„Oleme kõik evakuatsioonikohad ära kaardistanud, Eesti peale on neid kokku 250,“ rääkis Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja Tuuli Räim. „Tallinnas kui kõige suuremas omavalitsuses on selliseid kohti loomulikult kõige rohkem. Evakuatsioonipaikades on olemas kõik eluks vajalik ning taristu koosneb enamasti palju inimesi mahutavatest olemasolevatest hoonetest.“
Raskusteks tasub valmis olla, seepärast asub Tallinn senisest enam tegelema just kriisivalmiduse tõstmise ja parandamisega. Tähelepanu suunatakse nii energiakindluse saavutamisele, aga ka linnaelanike edukale evakueerimisele.
„Energiakindluse suunas liikumist alustasime kümne teisaldatava generaatori soetamiseks tehtud hankega. Selle eesmärgiks on tagada erinevate asutuste toimimine ka kõikvõimalike häiringute korral,“ rääkis abilinnapea Tanel Kiik sellest, kuidas Tallinnas võimalikuks ohuolukorraks valmistutakse. „Neli generaatorit tulevad üsna suured, sobides lausa täiemõõdulise hoone tervikliku energiavajaduse katmise. Olgu selleks siis sotsiaalmaja, haridusasutus või võimalik evakuatsioonikeskus – seda ükskõik millise kriisi korral.“
Linnahoonete statsionaarse võimekuse heaks
Tellitakse ka kuus väiksemat generaatorit, mis küll terve hoone elektrivajadust katta ei suuda. Seevastu saab neilt vajadusel mõne elutähtsa teenuse tagamiseks mõeldud voolu. Näitena võib tuua kütte, kanalisatsiooni, veevärgi ja teiste hädavajalike kommunaalteenuste tagamise võimaluse. Generaatoritega saab kindlustada vältimatult vajalike teenuste tagamise ka suuremat sorti ning pikemalt vältavate elektrikatkestuste korral.
„Nendega saame võimaluse tulla toime näiteks mõne pikemalt vältava elektrikatkestuse korral,“ rääkis Kiik. „Katkestused võivad olla nii lauaulatuslikud kui ka kitsalt lokaalsed, aga mobiilsed generaatorid annavad sellisteks puhkudeks igatahes võimaluse kiirelt ja operatiivselt reageerida.“
Tanel Kiige sõnul soovitakse Tallinnas senisest enam tegeleda ka üldise energeetilise toimepidavuse tõstmisega. „Lisaks haiglatesse toimetatud generaatoritele, samuti munitsipaalpolitsei hoone toimepidavuse tagamisele oleme seadnud eesmärgiks kindlustada nii linnaosavalitsustes kui ka Tallinna linnavalitsuses statsionaarne võimekus. Soovime püsivat generaatorivõimekust, millega saame energiakatkestuse korral koheselt tagada voolu säilimise ja elutähtsa teenuse pakkumisega jätkamist.
Abilinnapea tunnustas sel puhul ka Mustamäe linnaosavalitsust, kus linnaosavalitsuse uue hoone puhul toimepidavusega juba arvestatud, seepärast on ka generaatori võimekus sinna tegelikult juba sisse ehitatud ning sellega ka arvestatakse. „Samamoodi peaksid asjad käima ka teiste kriitilise tähtsusega linna hoonete puhul,“ leidis Kiik.
Kriisi eest maale sugulaste manu
Tallinlasest Kadil on juba ammu otsustatud, et kui kriisiks läheb, siis seab tema sihi maale sugulaste juurde. „Olen varunud toitu, mida kaasa võtta, ja pannud valmis ka väikese riidepaki,“ rääkis naine.
Ka vanemaealine härrasmees Anso ei kõhelnud vastusega teemal, mida segaste aegade puhkedes ette võtta. „Meil on oma elner,“ ütles Anso. „Seal on kõik valmis pandud. Saab ööbida ja elada.“
Vanahärra sõnul on ta ühe korra isiklikust kaitserajatisest juba abi leidnud ning kavatseb sealt kaitset otsida ka teisel ja kolmandal korral.
„See oli ammu, enne maailmasõda,“ meenutas Anso.
Keskealine Einar pole aga mõelnudki sellele, mida ootamatu kriisiolukorra puhul teha. Just neile, kes pole veel plaani teinud, kust häda korral abi otsida või kellel lihtsalt polegi alternatiivset turvakohta, on Päästeamet läbi mõelnud ka suurejoonelise evakuatsiooniplaani. Uuringute kohaselt lahkub hädaolukorras üks kolmandik inimestest ise turvalisematesse paikadesse, üks kolmandik ei tahagi kodu jätta ning üks kolmandik sooviksid varjuda hoopis evakuatsioonipunktidesse varjuda.
Evakuatsioonikoht püsti nelja tunniga
„Oleme kõik evakuatsioonikohad ära kaardistanud. Eesti peale on neid hetkel kokku 250,“ rääkis Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja Tuuli Räim. „Tallinnas kui kõige suuremas omavalitsuses on neid kohti loomulikult kõige rohkem.“
Evakuatsioonipaikades on olemas kõik eluks vajalik ning taristu koosneb enamasti palju inimesi mahutavatest olemasolevatest hoonetest. Kuid on ka varuvariante. Hädaolukorra puhul suunatakse inimesed evakuatsioonipaikadesse ning tagavaraks on ka suured tugevast materjalist telgid, kust leiab nii peavarju kui ka sooja olemise.
Kortermajade elanikud on kriisiks valmistumise paraku vähem läbi mõelnud. Seetõttu on Tallinn kindlasti üks raskemaid piirkondi, kus elanikke ajutiselt ümber paigutada.
„Vaadates Tallinna elanike arvu ja võrreldes seda Eesti kodanike üldarvuga, siis tuleb tunnistada ilmselget: väga palju elatakse siiski pealinnas ja selle lähemas ümbruses. Meie jaoks muudab see ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kahjuks keerulisemaks,“ nentis Tuuli Räim Päästeametist.
Ka abilinnapea Tanel Kiik rõhutas, et linnaelanikud peavad teadma, kuhu tulla erinevate kriiside ja õnnetuste korral. „See eeldab küll põhjalikku tööd ja planeerimist, aga linnavaraametis me selle teemaga ka tegeleme,“ tõdes Kiik. „Kahtlemata on see üks linnavalitsuse prioriteetseid teemasid.“
Kriisiolukorras peaks evakuatsioonikoht püsti saama nelja tunniga, kusjuures näiteks Sõle spordikeskus peaks ohu korral mahutama umbes viissada inimest. Evakuatsioonikohtade varustust planeeritakse 2026. aastaks tagada 30 000 inimesele.
Ka riigi tasandil suunatakse energiajulgeolekule ja kriisideks valmistumisele senisest enam tähelepanu. Seetõttu tuleb siseminister Lauri Läänemetsa sõnul veebruari alguses välja Eesti saari puudutav meede, millega tahetakse neisse paikadesse generaatoreid soetada ja luua generaatorite ühendamise võimalusi. „See lahendab väga palju Eesti saarte küsimusi ja probleeme, kuidas elektrikatkestuste puhul näiteks toimepidevust tagada,“ sõnas Läänemets.
Siseministri sõnul on vaja tegeleda ka katastroofimeditsiiniga, kasvatada evakuatsioonivõimekust ja rajada ohuteavitussüsteeme. Samuti tuleks paremaks kriisidega toime tulemiseks elanikkonda ette valmistada, mis omakorda eeldab koolitusi ja harjutamist. Välja tuleks ka ehitada varjumiskohad. „Käesoleva aasta eelarvega oleme näiteks varjumiskohtade osas kokku leppinud, et hakkame juba korteriühistuid toetama. Umbes aprillis või isegi varem peaks välja tulema taotlusvoor, kus korteriühistud saavad küsida toetust, et oma majadesse varjumiskohti looma hakata,“ lausus minister.
