"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
JUHTKIRI: Parem raske otsus kui lõputu õudus (0)
16. jaanuar 2023
Virkko Lepassalu

Tervishoiu alarahastust kasvatab rahvastiku vananemine ning maksutulude vähenemine. Kellast kellani ametis käimise asemel on nimelt inimeste töötamise vormid muutunud. Eestis on suur hulk ravikindlustuseta inimesi, pikad ravijärjekorrad, patsiendi suur omaosalus ja muidugi meedikute, eriti õdede puudus.

Kõiki neid loetletud asjaolusid on korratud miljoneid kordi. Vaatamata sellele pole tervishoiu rahastuse reformimisest riigi poliitilisel tasandil isegi juttu. Ka mitte praegu, valimiste eel. Ikka jääb mulje, et niipea midagi ei muutu.
Keskmine ooteaeg oli 2022. aastal Ida-Tallinna Keskhaiglas gastroenteroloogile 106 päeva, ortopeedi ja traumatoloogi juurde 102 päeva ja vaskulaarkirurgiasse 100 päeva. Muidugi saab kiiremini, kui nõustud maksma visiiditasu ise.
Mõnede poliitikute kilgatused, kui hädavajalik on haigekassa ümbernimetamine tervisekassaks, näivad  sel taustal pigem musta huumorina. Kahjuks ainult sellisel tasemel ollaksegi võimelised praegu tervishoidu sekkuma. Põhjus, miks poliitikutele on tervishoiu rahastamise teema asemel olulisem haigekassa ümbernimetamine, on muidugi lihtne. Otsused, mis tuleks langetada, on kahjuks väga ebapopulaarsed.
Paraku on aga riigikogu juures tegutsev mõttekoda Arenguseire keskus juba 2020. a raportis esile toonud, et kui tervisekindlustussüsteemis muutusi ei tehta ning haigekassale lisatulusid ei leita, jõuab haige… vabandust, tervisekassa eelarve 2035. aastaks 900 miljoni euro suurusesse defitsiiti.
Võrdluseks – Tallinna eelarve suurus on 1,14 miljardit. Kuna olukord tervishoiu rahastusega on veelgi halvenenud, pluss inflatsioon, istub tervisekassa kümne aasta pärast Tallinna eelarve suuruses puudujäägiaugus. Kogu OECD-s ehk arenenud riikide organisatsioonis peetakse Eesti tervishoidu seejuures üldse kõige kuluefektiivsemaks.
Võimalused, kuidas tuua lisaraha tervishoidu, on eelviidatud Arenguseire keskuse raportis ka ära nimetatud. Need on kas patsiendi omaosaluse kasv, erakindlustus, sotsiaalmaksu tõstmine või maksubaasi laiendamine või siis täiendavad eraldised riigieelarvest muude maksutulude arvelt.
Tervishoiu (lisa)rahastamine tuludega seotud maksudest tähendaks, et süsteemi panustaksid enim jõukamad inimesed. Tervishoiu rahastamine tarbimisega seotud maksudest või omaosalusest tähendab, et süsteemi rahastavad enim madalama sissetulekuga inimesed. Juba märtsis on näha, kumb suund on valitud.
Kõige halvem muidugi, kui olukord jääb selliseks nagu praegu ja ebapopulaarsed otsused jäetakse tegemata.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid