"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Talispordi asjatundjad Kukkumisi tuleb ette laskumistel, kuid mõnikord ei leia oma võimeid üle hinnanud suusatajad pimedas õiget teeotsa metsast välja saamisega (0)
15. jaanuar 2023
Pilt on illustratiivne. Foto: Scanpix

Talv on juba mõnda aega meelitanud inimesi õue värske õhu kätte talisporti nautima. Lisaks uisutamisele ja murdmaasuusatamisele on populaarsust kogunud ka mäespordialad, mis võivad aga algajate jaoks ilma kohase koolituseta ohtlikud olla. Oma võimeid ei tohi asjatundjate sõnul üle hinnata ka ohutumana näivatel talispordialadel.

Nõmme Spordikeskuse direktor Toomas Klaseni sõnul on rahvast suusaradadel omajagu. „Eelmise aastaga enam-vähem sama palju, sest lumi tuli eelmise aastaga suhteliselt samal ajal ma maha,“ ütles ta. „Eelmine aasta me saime ka raja avada detsembri alguses, sel aastal sama.“

Klaseni sõnul on aastate jooksul suusaradadel ikka igasuguseid õnnetusi juhtunud. „Sel aastal, jumal tänatud,  veel ei ole midagi juhtunud,“ märkis ta. „Aga varasemalt on olnud näiteks inimesed, kes hindavad oma võimeid üle ja neil on tekkinud krambid. Kukkumisi tuleb ette pigem laskumiste peal. Meil on need laskumisnõlvad kohati üsna järsud ja seal on ikka ka luumurde ette tulnud.“

Omaette mure on nende inimestega, kes on läinud õhtusel ajal metsarajale. „Kuna meil Harku radade valgustus on sisse lülitatud kella 11-ni, pole mõni inimene jõudnud valgel ajal tagasi,“ rääkis Klasen. „Neil on tekkinud probleeme metsast välja saamisega – enam ei leita õiget teeotsa.“

Klaseni hinnangul on suusarajale tulles kõige olulisem oma võimeid adekvaatselt hinnata. „Tuleb endale valida võimetekohane rada,“ rõhutas ta. „Algul võiks ikkagi tasasema ja väiksema ringi valida. Kui võimekust on, siis võib seda väikest ringi ju teha mitu korda. Kui minna kohe kaugemale Harku metsa, võib pärast tekkida raskusi tagasijõudmisega.“

Vigastused ei ole enamasti tõsised

Nõmme lumepargi perenaine Liis Needrit kinnitas samuti, et lumepark töötab täistuuridel ja rahvas naudib talverõõme. „Kuna lumi on maas, siis rahvas käib ja trennid toimuvad,“ ütles ta. „Siin saab sõita mäesuuskadega ja lumelauaga – saab harrastada mäespordialasid. Lisaks on siin ka suusahüppetornid, põhimõtteliselt saab siin ka suusahüpet harrastada.“

Needrit nentis, et eks õnnetusi tuleb ka ikka ette. „Võtame kasvõi lapsed, kes siin trennis käivad – nad tegelevad igapäevaselt nende aladega ning uusi asju õppides ja piire nihutades tuleb vigastusi ikka ette,“ rääkis ta. „Enamasti on need ikka kukkumised, kas siis takistustelt kukkumine või hüpetelt kukkumine. Nendega käivad tavalised, kõige lihtsamad, vigastused kaasas –  randmed saavad kannatada või ka väiksemad luumurrud. Üldjuhul lapsed paranevad neist kiiresti.“

Tavakülastajate puhul on Needriti hinnangul taaskord suurimaks mureks enda võimete ülehindamine. „Näiteks kui inimene ei oska pidurdada hästi ja keegi sõidab ette – ta ei saa end pidama, sest arvas, et ta oskused on paremad kui tegelikult,“ tõi ta näiteks. „Üldiselt kui juhtub mõni õnnetus, siis me teeme koostööd Nõmme päästekomando ja Tallinna kiirabiga ja tavaliselt siis nemad toimetavad kannatanu haiglasse.“

Mäesport vajab harjutamist

Oma võimeid on aga kõige parem arendada broneerides endale kohapeal lisatasu eest koolitus ning Needriti sõnul soovitatakse seda kõigile algajatele ja ka edasijõudnutele, et võimalikke õnnetusi ära hoida. „Meie juures on suur mäespordikool ja meie juures saab õppida kuidas ohutult ja turvaliselt mäest alla saada, kuidas liigelda tagasi üles ja kuidas üldse ohutult tegeleda selle asjaga.“

„Eks on ka neid, kes tulevad täiesti puhta lehena kohale ja kui selgub, et koolitust pole broneeritud või ei soovita lisakulutust teha, siis proovitakse ikka omal käel algust teha,“ nentis Needrit. „Eks võib ka täiesti ilma õppeta tulla. Kes varem oskavad või kes ei oska, vahet pole, proovida võib ikka. Aga me siis tavaliselt ikkagi soovitame alustada altpoolt, madalamalt ja väiksematel nõlvadel. Pluss alati ikkagi kanda kiivrit. See on esmane ohutusvahend mäespordi juures. Kiiver on tungivalt soovituslik eriti alustajatele, aga ka isegi edasijõudnutele.“

Paar etiketireeglit oli Needritil aga algajatele kohe varukast võtta. „Igal pool maailmas on suusakeskustes reegel, et põhimõtteliselt otse mäest alla ei sõideta, ehk siis sööstlaskumist ei tehta – sa pead kontrollitud pööretega liikuma mäest alla,“ selgitas ta. „Teine asi on, et nõlvade peal ei kõnnita, sest seal on palju sõitjaid ja see on ohtlik. Nõlvade peal liigutakse ainult mäe servas, keset nõlva ei seista niisama põhjendamatult.“

Kergemad kukkumised on rutiin ka proffide jaoks

Kergemad kukkumised on Needriti sõnul mäespordi loomulikuks osaks, sest see käib harjutamise juurde ja seetõttu neid õnnetusteks pole sobilik nimetadagi. „Tegelikult on kukkumine väga loomulik ja mina ise treenerina kukun ka,“ märkis ta. „Olen aga ise sõpradega kogenud näiteks seda, et suurtel mägedel sõites on ala suur ja kiirused lähevad suureks. Inimesel ei ole 360 kraadist silmanägemist enda ümber ja nii nagu autoga sõites on pimenurgad, on need ka lumelauaspordis. Kui need pimenurgad ristuvad, siis me ei tunneta, et meie trajektoor võib kellegi teisega ristuda. See on nagu mere peal sõidaks hulk kaatreid ja kunagi omavahel ei kohtu, kuid ühtäkki kaks lihtsalt põrkavad järsku kokku.“

Needriti hinnangul kipuvad sellised kokkupõrked juhtumagi just kogenumate sõitjatega. „Nendega kes on juba nii enesekindlad, et peavad end suhteliselt kiireks,“ ütles ta. „Vaatan ainult allapoole ja kunagi ei arva, et keegi on näiteks minust veel kiirem. Teinekord trajektoorid lihtsalt kohtuvad ja siis on küll tagajärjeks kas õnnelikum või õnnetum õnnetus.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.