"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
TARBIJATE KAITSETUS Kolmandik süüdi jäänud ettevõtetest ei taha kahju korvata (1)
13. jaanuar 2023
Foto: Scanpix

Nii riiklike kui vabatahtlike tarbijakaitsjate hulgas on levinud arvamus, et tarbijavaidluste komisjoni otsused võiksid olla täitedokumendid nagu kohtuotsusedki, mitte aga nagu praegu – vabatahtlikult täidetavad. Kuigi sulitsenud ettevõtted jätavad täitmata kolmandiku tarbijavaidluse komisjoni otsustest, mis tehtud nende kahjuks ja tarbija kasuks, pole seadusetäienduseni seni jõutud.

Kui oled tarbijana petta saanud ja sulle on müüdud kas vigane asi või jäetud vaatamata ettemaksule teenus osutamata, on lihtsaim võimalus esitada kaebus tarbijavaidluse komisjonile (TVK). See tegutseb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti https://www.ttja.ee/ juures. Paraku on selle otsused  tarbijat petnud ettevõtte jaoks kõigest soovituslikud. Nende firmade suur arv, kes otsuse peale vilistavad, paneb küsima, kas ei peaks mõtlema tarbija tõhusama kaitsmise peale. Teisisõnu, TVK otsused võiksid olla täitmiseks kohustuslikud – nõnda nagu on kohtuotsused.

Nimekirjas umbes 150 ettevõtet

Tarbijavaidluste komisjoni mustast nimekirjast https://jvis.ttja.ee/modules/tarbijavaidluskomisjoni-otsused/mustnimekiri võib leida ka tuntud ettevõtteid nagu postimüügikaubamaja Hobby Hall, ehitusettevõtte Mitt & Perlebach, lennukompanii esindaja SmartLynx Airlines Estonia jt.

Kõige rohkem rahuldamata nõudeid seostub postimüügiga, kus raha on makstud, aga kaupa pole klient saanud. Nii leidub ainuüksi ühe ettevõtte vastu 18 pretensiooni, mille lahendamisel on TVK jätnud õiguse tarbijale. Palju nõudeid leidub ka näiteks ühe piletimüügiettevõtte vastu, kes ei maksa tagasi ära jäänud kontsertide eest piletiraha.

Ohtralt leidub pretensioone, mille tarbijavaidluste komisjon on tarbija kasuks rahuldanud, automüügifirmade vastu. Tegemist on n-ö klassikaga. Olles ostnud kasutatud sõiduki, on sellel peatselt ilmnenud varjatud vead ja remont on kujunenud kulukaks. Ettevõte ei taha aga kahju hüvitada.

Kokku asub mustas nimekirjas päris palju ehk ümmarguselt poolteistsada ettevõtet. Ent kuna TVK otsused on vaid soovituslikud ega ole täitedokumendid nagu kohtute otsused, jääb valdavalt kõik sinnapaika. Teisisõnu, inimestele jääb TVK otsuse näol vaid moraalne õigus, kuid oma raha nad tagasi ei saa.

Aasta täitub ja kõik ununeb

Kauplejal on tarbijavaidluste komisjoni otsuse täitmiseks 30 päeva. Kui kaupleja otsust 30 päeva jooksul ei täida, kantaksegi patustanud kauplejad niinimetatud musta nimekirja kuni otsuse täitmiseni, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks.

See tähendabki, et päris suur on kiusatus jätta petta saanud klient pika ninaga. Kui aasta saab täis, ei tulene sellest ettevõtte jaoks mingeid sanktsioone – nagu näiteks sunniraha. Probleemist ei jää märkigi maha. Kuna nn mustas nimekirjas paikneb hulk ettevõtteid juba palju kuid ning osa peaaegu juba aasta, pole ka põhjust arvata, et nad sooviksid omi võlgnevusi tarbijate ees kustutada. Lisaks, kui paljudel meist on ikka aega või harjumust musta nimekirja https://jvis.ttja.ee/modules/tarbijavaidluskomisjoni-otsused/mustnimekiri aegajalt üle vaadata enne, kui midagi ostame või teenust tellime.  

Tarbijavaidluste komisjoni on praeguse korra järgi määratud juhtima sõltumatu ekspert ehk teisisõnu – tegemist ei tohi olla riigiametnikuga. Praegu täidab juhi kohuseid näiteks vandeadvokaat Kai Amos.

„Kas muuta otsused sundtäidetavaks, siin on tegemist poliitilise otsusega,“ rääkis Amos, et ei soovi selles küsimuses otsest seisukohta võtta. „Teisalt ei ole otsuste täidetavus laiemalt võttes sugugi halb ja sageli ei täideta ju ka kohtuotsuseid, ehkki need on täitedokumendid. Tarbijavaidluse komisjoni pädevus on ikkagi kitsendatud, ja see on mõeldud vaid lihtsamate vaidluste jaoks. Kui on tegemist keerulisema juhtumiga, siis peaks tarbija ikkagi minema kohtusse.“

Amose sõnul pöörduvadki paljud tarbijad komisjoni, et saada kohtueelset eksperthinnangut, kas tasub asjaga edasi tegeleda. Teisalt möönab Amos, et tõepoolest, kui tegemist on kasvõi paari-kolmesaja eurose nõudega, ei tasu see tsiviilkohtumenetlusega kaasnevat aja- ning rahakulu ära. Firmad, kui jätavad TVK otsuse täitmata, aga sageli just sellele mängivadki.

Kohtusse hagiavalduse koostamiselgi peaks konsulteerima juristiga. See on aga juba omaette kulu jne. Lisaks peab tarbija maksma riigilõivu.

Amose sõnul on tegemist põhimõttelise õiguspoliitilise küsimusega: kas kohtueelselt vaidlusi lahendavate komisjonide otsustele peaks andma laiemalt täitedokumendi jõu? Või jätma ikkagi põhiliseks otsustajaks kohtu? Näiteks töövaidluskomisjoni otsus on samasuguse juriidilise jõuga otsus nagu kohtuotsus. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Amet: täitemenetlus oleks põhjendatav

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametitarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees on aga seda meelt, et olukorda tuleks muuta.

„Arvestades, et täitmata jääb pea kolmandik TVK otsuseid, on seetõttu otsuste täitemenetlusega täitmise võimaluse loomine sisuliselt põhjendatud ning vastav ettepanek on seaduse muutmiseks ka varasemalt tehtud,“ ütles ta. „Sellisel juhul oleks TVK otsus, nagu ka näiteks kohtuotsus, täituri poolt sundkorras täidetav. Täitmata jäävad otsused põhjustavad rahulolematust ka tarbijates, sest juhul, kui kaupleja otsust vabatahtlikult ei täida, on kogu vaidluse lahendamine tarbija vaates ebamõistlik ning oma õiguste kaitseks tuleks ikkagi kohtusse pöörduda, mis on omakorda aja- ja rahakulukas. Kohtuväliste tarbijavaidlusi lahendavate üksuste puhul on siiski ka teistes EL riikides valdavalt tegemist otsustega, mis ei ole sundtäidetavad.“

Veiko Kopamehe sõnul leidub siiski ka neid n-ö musta nimekirja kantud ettevõtteid, kes siiski täidavad otsuseid hiljem vabatahtlikult. Arvestades nn mustas nimekirjas olevate ettevõtete arvu, võib siiski väita, et enamik nendest otsustest jääbki kahjuks täitmata ja tarbija nõue vaatamata tarbija kasuks tehtud komisjoni otsusele rahuldamata. Kopamehe arvates oleks nn mustal nimekirjal suurem mõju, kui inimesed seda rohkem jälgiksid ja hoiduksid sinna kantud ettevõttete kliendiks hakkamast.

Üldisemat tarbijakaitse alast nõu võib saada lisaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile  https://www.ttja.ee/1994. aastast tegutsevast MTÜst Eesti Tarbijakaitse Liit https://tarbijakaitse.ee/, mis kujutab endast vabatahtlike tarbijanõustajate ühendust. Sinna kuuluvad omakorda Lääne-Virumaa, saarte, Rakvere, Viljandimaa, Narva ja Järvamaa tarbijakaitse ühingud.

Tarbijakaitse liidu telefon, millele peaks vastama nõustaja, aga vaikib nukralt, ja põhjus on lihtne. Tarbijakaitse liit on tänavu juba teist aastat riigi poolt ilma rahastuseta jäetud. Varem korvati kulusid, näiteks loenguid ja üldist nõustamist mõnekümne tuhande euro ulatuses aastas.

Vabatahtlikud tarbijakaitsjad on rahastuseta

Nõnda nagu seletas liidu juhatusse kuuluv Valli Järve, on künnis riigi poolt nüüdseks liiga kõrgeks seatud. Nõutakse, et tegutseks jurist ja deposiidis hoitaks 2000 eurot. „Kust seda raha võtta, sest juristile on ju samuti tarvis maksta, aga me ei ole ju teeniv ettevõte,“ rääkis Järva. „Liidu telefoniarve olen viimasel ajal maksnud omaenda rahast.“

Järva sõnul helistab talle iga päev keegi ja küsib mõnes tarbijakaitseküsimuses abi. Tema sõnul siiski püssi põõsasse ei visata, kõnedele vastatakse ja püütakse liidu kodulehtegi https://tarbijakaitse.ee/liikmed-ja-kontaktid/ alles hoida – kuni ehk edaspidi taas rahastust leitakse.

Samamoodi nagu Veiko Kopamees, arvab ka Valli Järve, et tarbijavaidluste komisjonide otsused tuleks muuta täitedokumendiks. Ta avaldas lootust et ehk järgmine Riigikogu ja valitsus võtavad asja ette.   

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
13. jaan. 2023 17:48
"Kohtusse hagiavalduse koostamiselgi peaks konsulteerima juristiga. See on aga juba omaette kulu jne. Lisaks peab tarbija maksma riigilõivu". Riigilõivu peab maksma, aga mingi juristiga konsulteerida pole enam mõtet kui sulitemp on juba TVK poolt ametliku hinnangu saanud Väikese sissetulekuga inimesele on advokaat teadagi tasuta. Riigilõivu ja muud kohtukulud maksab kinni suli.