, mis sünnivad koostöös tootjate ja apteekritega. Raskused kestavad üldiselt mõnest päevast kuni paari kuuni. Aasta läbi kestvat puudujääki on vähe ning sellised juhtumid pole seni olnud kriitilise iseloomuga.

„Kuni tootja ei kinnita, et suudab ravimi varustuskindluse taastada, siis on tarneraskus meie peetavas registris ka aktiivne,“ rääkis Ravimiameti juhataja. „Ka ibuprofeeni ja amoksitsilliini siirupid on registris ikka veel aktiivsed, ehkki nende asendamiseks sobivad alternatiivid on apteekides juba mõnda aega saadaval.“

Tervise ja tööministri Peep Petersoni sõnul on äärmiselt tähtis, et vajalikud ravimid oleksid kõigile ning igal ajal kättesaadavad. Samuti see, et rohtude hind oleks inimestele taskukohane. Ravimite kasutamine peab ministri sõnul toimuma aga mõistlikult ja vastutustundlikult. „Lapsevanemad on teinud ka ettepaneku selle kohta, et tarneraskustest teavitavast registrist võiks muu hulgas leida infot selle kohta, millistest apteekidest defitsiitset ravimit veel leida võib,“ rääkis Peterson. Ministri sõnul on tegemist väga hea ideega, mis eeldatavasti ka peatselt teostatakse.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.