"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Töötan kui tahan Teenindussektor otsib sotsiaalministeeriumiga kokkulepet uues paindlikus töösuhte mudelis, mis võiks sobida eelkõige õpilastele ja üliõpilastele (1)
13. jaanuar 2023
Foto Scanpix

„Kui füüsiline isik teeb teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tuleb temaga sõlmida tööleping. Tööinspektsioonil on järelevalve käigus võimalik muu võlaõiguslik leping ümber kvalifitseerida töölepinguks, kui pooltevaheline lepinguline suhe vastab töölepingu tunnustele,“ rõhutas sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa.

Hotellide ja restoranide liit ning Teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühing pidasid sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi majutuse ja toitlustuse valdkonnas paindliku tööaja erisuste rakendamiseks. Liitude soov oli võimaldada õpilastele ja üliõpilastele, kelle töötasu on vähemalt 1,2-kordne töötasualammäär, pandiliku tööaja kokkulepete sõlmimist ehk varianti „töötan siis kui tahan“.

Paindliku tööaja kokkuleppe alusel saaks osaajaga töötaja lisaks kokkulepitud tööajale teha lisatunde täistööaja piires selliselt, et töötajal ei tekiks ületunde. Lisatunde tehakse tööandja ettepanekul ning lisatundide alusel töötamise vajadusest tuleb tööandjal töötajat ette teavitada vähemalt 24 tundi.

„Seega ei anna paindliku tööaja kokkulepe töötajale võimalust töötada siis, kui tahab, vaid selle kokkuleppe alusel on tööandjal võimalik töötajat paindlikult ja ilma ületunnitöö tasu maksmata täiendavalt tööle rakendada,“ rääkis Tõnismaa.

Meilikirjaga tööle

Hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla tõdes, et sotsiaalministeeriumiga peeti küll kõnelusi „töötan siis kui tahan“ põhimõtte rakendamiseks töösuhetes, kuid need ei viinud soovitud tulemuseni. „Paraku pole need läbirääkimised kokkuleppele viinud ja nii me siis nüüd toppama oleme jäänudki.“

Töötan siis kui tahan tähendaks tõesti seda, et tööandja pakub töötamise võimalused välja. Praktikas näiteks saadab restorani teenindusjuht kõikidele kelneritele-ettekandjatele kirja, kus on toodud kuupäevad, kui restoranis on lisatööjõudu vaja. Töötaja saab valida, kas ja millistel päevadel tema seda tööd tahaks teha (saadab vastuse: võtan selle ja selle päeva või seekord ei tule appi).

Kehtiva töölepingu seaduse alusel määrab töölepingulises suhtes tööaja tööandja ja tal ei ole kohustust graafiku koostamisel töötaja soovidega liiga palju arvestada. Reaalsuses aga toimubki graafikute koostamine praegu nii, et tööandja uurib, kes ja millal saab või ei saa tööle tulla ja vastavalt selle koostab graafiku ja organiseerib (nt läbi platvormide) lisatööjõu. Seda ka nende töötajatega, kes ei ole õpilased või tudengid. „On ju reaalselt töötan siis kui tahan mudel?“ küsis Maidla.

Vahendusplatvormidel töö

Läbirääkimistel oldi kokkuleppe saavutamisel valmis seadusesse vastavad muudatused sisse viima. Paraku kokkulepet ei saavutatud, mistõttu jäid ka seadusemuudatused sahtlisse. Samas on partnerid erialaliitudest „oodatud jätkama läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks,“ pakkus Tõnismaa. 

Läbirääkimistel kõneldi ka muude võlaõiguslike lepingute (käsundusleping, töövõtuleping) kasutamisest töölepingu asemel, mis on levinud probleem, sealhulgas ka majutuse ja toitlustuse valdkonnas. See aga ei ole otseselt vahendusplatvormidega seonduv mure. „Vahendusplatvormide kaudu töötavad inimesed ilmselt samuti kas käsundus- või töövõtulepingu alusel, kuna sellisel juhul ei rakendata töölepingu seadusest tulenevaid piiranguid,“ märkis ta.

Tööandjad: uusi töövorme peab arvestama

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et just nooremate ja olulisi perekondlikke kohustusi täitvate töötajate soov on teha lühikesi tööotsi ja mitte siduda ennast pikalt ühe tööandjaga või siis on tööandjatel pakkuda tööd lühiajaliselt.

„Praegu saab seda piiratud ulatuses võimaldada tähtajalise töölepingu sõlmimisega, kuid töölepingu seadus pole piisavalt paindlik lühiajalise töö tegemiseks. Kasutatakse ka erinevaid võlaõiguslikke lepinguid, kuid need jätavad töötajad ilma sotsiaalse kaitseta,“ leidis ta.

Aasa sõnul on tööturg pidevas muutumises ja seetõttu peab see arvestama uusi töövorme, töötajate ja tööandjate vajadusi ning ootuseid. Traditsioonilised töö tegemise viisid küll jäävad, kuid lisandub paindlikkus nii tööajas kui ka -kohas. Osad töötajad eelistavad teha tööd vabalt valitud kohas ja vabalt valitud ajal ehk otsustada ise oma puhke- ja tööaja tasakaalu.

„Ehk tuleb jätkata tööõiguse regulatsioonide paindlikumaks muutmisega, kuid samas seda mitte üle reguleerida, et oleks võimalik tööelu muutustega kaasas käia. Vahendusplatvormid seda paindlikkust pakuvad ja nende reguleerimine peaks tagama, et maksud saavad makstud ja töötajaile sotsiaalsed tagatised,“ nentis Aas.

Sama töö erinevate lepingutega

Maidla sõnul on vahendusplatvormide kasutamise kurioosum see, et kui restoran võtab läbi platvormi inimese tööle ehk tellib teenust, siis restoranil on platvormiga teenuse osutamise leping ja platvormil töötajaga võlaõigusseaduslik leping. Kui restoran ise võtab otse, ilma platvormi vahenduseta töötaja appi (nt suuremate tellimuste puhul), siis niisugust lepingut kasutada ei tohi, tuleb sõlmida tööleping, nagu sotsiaalministeerium ka probleemile viitas. Töö on sama, aga leping erineb sõltuvalt sellest, kas teha seda otse või läbi vahendaja.

„Ennekõike on kaotajaks töötaja,“ selgitas Maidla. „Töölepinguga kaasnevad suuremad sotsiaalsed garantiid (ja seda ka paindliku koormusega töölepinguga). Paljude inimeste jaoks on ka suhe ühe kindla tööandjaga (kindel aadress, töökeskkond, kollektiiv) parem kui läbi platvormide erinevates kohtades töötamine. Aga kuna nende töötajate jaoks ei ole võimalik või puudub soov oma tööaega jäigalt fikseerida, siis on ainus võimalus teha tööampse platvormide kaudu.“

Jäik töölepinguseadus

Võlaõigusseaduse lepingu kasutamise keeld ei ole platvormidega seonduv mure. Probleemiks on ajale jalgu jäänud ja äärmiselt jäik töölepinguseadus. „Aga see on mure, mis nüüd on platvormide kasutamisega osaliselt lahendatud. Sellest lahendusest aga töötajad ei võida,“ kinnitas Maidla.

Absurdne olukord, mille lahendamine tooks töötajatele paremad sotsiaalsed garantiid ja riigile ka kindlasti suurema maksutulu. „Uus valitsus ja Riigikogu võiksid asuda neid küsimusi ka uue energiaga lahendama,“ avaldas ta lootust.

Arto Aas pakkus lahenduseks tuua tööturu osapooled ja riik dialoogi vormis laua taha, nagu see ka siiani on käinud. Ta tõi näiteks, et eelmisel aastal jõustusid mitmed töösuhteid puudutavat muudatust, sealhulgas töötaja ja tööandja vahel vastutuse jagamine kaugtöö korral ning lubatud tööampsud töötutele. Loodi ka iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste, kes valib ise oma tööaja.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

miks neile peab olema 1,2 * töötasu alammäär?
14. jaan. 2023 01:20
neil pole ju veel isegi tööoskust , tavalisel tööle asujal on 4 kuud tavaline määr ja siis tõstetakse , isegi on kummaline ja idiootlik - et turvafirmas minnes teise truvafirmasse üle , algab uuesti 4 kuu periood:) - Peterson võiks oma A/Ü idiootsustest kirjutada rohkem. Miks nendel õpilastel äkki ei saa töötunde arvutada ? - 1. on olemas Tööampsud , millise regulatsioon on olemas. 2.siinses kirjutises - on tegemist kokkuleppelise graafiku süsteemiga , millise järgi summeeritakse töötatud tunnid ning puhkeaeg peab järgnema teatud vahemikus(see ei ole kuidagi seotud - õppimine pole töö , õppimist saab ajaliselt reguleerida - eks siit olegi tulnud mõisted - kaugõpe, õhtuõpe ja eksternina lõpetamine). Tavalise kooli õpilasena ei ole ikka normaalne kui saab töötada päevas rohkem kui 3 tundi ja seegi peab olema lubatud vaid kuni 19.00-ni, äripäevadel. Sest õppimine, muu korrastamine - vajab ka tähelepanu. Koolivaheajal - siis võib vastavalt vanusele lubada 8 tundi max ja päevasel ajal. Üliõpilastega - täiskasvanud , peale 18.a, teine värk