"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist
Elektrilevi juht Mihkel Härm: Elektrivõrk muutub järjest ilmastikukindlamaks, omavalitsus peab aga statistikat paberil ilusamaks kui tegelik elu (0)
17. jaanuar 2023
Mihkel Härm Foto Mats Õun

Kuigi elektrivõrgu rikkeid on viimase 10 aasta jooksul jäänud senisest kolm korda vähemaks pole täiesti ilmastikukindlat elektrivõrku rajada võimalik. Kui ka panna kõik kaablid maa sisse, siis on üsna kindel, et leidub kopamees, kes selle kaabli läbi lõikab,“ ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungi, kus arutati elektri varustuskindluse tagamist ning selleks võrgutasude kasutamist.

Härmi sõnul peab Elektrilevi jõudma kõikjale Eestis ning lisaks Saaremaale ja Hiiumaale, kes kannatasid kõige enim viimase talvetormi käes, ei saa unustada ka teisi Eesti piirkondi. Enim elektrikatkestusi on aga hoopis Lõuna-Eestis ning saared on senini väiksema rikete arvuga.

Samas on rikete üldarv tulnud 30 000 juhtumi pealt aastas praeguse 11 000 juhtumini. „Eelmine aasta aga oli kogu Elektrilevi ajaloo jooksul parim aasta, kus rikete hulk jäi varasematele tunduvalt alla. Selle üheks põhjuseks on ka investeeringud, mida on tehtud enam kui 100 miljoni euro eest,“ tõi ta välja.

Elektrilevil on üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendi. Elektrivarustuse tagamiseks hooldatakse ja uuendatakse 63 000 kilomeetrit elektriliine ning 25 300 alajaama üle terve Eesti. Võrgupiirkonda ei kuulu suurematest aladest vaid Narva ja selle ümbrus, kus võrguteenust pakub teine jaotusvõrguettevõte. Koos Imatra Elektri omandamisega laienes Elektrilevi võrguteenuse piirkond alates juulist 2021 ka Läänemaale ja Viimsisse.

Maal vähe tarbijaid

Lähtuvalt Eesti asustustihedusest ja elanike arvust peab Eesti elektritarbija ülal pidama üle kahe korra rohkem elektrivõrku kui näiteks Hollandi või Saksamaa elanik. „Meie ülesandeks on tagada vastuvõetav varustuskindlus kõigile klientidele, seda olukorras, kus 60% elektrivõrgust asub hajaasustusega piirkondades, kus tarbitakse vaid 5% kogu võrku läbivast elektrienergiast,“ selgitas Härm.

Investeeringute õigsust ja tasuvust näitab kõige paremini aga klientide elektrivarustuse paranemine. Näiteks viimase viie aastaga on rikkeliste katkestuse keskmine kestus majapidamise kohta langenud ligi neli korda. „Oleme oma investeeringud suunanud ilmastikukindlate maa- ja õhukaabelliinide ning uute alajaamade ehitamisse. Et vähendada võrgu sõltuvust ilmastikust, asendame amortiseerunud paljasjuhtmelised õhuliinid maakaabliga. Madalpingeliinidel kasutame lisaks tänapäevast kaetud õhukaablit, mis on tavalisest õhuliinist oluliselt ilmastikukindlam ja peab vastu ka puude kukkumisele,“ rõhutas Elektrilevi juht.

Tallinn doteerib maatarbijaid

Eesti Energia juht Hando Sutter tõi välja, et Eesti kui hajaasustusega riigis doteerivad suurte linnade, nagu Tallinna ja Tartu elektritarbijad maapiirkondade elanikke. „Maapiirkonnas on võrgukulu ühe elaniku kohta mitu korda suurem kui suurtes linnades. Samuti maksavad meie ettevõtted võrgutasu mitu korda rohkem kui Põhjamaades, kus riik doteerib võrgukulu rohkem kui meie. Seetõttu väheneb ka Eesti ärikonkurents.“

Eesti Energia on Elektrilevisse ka ise raha juurde pannud investeeringuteks. Samas pole võrgutasus tariife võimalik vajalikul määral tõsta, et jätkuks raha vajalikeks investeeringuteks. Vajalik on ka Euroopa Liidu poolne toetus, lisas Sutter.

Tegelikkus teine

Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk tõi aga näiteks, et ka praegu, kui puhub veidi üle keskmise tugevusega tuul, on saarel üle 100 elektrikatkestuse. „Statistikas näeb elektrivõrk hea välja, kuid tegelikkus on teine. Meie liinid vajavad rohkem investeeringuid, et tagada võrgukindlus ka Saaremaal. Suured asulad jäid ilma elektrita, polnud vett ja kanalisatsiooni. Kuidas niisugusel juhul arvestada varustuskindlusega? See vajab igal rohkem investeeringuid, et selliseid asju enam ei juhtuks,“ kutsus ta üles.

Riigikontrolör Janar Holm lausus, et ilm ise auditeerib elektrivõrku ning tähtis on, kuidas edaspidi rikkeid ära hoida ning kuidas rikke korral tarbijate kahjusid vähendada. „Tuleb teha selge investeeringute teekaart, kuhu ja mis aja jooksul me jõuda tahame. Investeeringud aitavad võrgukindlust kindlasti parandada. Samas kui on ette teada, et elekter võib nii kaua ära olla, siis tuleb ka selleks paremini ette valmistuda.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.