"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Pensionid muutuvad tulevikus üha ebavõrdsemaks Suurt hulka inimesi ähvardab pensionieas vaesumine, suureneb pensionide ebavõrdsus (6)
13. jaanuar 2023
Foto: Scanpix

Pensionid muutuvad üha ebavõrdsemaks tänu tänasele ebavõrdsusele palkades, aga ka seetõttu, et paljud inimesed on pikalt töötud või saavad ümbrikupalka. Eriti suures ohus on nende inimeste tulevik, kes võtsid raha teisest sambast välja, kuid ei investeerinud seda ise jätkusuutlikult edasi või suunasid raha otse tarbimisse.

Möödunud aasta lõpus valmis sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöös värske pensioni jätkusuutlikkuse analüüs.Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Tõnu Lillelaid märkis, et rääkides pensionisüsteemist ja eriti esimesest sambast, ei saa üle ega ümber demograafilisest probleemist.

„Pensionisüsteemi jaoks on oluline, kui palju meil on töötajaid ja kui palju on maksumaksjaid,“ ütles Lillelaid. „Prognoosid näitavad, et töötajate arv väheneb ja pensionäride arv suureneb. Täna on meil 2,1 töötajat ühe pensionäri kohta, aga aastaks 2060 langeb see 1,7-ni. Selleks, et tagada tänast pensioni ja palga suhet ka tulevikus, tuleks võtta laenu või tõsta makse. Seda trendi on tegelikult suhteliselt raske ümber pöörata. Välja arvatud juhul, kui me tõstaksime täiendavalt veel pensioniga või oleks Eestis püsivalt kõrge migratsioon. Ainult sündimusega me seda demograafilist trendi ümber ei pööra.“

Lillelaid rõhutas, et demograafiline probleem puudutabki eelkõige just esimest sammast ning teist ja kolmandat sammast töötajate ja pensionäride suhtarv otseselt ei puuduta. „Pensioni ja palga suhe on olnud Eestis keskmiselt 40-45 protsenti ning tulevikus on oodata, et see jääb enamvähem samale tasemele või langeb veidi,“ märkis ta. „Prognoosid näitavad, et kui inimene töötab 40 aastat ja on liitunud teise sambaga, siis kujuneb tema pensioniks 40 protsenti palgast. Kui ta lahkub teisest sambast või kogub seal lühemat perioodi, siis selle võrra väiksem on ka pensioni ja palga suhe.“

Lillelaid lisas, et kõige kehvem saab pensioni ja palga suhe olema nendel kes pole teise sambaga liitunud või kes on oma raha teisest sambast välja võtnud – viimaste olukord saab kõige kehvem olema.

Pensionide ebavõrdsus suureneb

Värske analüüsi üks olulisemaid järeldusi on Lillelaidi sõnul see, et tulevikus suureneb pensionide ebavõrdsus. „See tuleneb nii palkade ebavõrdsuse ülekandumisest pensionitesse, kuid ka sellest, et osad inimesed on pidanud tööturult eemal olema, on olnud töötud või saanud ümbrikupalka,“ selgitas ta. „40-datel sündinud tänaste pensionäride osakujaotused, mille pealt arvutatakse pensioni, on normaaljaotusega, aga nooremate põlvkondade pensionide jaotuse prognoos on järjest ebaühtlasem. Meil tekib suur hulk inimesi, kes pensioniikka jõudes võivad jääda päris suurde vaesusriski, kelle pensionid on väiksed. Teisest küljest on ka märkimisväärne hulk inimesi, kes saavad väga kõrget pensionit, vähemalt tänases mõistes.“

Ka pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Kristiina Selgis rõhutas, et esimesest sambast tulenev pension muutub järjest ebavõrdsemaks. „See on palgast sõltuv osa ja meie mediaanpalk on keskmisest palgast madalam, mis tähendab, et suurem osa inimesi saab alla keskmise palga,“ rääkis ta. „See tähendab, et tulevikus võib neid ees oodata madal pension. Sotsiaalministeeriumi asi on muidugi hoolitseda selle eest, et madalamat palka saanud inimestel oleks ka tulevikus baassissetulek, mis hoiaks neid vaesusest väljas.“

Selgise sõnul on praegune keskmine pension (615 eurot) lähedal sellele, mida riik peaks tagama kõigile pensionäridele baaspensionina. „See on praegu keskmine pension, aga rikkamas riigis oleks see miinimumpension,“ märkis ta. „See on ka meie eesmärk, et kõik inimesed saaksid vähemalt sellise baassissetuleku. Selleks tuleb esimese samba pensioni tõsta.“

Selgis selgitas, et üheks võimaluseks on muuta pensioni esimene sammas solidaarsemaks, ehk siis muuta sissetulekust sõltumatuks. „Teine või kolmas sammas jääks siis tööandja pensioniks või saaks liita tööandja pensioni nende sammastega,“ ütles ta. „Eks need otsused tulevad alles edaspidi, sest et meil on kohe toimumas valitsuse vahetus ja nii suured otsused tulevad ikkagi riigikogu poolt, mitte ministeeriumi poolt.“

Sotsiaalkindlustusamet avas pensioninõustamise teenuse

Selgise hinnangul on äärmiselt oluline, et inimestel oleks võimalik kõigi nende sammaste vahel orienteerudes nõu ja abi saada. „Kohustuslik teine sammas muudeti vabatahtlikuks ja me näeme, et on oluline, et inimestel oleks keegi, kes neile nõu annaks,“ lausus ta. „Nõuandjad on olemas küll kaubanduskeskustes, aga me leiame, et on oluline, et inimesed mõistaksid ka esimest sammast ja esimese ja teise samba vahet ning ka kolmandat sammast. Seetõttu on sotsiaalkindlustusametis meil nüüd suurepärane teenus – pensioninõustamine, kus igaüks saab minna ja teha endale pensioniplaani.“

Investor Kristi Saare nentis, et noorte jaoks jääb pensioniteema pahatihti võõraks ning selle peale ei mõelda. „See mõte, et mina olen kuskil tulevikus 72 või 86, see on nii võõras mõte ja sa ei suuda seda üldse ette kujutada,“ ütles ta. „Me ei suuda tavaliselt isegi viis aastat ennast tulevikku ette kujutada, kus ma olen ja mida ma teen. Aga kogu sellise finantstarkuse põhi ongi see idee, et ma teen täna häid otsuseid selleks, et tulevikuminal oleks päriselt hea olla.“

Teine probleem on Saare hinnangul ka see, et ei tajuta raha väärtuse langust ning osad tulevikuprognoosid võivad tekitada võltsturvatunde. „Kui me prognoos näitab, et aastal 2060 pension on näiteks 2000 eurot, siis inimestel tekib tunne, et kui praegu pension on 600 eurot, siis see on suur number,“ märkis ta. „Aga see, et sa selle 2000 euro eest saad osta sisuliselt sama koguse asju, see kuidagi inimestele kohale ei jõua.“

Neljandik inflatsioonist tuleneb teise samba rahade välja võtmisest

Kõige parem ongi Saare sõnul hakata kõigil praegu mõtlema, et kui pensionimäär on umbes 40 protsenti palgast, olgu see palk siis milline tahes, kas siis on võimalik elada rahuldavat elu? „Et kui ma nüüd päriselt järgmisest kuust peaksin sellise summaga elama, mis see 40 protsenti on, et kas see päriselt on see elu, millega ma olen rahul elu lõpuni,“ rääkis ta. „Siis inimestel tavaliselt käib klõps ära, et kui ma nüüd päriselt peaksin selle 40 protsendiga elama, et siis ma ei saa elada sellist elu, mida ma tahaksin. Siis üldiselt tekib see sisemine motivatsioon, et oot-oot, kas ma nüüd saan ise midagi teha selleks, et see number oleks natukene suurem ja, et see elu, mida ma saan tulevikus elada, oleks lähedasem sellele, millest ma tegelikult unistan.“

Lillelaid rõhutas veelkord, et kõige suuremas ohus on need, kes võtsid raha teisest sambast välja ning suunasid selle tarbimisse, mitte ei teinud pikemaajalisi investeeringuid. „Neil on ka esimene sammas väiksem, kuna teise sambaga liitujatel esimest sammast vähendatakse ning teist sammast pole neil nüüd üldse.“

Investor Ron Luvištšuk tõstis esile teisest sambast raha välja võtmise ühe kõrvalmõju, millest pole palju räägitud. „On arvutatud, kui paljud tegelikult meil praegu inflatsioonis teisest pensionisambast raha väljavõtmine maksis,“ ütles ta. „Sellest umbes 20-st protsendist inflatsioonist, mis Eestis praegu on, on umbes neli ja pool kuni viis ja pool protsenti tulenenud teisest sambast välja võetud rahast. See tõstis nii palju meie inflatsiooni juurde, ehk umbes neljandiku. Vot mis selle otsuse tagamaad olid, ehk me kõik praegu sööme seda suppi.“

Kommentaarid (6)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

huvigrupp
14. jaan. 2023 21:43
https://uueduudised.ee/arvamus/martin-helme-ronime-iibeaugust-valja-pensioni-sidumine-laste-arvuga-teenib-eeskatt-naiste-huve/
isamaalane
14. jaan. 2023 12:00
Tegelikult ei tohiks üldse maksta pensionit inimestele, kes penisoniealisena tööl käivad ja raha teenivad. Selliseid riigi rahakoti peal liugu laskvaid ahneid vanainimesi on meie ühiskonnas kahjuks ilmselt tuhandeid. Milleks küll ometi raisata nende peale riigi raha? Kus on siin vajaduspõhine lähenemine? https://epl.delfi.ee/artikkel/120097316/tonis-palts-las-rikkad-maksavad-endale-pensioni-ise
Pensionär
13. jaan. 2023 16:51
Ametivendadele lohutuseks, et peatselt saabuv surm teeb meid kõiki jälle võrdselt rikkaks, sest nagu isegi ilmselt aru saate, vaevalt, et kallima ja kaalukama kivi all kellelgi kuidagi kergem puhata oleks!
Pensionär
13. jaan. 2023 16:55
Nii, et nagu ilmselt isegi aru saate, on see rohkem noorte probleem, kel veel pikk elu ees ja seda juba algusest lõpuni vaesena elada ausalt öeldes küll ei tahaks!
ära pane tähele kui helbekesed on nüüd nutulainel
13. jaan. 2023 20:09
loe Õhtuleht- Kanepiärikas mõisteti vangi BNS 2. veebruar 2006 00:00. Siis saad aru, et loo autorid on ennast juba kindlustanud ja kõike ära usu:). Kui nt.siis oli 21..24.a. , tänaseks on too 37aastane... Teiseks, lugu ei puuduta - ja tegelikult puudutab Ümbrikupalka saanuid,kes on jõõstinud niisama ja nüüd on viimane aeg hakata liigutama. Eesti hindade tõus on ehmatav aga need ei saa lõpmatuseni tõusta - sest mujal maailmas on stabiilsus olnud ja meie kõrgema hinnaga kaup ei lähe neile, seega on ehmatus ajutine - õhk ja õhumüüjad kaovad. Kui Prantslane saab madala pensioniga - 1200.- praegu, hakkama- ei vaja ta sellegipoolest kohapeal hinnatõusu või eestlaslikult ärikaid - kes oskavad õlut müüa 5* hinnaga. Samuti võib eesti pensionär Saksamaal pubis süüa või õlut või kohvi juua , 2* odavamalt meil olevast. Kindlasti on tekstis tuntav ka valulikkus II samba rahade väljavõtmine - mingi erakonna mustamise suund aga mõelgem teisiti - kui inimene sai vabaneda võlgadest, millised nüüd pankades tõusevad ja suudab vähemasti mingisuguse väärtuse saada, et kõigest ilma ei jää. Seda teemat pole mõtet korrutada - sest sammast ei kaotatud ja väljavõtta sai periooditi ning vabatahtliku summa. Päris täpselt ei saagi aru, miks see undamine pidevalt peab toimuma? See oli ju pensionilisa , hoopis teine teema. Probleem on - Euroriikides peab olema ühesugune palk, pensioni alammäär nii nagu on riigikaitse jms. Kas Eesti on kõikide hartadega liitunud ja kinnitanud - vaat sellest tuleb kirjutada ja miks ei ole või ei täideta....
to pensionär
13. jaan. 2023 22:29
Noortel on vähemalt võimalik 20 või rohkemgi aastat elada maksumaksja kulul, peretoetuste najal. 910 eurot + pereisa palk - täitsa normaalne elu tagatud.