"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
fotod ja video Kadrioru pargi direktor Ain Järve uue hoone kasutamisest: Ainult fantaasia on piiriks (1)
11. jaanuar 2023

Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul on oranžerii kui pühamu aednikele, mis avab nii palju uusi võimalusi. „Ainult fantaasia on piiriks,“ ütles ta nurgakivi panemisel Kadrioru pargi uuele hoonele (L. Koidula 34a, Tallinn). Kerkimas on ajaloolisest oranžeriist inspireeritud moodne maja, millest osa on tulevikus avatud ka külastajatele.

 

Vaata galeriid (37)

„Oranžerii on üks suuremaid viimaste aastate investeeringuid Kadrioru pargi arendamiseks. Mul on väga hea meel, et kriisidest hoolimata liigume selle rajamisega aktiivselt edasi,“ ütles Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. „Multifunktsionaalne oranžerii loob head tingimused mitmete taimeliikide kasvatamiseks ja inimestele näitamiseks ta talveajal. Ühtlasi on tegemist majandushoonega, mis märkimisväärselt parandab Kadrioru pargi meeskonna töötingimusi.“

Eeskujuks Prantsusmaal asuv Versailles park

Euroopas on üheks eeskujuks Prantsusmaal asuv Versailles park, mis on tõeliselt efektne. Samuti on imeline Saksamaal asuv Einhauseni oranžerii. Tallinna oma tuleb neist loodetavasti isegi parem.

„On täiesti võimalik, et ka praegusel päeval õitseksid oranžeriis sirelid. Miks mitte tulla veebruaris ja imetleda õitsvaid Jaapani kirsipuid. Talvel Kadriorus käijad ütlevad, et käisid kelgutamas ja kunstimuuseumis. Ning siis satud äkki suvisesse maailma, kus saad aru, et külmad ilmad lähevad mööda ja suvi on varsti tulemas,“ avaldas Järve lootust.

Tallinna kesklinna vanem Monika Haukanõmm pidas valmivat oranžeriid kindlasti veel üheks põhjuseks, miks tulla ka talvisel ajal, kui ilmad enam nii ilusad ei ole senisest veel rohkem Kadrioru parki. „Inimesed on käinud erinevates riikides ja niisugustesse hoonetesse, mis on ütlemata põnevad ka sisse piilunud. Kui siin hakkaks keset talve ringi lendama ka mõni liblikas?“ pakkus ta. 

Kadrioru park on Eesti üks terviklikumalt säilinud pargiansambel, mis väärib senisest põhjalikumat ja süsteemsemat tutvustamist. Selles ainulaadses ja mitmekihilise ajalooga paigas on võimalik anda täielik läbilõige kogu pargikunstist, alates barokist kuni tänapäevani. Kadrioru pargis tegutses 1935. aastal loodud Riigiparkide valitsus, hiljem loodushoiu- ja turismiinstituut. Uue majandushoone rajamisega koondub pealinnas pargialane kompetents taas Kadriorgu.

Kadrioru pargi majandushoone näol on tegu Eestis esimese pargikunsti eksponeerimise ja erialase teabe levitamise keskusega. Tänapäevaste töö- ja õpitingimuste ning mitmeotstarbeliste ruumidega hoone aitab kaasa nii linnaasutuse Kadrioru Park tööde korraldamisele kui toimib ka Eesti ajaloolisi parke, nende kujunemislugu ja käekäiku tutvustava hariduskeskusena.

Algne oranžerii pidi omal ajal täitma tsaariperekonna vajadusi

Rajatav majandushoone meenutab vormilt ajaloolist kasvuhoonekompleksi ehk oranžeriid, mille vundamendi varemed on tänaseni maa sees säilinud. Algne oranžerii pidi omal ajal täitma tsaariperekonna vajadusi eksootiliste viljade ja lilleilu järele ka talvel. Nüüd kerkib lossikompleksi juurde taas sinna ajalooliselt kuulunud, kuid vahepeal hävinud hoone, kuid uues kuues ja nüüdisaegse sisuga. Sinna rajatakse vahetatava ekspositsiooniga talveaed, kus juba talvekuudel saab nautida jaapani kirsipuude ja haruldaste sirelite õitsemist, samuti avatakse Eesti esimene avalik suurte eksootiliste liblikate ja ritsikate püsiekspositsioon. Lähim sarnane keskus paikneb praegu Riias. Lisaks kolitakse uude hoonesse linnarahvale avatud unikaalne raamatukogu, kuhu on koondunud nii Eesti kui ka Euroopa lossiparkide- ja mõisaalane kirjandus.

Maa-alusele korrusele tulevad hoidlad linnaasutuse Kadrioru Park tegevuste toetamiseks ning pargiala teenindamiseks. Kadrioru Park korraldab paljusid üritusi, nt „Valgus kõnnib Kadriorus“, ning asutuse spetsialistid loovad linna kaunistamiseks vajalikke dekoratsioone – uued ruumid annavad selleks oluliselt paremad võimalused. Asutuse hallata on ka Kadrioru pargi ning pealinna teiste ajalooliste ja looduslikult väärtuslike haljasalade hooldamine ja arendamine.

Nurgakivi asetasid Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, Kesklinna linnaosa vanem Monika Haukanõmm, Kadrioru pargi juhataja Ain Järve ning OÜ Montreco juhatuse liige Jaak Lõhmus. Nurgakivi asetati originaalse müüri seina sisse ning seda katab Kadrioru pargist leitud telliskivi, mis toodi Peterburist 1721. aastal.

Majandushoone kompleksi projekteeris KARISMA Arhitektid OÜ, ideekavandite autorid on Kai Süda ja Risto Parve. Ehituse peatöövõtja on Montreco OÜ ning omaniku järelevalvet teeb Keskkonnaprojekt OÜ. Hoone ehitustööd algasid oktoobris 2022 ja lõpevad eelduslikult selle aasta lõpus. Põhiprojekti tellija on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, ehituse ja omanikujärelevalve hanked korraldas Tallinna Linnavaraamet. Tööde kogumaksumus on üle 7,3 miljoni euro.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

kasutagem eesti keelt
6. jaan. 2023 11:46
oranžerii = talveaed Milleks on vaja võõrkeelset sõnnikut?