"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Kaido Saarniit: Alalise katuse paigaldamisel Pirita kloostri varemetele võivad olla nii positiivsed mõjud kui ka mõningad negatiivsemad nüansid (4)
13. jaanuar 2023
Kaido Saarniit Foto: Albert Truuväärt

Pea 600. aastase ajalooga Pirita kloostri varemed on Pirita ning ühtlasi ka Tallinna üheks imetlusväärseimaks arhitektuurimälestiseks. Lisaks sellele, et tegemist on suurima keskaegse kirikuhoonega Eestis (oma 1360-ruutmeetrise pindalaga), on klooster ka Eesti kultuuriloos märkimisväärsel aukohal.

Eduard Bornhöhe romaan „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ ning selle põhjal valminud Eesti üks populaarseimaid mängufilme „Viimne reliikvia“ on ilmselt enamikule eestlastest tuttavad. Tähenduslikuna võib tuua välja sellegi, et hoolimata 16. sajandi teises pooles Liivi sõjas ning selle järgselt toimunud rüüstamisretkedest, jäid kloostri kirikuseinad tänu oma massiivsusele uhkelt püsti, olles Pirita jõe kallastel auväärseks ning üheks Tallinna oluliseimaks vaatamisväärsuseks tänapäevani. Väärikate varemete kõrvale rajati 2000. aastal ka Pirita kloostri uus ehitis, mis jaguneb nii avalikuks kui ka suletuks hooneks. Tänasel päeval toimub kloostri varemetes ka erinevaid üritusi, millest tuntuim on iga-aastaselt toimuv Tallinna kultuurielu üks tähtsündmusi – Birgitta Festival.

Seoses ürituste korraldamisega Pirita kloostri varemetes on üles kerkinud ka varemete alalise katustamise teema. Kuna paraku mängivad Eestis vabaõhuürituste korraldamisel suurt rolli ilmastikuolud, on riskide maandamiseks suuremate ürituste ajal (nt Birgitta Festivali raames) kasutatud ajutise katusekonstruktsiooni paigaldamist Pirita kloostri varemetele. Ühelt poolt on see loomulikult mõistetav, et ürituste korraldajad soovivad kindlustada oma ürituse õnnestumist ning tagada esinejate ning pealtvaatajate mugavust ka halbade ilmastikuolude korral. Teiselt poolt ei saa me aga märkamata jätta ajutise katusekonstruktsiooni paigaldamise ning eemaldamise mõju kloostri varemetele – juba niigi igal aastal parandamistöid vajavad kloostri varemed võivad veelgi kahjustada saada.

Saaks paigaldada ka alalise katuse

Et saada kloostri varemete seisukorrast, ajutise katustamise mõjudest ning võimalikest alternatiivsetest lahendustest paremat ülevaadet, teostas Eks Invest OÜ 2022. aasta juulis ja augustis Pirita Linnaosa Valitsuse tellimusel Pirita kloostri varemete katustamise uuringud. Uuringute eesmärk oli vastata küsimusele, kas Pirita kloostrile on võimalik rajada püsiv katus kloostri müüre ja vaadet kahjustamata. Uuring toob välja, et Pirita kloostri varemed on piisava kandevõimega ka alalise katuse paigaldamiseks, koormusarvutuse järgi on maksimaalne lubatud vertikaalne koormus seinale 2626,3 kN/m.

Seoses püsiva katuse rajamisega kerkib aga täiendavalt üles küsimus kloostri varemetele sobiliku katuselahenduse leidmisel – kuidas tagada kloostri varemetega kokkusobiv lahendus, mis arvestaks hoone kultuuripärandi kaitsmise eesmärki ning pakuks ka miljööväärtuslikku terviklikkust? Pirita kloostri varemete katuselahenduse väljatöötamisel on seega lisaks funktsionaalsele eesmärgile oluline ka hoone ajaloolisest kontseptsioonist lähtumine. Eks Invest OÜ annab oma uuringus ülevaate mõningatest näidetest mujal maailmas, kus ajaloolistele hoonetele on rajatud alaline katus. Järgnevalt on illustratiivse materjalina toodud mõningad lahendused, kuidas on ajalooliste hoonete varemeid erinevates maades katustatud (allikas Eks Invest OÜ uuring).

Vaata galeriid (6)

Tuleb tõdeda, et alalise katuse paigaldamisel Pirita kloostri varemetele võivad olla ühelt poolt nii positiivsed mõjud kui ka mõningad negatiivsemad nüansid.

Positiivse poole pealt võib välja tuua näiteks järgmised punktid: Tallinna linn ei kuluta iga-aastase ajutise katuse paigaldamise peale enam nii palju maksumaksja raha (Tallinna Linnavalitsuse andmetel on seni Birgitta Festivali raames ajutise katuse paigaldamiseks kulunud juba ligikaudselt pool miljonit eurot); ettevõtluse arendamine läbi enamate ürituste korraldamise kloostri varemetes; samuti kloostri varemete kui ka üldiselt kogu Pirita suurem külastatavuse kasv, mis võib omakorda ergutada ka kohalikku ettevõtlust (nt toodete/teenuste läbimüüki, toodete sortimendi suurendamist jms).

Võimalikud ebameeldivad muutused

Kuid teiselt poolt võib alalise katuse paigaldamine Pirita kloostri müüridele ning aina enamate ürituste korraldamine kloostri varemetes endaga kaasa tuua ka mõningaid ebameeldivamaid muutusi: nt tihedam autoliiklus; külastatavuse tõusust tingitud autoparklate kiirem täituvus või isegi vajadus suuremate autoparklate järele. Piritat iseloomustavateks märksõnadeks on siinne aedlinnak ning tugev kogukonna tunne, kus üksteist teatakse. Seega jääb küsimuseks, kas ja kuidas ürituste korraldamisest tulenev suurenenud rahvavool linnaelanike seni rahumeelset elu ja turvatunnet häirib – seda nii liiklusturvalisust kui ka linnaelanike üldist turvalisust silmas pidades.

Ka Püha Birgitta kloostri ordu esindaja Ott Rätsep on öelnud 2022. aasta novembris ERR-le, et kuigi ordu soov on tuua ajalooliste müüride vahele taas elu, tuleb siinkohal tähelepanu pöörata ka uuema kloostrihoone rahuliku ning turvalise elukeskkonna tagamisele.

Lisaks võib ühe negatiivse mõjuna välja tuua kloostri kui ajaloolise hoone olemuse hägustumise – ajaloolisest vaatamisväärsusest funktsionaalseks ürituste korraldamise kohaks. Ka Rätsep on olulise punktina ERR-le antud intervjuus (2020) välja toonud, et kloostri varemetes toimuvad sündmused peaksid arvestama selle koha eripära. Seega jääb oluliseks arutelupunktiks, millises formaadis ja kui tihti on üldse sobilik kloostri varemetes üritusi korraldada, et säilitada kloostri varemete funktsioon eelkõige pühapaigana ning tagada selle hoone kasutamine kultuuripärandi kaitset silmas pidades.

Otsustusprotsessi tuleb kaasata kõik osapooled

Muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin on olulise punktina ERR-le (2019) Pirita kloostri alalise katustamise teemal välja toonud, et püsiva katuse rajamine tõstatab tegelikult ka teisi Pirita kloostri hoone ehitusega seotud küsimusi nagu katusealuse soojustamine ja ventilatsiooni paigaldamine või õhutuse vajadus, et müüridele ei hakkaks tekkima orgaanika. Seega on oluline arvestada, kui suureks võib paisuda katustamise investeeringu kogumaksumus, kui lisada siia hulka ka hilisemad parklate ehitamise vajadused ning oluliselt tihedamad linnaosa teeremondi, hooldus- ja korrakaitse tööd. Kui kloostri varemetes toimuvate ürituste formaat on konservatiivne ning aastas toimuvad vaid mõningad suuremad üritused, jääb küsitavaks, kas püsiva katuse paigaldamine ning sellega kaasnev suur investeering õigustab end siiski või oleks mõistlikum jätkata vabaõhuüritustega nagu siiani on toimunud.

Seetõttu on oluline kloostri katustamise küsimusele läheneda mitmetasandiliselt, arutleda kindlasti nii kloostri esindajate kui ka elanikega, milleks ollakse kloostris ja Pirital valmis ja milleks mitte, kaaluda enne otsuste tegemist kõiki võimalikke nüansse, mida alalise katuse paigaldamine võib kaasa tuua ning ka vastupidi, millist mõju alalise katuse mittepaigaldamine pikemas perspektiivis võib omada. Seega nõuab Pirita kloostri katustamise küsimus kindlasti põhjalikku kahjude-kasude kaalumist ning koostööd mitme erineva osapoolega – nii Pirita elanike, kloostri ordu kui ka muinsuskaitse- ja arhitektuuriekspertidega.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

O kkk
20. jaan. 2023 01:59
KkMyLl
Vana
14. jaan. 2023 10:10
Pool Euroopat on peale sõda praktiliselt nullist üles ehitatud aga meil on nagu on.
Arvamus
14. jaan. 2023 09:04
Miks mitte veel teatud endisaegse visuaalse võlu ja suursugususe säilitanud ehitusmälestisi üldse oma esialgsel kujul restaureerida nagu seda mitmel pool mujal näha võime (vt. Hohenzollerni losskindlus Saksamaal jt.)? Eestis võiks sellisena kõne alla tulla veel lisaks Pirita kloostrikirikule näiteks Põltsamaa losskindlus jne. Esialgselt ehk suurena näiv investeering tasuks end pikemas perspektiivis kindlasti ära olgu siis või turismitulude näol, rääkimata Piritale tekkivast aastaringsest atraktiivsest muuseumi, turismi ja kultuurikompleksist. Mida rohkem meil selliseid välja pakkuda on seda suurem on kindlasti ka lõpuks inimeste huvi Eestit külastada ja siia oma raha jätta.
mida siin mökitada , lasteaed
14. jaan. 2023 00:41
katust saab teha vaid sõltumata müüridest ja see tähendab ja tähendas selle pika mula eel juba , et projekteerimise alused peab andma Muinsus ja Klooster - kui nad on nii nahad ,et ei suuda midagi mõelda , siis saatke nad telkima Pirita jõe saarele ja koos Parekuga rännakule. Sellel on algusest peale olnud kallis lumehelbekeste ja politseinikust - roostevaba kergterasest postid , millised tuleb leida kunagiste jooniste alusel kloostril tugisammaste asukohad , hiljem teraspostide ümber laduda paekivi ja paekivisse jätta tuulutusaugud kunagiseks kontrolliks postidele, millised augud disainida tõrviku(tänasepäeva mingi LED valgustuse ) kohad , milline kataks ruumilise valgustuse ürituse ajal teatud osale. Milleks on vaja niipalju mula asjadega , kui ei saa hakkama - kuulutage siis seda ajalehes - saamatu oled ja palume abi! Midagi tehes , peab normaalne inimene oskama ettekujutada , tugevusarvutused ja muu pakub välja tolle ala spetsialist. Nägemus peab olema selge. Selline hülgemula - loe ise : mitmetasandiline kaalumine kõikidega ... Selle peale on vaid üks väljend: Mine ..... Sõnaseadjate ja etlejate ühing.